Ehitusfoorum

Meil on esimene talv uues elukohas ja külma saabudes oli selge, et alumise korruse ahi ei küta korrust ära. Seega peaks järgmiseks talveks mõtlema uue ahju peale. Tuba 30 ruutu+köök jne kokku all ca 60 ruutu. Praegu plekkahi. Kütan 2x päevas, ikka külm, kuigi ahi üsna kuum. Andke palun nõu, mis ahju peaksin soetama. Kas salongide ahjud üldse kuskile kõlbavad? Või on pottsepp õige valik? Praegu olen lastega kodune, järgmisel talvel saaksin ainult õhtul tule alla teha, seega ahi võiks olla soe vähemalt järgmise õhtuni. Mis materjalist peaks olema? Tellis, pottahi, laavakivi jms kraam. Kasutasin otsingut ja googeldasin, aga ei jõua vastuseni. Huvitab veel, kust leida usaldusväärne pottsepp ja mis võiks ahi maksma minna. Tänan, kes võtavad vaevaks vastata.

1) Mis aknad on ees (kahekordse paketiga, vanad puitaknad)?
2) Mis materjalist on seinad (vana maja ja puitkarkass saepuruga või palk), lagi (600 mm puistevilla või 15 cm saepuru)?
3) Kas on plaanis soojustada maja?
4) Kui suur on praegune plekkahi?

Kui vastad neile küsimustele, siis vsatavad foorumi kasutajad sinu küsimustele.

1) Kahekordse klaasiga uued aknad
2) Maja 1953a, krohvitud silikaat, vahel tõenäoliselt saepuru, laepeal vill. Seinad on ca 40-50 cm paksud, kas seespool mingi soojustus, ei tea. Põranda all pidi küll vill olema.
3) Ei olehetkel plaanis soojustada
4) 203 kõrgus, 78x60.

Lisan veel, et majal on teine korrus ka, kus on veel üks plekkahi. Üleval on soe, seal aitab kui teen tule alla ainult õhtul.
Alumise korruse ahju üks külg on vannituppa, mis on ka ainus soe koht allkorrusel. Köögis on olnud puupliit, mille soemüür pidi seina sees alles olema. Soojamüür on suure toa seinaga ühine, siis on korstnajalg vahel ja siis on praegune plekkahi. Ega seda soojamüüri vist ei saa kasutada muidu, kui tuleks kööki ka pliit ehitada, jah?

1-3) See maja vajabki siis ja ka jääb vajama rohkelt kütet

4) See ahi on sinna ikka vähe. Mul enamvähem samade näitajatega majas ( krovitud 5 cm pillirooplaat ja 15 cm saepuru, kahese paketiga aknad) kütab umbes samade mõõtudega ahi 40 ruutu ja see on Ok

Mul sinu alumise korrusega samade näitajatega alumist korterit kütab ca 1x1 m suur ahi (kõrgus peaks sama olema). Ja kui läheb välistemperatuur alla -15 kraadi, tahab juba kahte korda päevas kütmist. Lisaks ka pliidi/soemüüri kütmine.

Minu maamaja selliste näitajate järgi saad juba vaikselt endale vajamine ahju dimensioone mõelda

Soojapidavus pole kiita, ahjud on vanad. Kutsuge mõni pottsepp vaatama või hea ehitusspetsialist.

Vägisi tekib mõte, et süüdlane pole mitte ainult ahi(minu oma mõõdud on 70x100x203, kiviahi), vaid maja kehv soojapidavus. Mina kütan ahju praeguste ilmadega kord päevas, esimesel korrusel on pinda 70+ ruutu ja teisel 60+ ja peale vannitoa 3,5 ruutu põrandaküte(800w) muud kütet pole.Esimesel korrusel on temperatuur 21-24 kraadi(peale kütmist on ca 25 kraadi ja enne järgmist 21+, ööpäevaga langeb temp toas 3-4 kraadi) ja teisel korrusel stabiilselt 21.Kraadide numbrid on muidugi suvalised kuna termomeeter asub juba aastaid ahjust ca 2m kaugusel .Kui miinuseid on mitmeid päevi alla -20-ne, pean teisel korrusel kasutama ühte 800w radikat ca 3 tundi ööpäevas lisaks, et mõnus oleks.
Tegu siis 1932 a ehitatud saetud palgist majaga, mis on saanud uue voodri ja kuue.Enne maja soojustamist oli samade mõõtudega plekkahi ja vanad aknad ning keskmine temp selliste ilmadega oli toas 16-17 kraadi kuigi ahi surtsus nagu triikraud ja teine korrus polnud kasutusel(kütteta).

Tavaliselt sellisel plekkahjul on servi kivist sisu, seega seina paksuseks tuleb kokku 7...8 cm. See ei saa ju kuigi kaua soojust salvestada ega eraldada. Paksema seinaga ahi on ju tunduvalt mugavam kasutada. Lisaks veel siiber korstnasse ja alaühendus korstnaga, tõhusam kolle jne.
https://www.youtube.com/watch?v=IGw249L9KsM

liberty kirjutas:Meil on esimene talv uues elukohas ja külma saabudes oli selge, et alumise korruse ahi ei küta korrust ära. Seega peaks järgmiseks talveks mõtlema uue ahju peale.
...
Andke palun nõu, mis ahju peaksin soetama.
...
seega ahi võiks olla soe vähemalt järgmise õhtuni.

Praegu on sul just õige aeg hakata uue ahju peale mõtlema - kuid enne ahju tüübi ja maksumuse juurde minemist soovitaksin siiski jõuda umbkaudsele ettekujutusele maja energiavajadusest erinevatel külmakraadidel.

Asi ju lihtne - ostad "kalamehe rippkaalu" ning ostad-laenad-rendid piisavas koguses elektriradiaatoreid ja ühefaasilisi pistikupessa käivaid energiakulumõõtjaid.

Siis hakkad küttepäevikut pidama - külmade ilmade lõpuni kirjutad iga päev üles, mitu kg küttepuid ahjust läbi ajasid, kui mitu kWh oli elektriradiaatorite ööpäevane tarbimine (seatud elamise mugavustemperatuuri hoidma) ja kui külm oli väljas ilm.

Kevadel vaatad nendele arvudele otsa ja pead ka targema pottsepaga nõu - misiganes uue ahju sa soetad, need kilovatt-tunnid tuleb selle kaudu toaõhku edasi anda.

Isiklik soovitus on siiski õhksoojuspumba, ahju ning elektriradiaatorite kombinatsioon (selle sesooni tõsisem kütteperiood ahjuga algas alles eelmisel nädalal, vahepeal oli tunne, et küttepuude riit jääb kolmandaks aastakski õuele kopitama).

Ning kui maja kütte-energiatarve mingitessegi mõistuslikesse piiridesse ei mahu, siis tegeled enne maja soojustamise, alles siis uue ahju soetamisega (muidu on hilisema soojustamise puhul tulemuseks liiga võimas ahi).

liberty kirjutas: Kütan 2x päevas, ikka külm, kuigi ahi üsna kuum.

A. Lasta ehitada veelgi tulisema pinnatemperatuuriga ahi. (ei soovita!)
B. Lasta ehitada tunduvalt suurema välispindalaga ahi. (samuti ei soovita!)
C. Soojustada elamist! (minu eelistus.)
D. Võimalusel paigaldada lisaks õhksoojuspump (C+D= )

Olen kaalunud ka õhksoojuspumpa, aga küsimus selles, et kas suurte miinuskraadidega selest üldse kasu on? Kas suudab üldse soojust toota ja mis hinnaga?

Suudab, suudab. Ja ära siis soojuspumba pärast veel ahju lammutama hakka. Nad täiendavad teineteist suurepäraselt.
Aga eelkõige võiksid kulusid vähendada e. soojustada!

liberty kirjutas: kas suurte miinuskraadidega selest üldse kasu on?

Suurte miinuskraadide puhul kasutad soojuspumpa ventilaatorina õhu liikumaajamiseks, sooja teed ahju ja otse-elektriküttega.

Isiklikult pean - sõltumata müüjate reklaamihõngulistest kinnitustest - soojuspumbaga 20 kraadist suuremas pakases kütmist mõttetuks ludiitluseks

[quote="liberty"]Praegu plekkahi. Kütan 2x päevas, ikka külm, kuigi ahi üsna kuum. quote]
Kui valada kuuma vett võrdselt plekkkruusi ja portselanist kruusi, siis järgneval katsumisel tundub plekkkruus kuumem, kuigi sisu sama soe. Kogemusest tean, et 65°-st kahhelit pikalt käes ei hoia, plekkahju puhul tekib üsna kuum tunne kindlasti madalamal temperatuuril. Kokkuvõtteks- kuuma tunne võib olla näiline.

Köögiseina sees peaks olema ka vana soemüür (eelmiste omanike info põhjal). Kui nüüd sein lahti võtta ja see müür on ok, kas siis saaks sinna ühendada pioneer tüüpi pliiti või nö küttepliiti või on mõtekam ehitada sinna mingi pisike pliit, mis kütaks soemüüri. Siis saaks köögi soojaks ja soemüür oleks küljega tuppa ka.
Kas soemüüri saab ka korda teha, kui kuskilt vana ja väsinud on või pigem ikka lammutatakse ja ehitatakse uus? Kas soemüür peaks püsima umbes sama kaua soe kui ahi?
Muidugi peaks olukorda hindama pottsepp, aga nii eelinfoks küsin, enne kui seina lammutama hakkaks.

liberty kirjutas:... Kas soemüür peaks püsima umbes sama kaua soe kui ahi?...

Kahhelitest soemüür (minul kodus) seisis soe kolm tundi. Rohkemaks pole tal jaksu, kuna on nii õhuke. Kui sein teha paksem, siis seisab ka kauem soe. Vahet pole, mis materjaliga on tehtud viimistlus (kahhel, plaat, krohv).
Soemüür ei tohiks olla ka liiga paks, siis peab pliitat kütma hästi kaua.
Kui köök on väike, siis raudpliita ei kõlba kuidagi. Ennem läheb köök "saunaks", kui sooja seina soojaks saab. Kui köök on 40ruutu ja rohkem, siis võib hädapärast raudpliita panna ka.

Kas raudpliit on see valmis poepliit? Kui lasta ehitada, siis kas on parem? Köök pisike.

liberty kirjutas:Kas raudpliit on see valmis poepliit? Kui lasta ehitada, siis kas on parem? Köök pisike.

Lase motamehel omale just paras ja sobilik pliit laduda.

liberty kirjutas:Kas raudpliit on see valmis poepliit? ...

Jahh.

Kividest tehtud pliit kööki nii kuumaks ei tee ja salvestab sooja ka. Kui köök ikke väga väike peaks mõtlema isegi väiksema rauaga pliita tegemise pääle.

Ega pole tähtis, kes pliita lapib. Tähtis on, et ta oleks kivist.

motamees kirjutas:

liberty kirjutas:Kas raudpliit on see valmis poepliit? ...

Jahh.

Kividest tehtud pliit kööki nii kuumaks ei tee ja salvestab sooja ka. Kui köök ikke väga väike peaks mõtlema isegi väiksema rauaga pliita tegemise pääle.

Ega pole tähtis, kes pliita lapib. Tähtis on, et ta oleks kivist.

"Kui midagi teed, tee korralikult" See on ka tähtis

Praegu kaalun veel kahte varianti - kas ehitada uus suurem ahi nt 1mx1m. Või siis kööki pliit ja ühendada soemüüriga. Hiljem kunagi paneks soojuspumba ka.
Et siis kas pliit lisaks või uus ahi?

Uus ahi ja pliit lisaks. Pliit on ikka pliit nagu ahi on ahi

Eks pleku tuleks ka uus teha (seda saab hiljem). Nõustun aga Kaminahju arvamisega, et pliit peaks ka olema (Või ahi sinna asemele. Tütre kööktoas läksime just seda teed, kuna raudpliit tegi elu põrguks.) Nii saab sooja eraldavat pinda juurde, mis on vähesoojustatud majas tähtis.

Ainult sellise versiooniga sai sooja seina soojaks kütta. Ennem oli toas päris kiiresti 32 kraadi ja soesein ikke külm.

rokikas kirjutas:

liberty kirjutas: Kütan 2x päevas, ikka külm, kuigi ahi üsna kuum.

A. Lasta ehitada veelgi tulisema pinnatemperatuuriga ahi. (ei soovita!)
B. Lasta ehitada tunduvalt suurema välispindalaga ahi. (samuti ei soovita!)
C. Soojustada elamist! (minu eelistus.)
D. Võimalusel paigaldada lisaks õhksoojuspump (C+D= )

............................
Hiljuti oli ühel mu tuttaval just sarnane olukord ja kuna vana plekuahi oli üsna räsitud, siis otsustasime just uue suurema ahju kasuks. Tulemus on suhteliselt normaalne, sest puid ei kulu mitte rohkem aga salvestavat pinda on kordades enam( lisandus ka soe korsten, kuna uuel ahjul alaühendus ja siiber korstnas lae all. Ahjule tuli ka klaasuks, mille suhtes omanik alguses väga skeptiline oli...aga nüüd kütab ahju hea meelega just tule nautimise eesmärgil. Kuna ahi rahuldab tundeid, siis teeme hetkel veel teise samasuguse ahju lisaks talle ( maja teises osas).
Seega Rokika B osaga nõus ainult juhul kui olemasolev ahi on üliheas seisukorras ja ei leia, et elav tuli pakuks ka palju muud kui palju tööd ja sodi tuppa

sest puid ei kulu mitte rohkem aga salvestavat pinda on kordades enam(

Energiahulk ei ole seotud pindalaga. Vaid seda on võimsus.