Ehitusfoorum

Siin saab siis teadust populariseerida .Aga paluks ikka võrdleval viisil ja argumenteeritult .Lihtsalt öelda ,et miski on parem ,ilusam ,mugavam ei ole teadus.
Ka odavam pole teadus siin.Siin kehtivad siis numbrid ,meetodid ,normid ja nende tutvustus.Tõestused ja populaarteaduslikud artiklid eesti keeles ( paraku ei valda enamus pottseppasid võõrkeeli ) ,kena on siis ka viide originaaltekstile .
Kuna ma ei ole teadlane ,siis loen siin oma sissejuhatava osa lõppenuks. Moderaatoril paluksin igasuguse solgi ja irvitava -rohetava-punastava smaili armutult välja visata.
Väldime emotsiooni ja loome asjaliku monoloogi või siis ka miks mitte ,dialoogi.
Andkem võimalus teadusel pottseppadele lähemale tulla .Äkki saab mõnest pottsepast veel tulevikus teadlane .

Pottsepad siis kuulavad siin ilusti ja küsimusteks avavad oma teema.

Viisakalt ette tänades tulevasi e-lektoreid soojustehnika ja kohtküttesüsteemide teemadel,

Pealkirja selgituseks, et Umbkoldeks siin on kolle ,mis ehitatud EN .15544 järgi
Restkolde puhul siis palun viidata ,mille järgi ehitatud või siis ise kombineeritud ja mõõdetud.
Lisaks on siia oodatud ka igasugused keskkonna saasteteemad erinevate põletusviiside ja koldeehituste korral.

Kuidas siis hindavad kolleegid pottsepa poolt ehitatud ahju, mis siis vastavalt meistrimehe välja kirjutatud ahju passile igati vastavuses EN 15544 standardiga?

Mina oskan kiibitsejana hinnata ainult seda, et kui on kirjutatud kütteseadme VÕIMSUS, peab olema ühikuks kW, ja kui oleks juttu ENERGIA salvestusvõimest peaks olema ühikuks kWh. Seal aga on kummaline ühik kW/h.

Küülaline kirjutas:Mina oskan kiibitsejana hinnata ainult seda, et kui on kirjutatud kütteseadme VÕIMSUS, peab olema ühikuks kW, ja kui oleks juttu ENERGIA salvestusvõimest peaks olema ühikuks kWh. Seal aga on kummaline ühik kW/h.

No ei näe, tõesti ei näe! Jällegi näeb keegi kusagil mingeid kõrvu. Kus on antud teemas need kwh või kw/h-d?

Kust saada head teadust?

Normid, standardid: neid tehakse tagantjärgi ja käsitlevad üldistades kogu valdkonda, standard ei ole uute tehnoloogiate eesliin vaid sabassörkija, ta üritab viia juba varem tehtud teadust igapäevasesse kasutusse.. Tihti ei pruugi need standardid olla asjakohased ja sobivad, võetakse midagi, mis on juba olemas ja kohandatakse (miks, miks ometi umbkolde standard???). Teisest küljest, võib loota, et seal väga millegiga puusse ei panda.

Artiklid eelretsenseeritavates teadusajakirjades: Eestis selliseid ajakirju välja ei anta. Kuna inglise keel on maha laidetud, siis see oleks kõik. Kes aga mõistab, siis http://www.sciencedirect.com/

Tootjad: jah, mina arvan, et ahjuehitus kui üdini praktiline valdkond, mida ülikoolides väga ei viljeleta (teadusartikleid treivad põhiliselt ülikoolide hingekirjas olevad inimesed), siis tasub vaadata suuremate tootjate tehnoloogiate poole. Ma arvan, et Tulikiv on oma tehnoloogiaga heaks näiteks. Head tootjat eristab ka see, et ta pole vanas kinni (miks, miks ometi umbkolle kallid austerlased???)

Tegijad: Nii palju, kui on tegijaid-pottseppi, nii palju on arvamusi. Siiski! Kui sinna juurde lisada kaine mõistus, veidi loodusteaduslikku maailmapilti ja julgust vaadata, kas ülejäänud maailm liigub ka sinuga samas suunas... ,siis on võimalik, et sa väga valel teel ei ole.

looder54 kirjutas:No ei näe, tõesti ei näe! Jällegi näeb keegi kusagil mingeid kõrvu. Kus on antud teemas need kwh või kw/h-d?

Ehk oleks aeg optikakauplust külastada?

looder54 kirjutas:Kus on antud teemas need kwh või kw/h-d?

Kütteseadme kirjelduse tabelis, ülevalt kaheksas rida - Kütteseadme nominaalvõimsus 11,6 kW/h.

Küülaline kirjutas:

looder54 kirjutas:Kus on antud teemas need kwh või kw/h-d?

Kütteseadme kirjelduse tabelis, ülevalt kaheksas rida - Kütteseadme nominaalvõimsus 11,6 kW/h.

Või prillipoodi! Ma ei näe seda tabelit ka siin teemas! Küll aga näen teema torepeteerimiskatset. Kas näen kah kõrvu?

looder54 kirjutas:Ma ei näe seda tabelit ka siin teemas! Küll aga näen teema torepeteerimiskatset

Mis mõttes ei näe tabelit?

torpedeerima <55:-.deerida, -deerin> SÕJ (laeva) torpeedoga ründama v põhja laskma ▪. Torpedeeriti vastaste majanduspoliitikat ÜLEK

Küülaline kirjutas:

looder54 kirjutas:Ma ei näe seda tabelit ka siin teemas! Küll aga näen teema torepeteerimiskatset

Mis mõttes ei näe tabelit?

torpedeerima <55:-.deerida, -deerin> SÕJ (laeva) torpeedoga ründama v põhja laskma ▪. Torpedeeriti vastaste majanduspoliitikat ÜLEK

Jaa, nüüd olen vabandused võlgu! Ahjupassi näite faili ei avanud minu arvuti täielikult. Nüü urgitsesin veidi sain pilgu peale ja kadus jällegi. Nii et vabandan!

looder54 kirjutas:

Küülaline kirjutas:

looder54 kirjutas:Ma ei näe seda tabelit ka siin teemas! Küll aga näen teema torepeteerimiskatset

Mis mõttes ei näe tabelit?

torpedeerima <55:-.deerida, -deerin> SÕJ (laeva) torpeedoga ründama v põhja laskma ▪. Torpedeeriti vastaste majanduspoliitikat ÜLEK

Jaa, nüüd olen vabandused võlgu! Ahjupassi näite faili ei avanud minu arvuti täielikult. Nüü urgitsesin veidi sain pilgu peale ja kadus jällegi. Nii et vabandan!

Siis on viimane aeg looderdamine lõpetada ja tööle minna korraliku arvuti(tarkvara) ostmise eesmärgil.

No nii ,siin peaaegu nagu alati

kaks küsimust Hr. Keemik
1.
Kas te olete lugenud normi EN 15544 ? Kui ei siis Kaminahjul oleks viimane aeg seda teile tutvustada . Siis saaksite aru ka ,miks ei saa selle normi järgi umbkollet võtta kui tavamõistes umbkollet .

2.
Kas te tõesti arvate ,austerlased kohandavad mingi standardi millegi jaoks tagantjärele ? Ja nii osavalt ,et isegi sakslased võtavad selle omaks .
Mulle on tundunud ,et see on pigem rohkem põhjamaade käitumismall antud teemal !

Selles on teil muidugi õigus ,et teadus käib normidest ja standarditest eespool.See annaks tegelikult ahjupassi lisamisel ( teaduslik eksperiment ) nii mõnegi küsitavuse sirgeks rääkida.
Kuidas vaataks sellele Päästeamet - tõenäoliselt keelaks hoone kasutamise eksperimendi toimumise ajaks.
Kindlustusfirma tõenäoliselt keeldub kindlustuslepingu sõlmimisest.

Lühidalt siis seda, et just takkajärgi ka see EN 15544 koostati, mitte ennetavalt. Enne ikka katsetati, kuidas muuta põlemine traditsioonilises umbkoldes talutavaks ja siis seati selle järgi võimalikud normid. Seda siis Austria ja Slovakkia teadusmeeste koolitusel kuulatud jutust.
Annese kiidetavatel pottahjude umbkolletel pole sellele normile vastava umbkoldega vähimatki ühisosa .
Kahjuks aga uurisid austerlased vaid neil traditsioonilisi koldeid ja seega puudub võrdlus ka näiteks Põhjamaadega.
Nunnauuni käis oma kollet mõõtmas Saksamaal, Tulikivilt viimaseid mõõtmiskohti ei tea aga varem on seda tehtud ka Kanada laboris.
Tänane Tulikivi kolle aga on ju avalik ja vaadake, võrrelge. õige tähtsam, mõelge ...ennem kui neid jobudeks mõõdate, kausel meetodil

Eksid Kaminahi !
EN 15544 on spetsiaalselt väljatöötatud standard ,mis sisaldab teatud pinnaga ahjude dimensioneerimiseks kasutatavaid arvutusi ja on mõeldud ahjude jaoks ,mis on individuaalsed ,ühekordselt kavandatud konstruktsiooniga .Mitte mingi kohandus millegi järgi.
Loomulikult käisid katsed ees ja norm pärast . Ole teksti lugemisel tähelepanelikum.

Ülejäänud individuaalsed ahjud käivad EN 15250 alla .Ka seda standardit võiks Hr. Keemikule tutvustada.

Vastan!

1) Olen diagonaalis lugenud ja tean, et see umbkolle pole see umbkolle, mida on meil kõvasti omal ajal ja vahel siiani kõvasti kivisse laotud. Aga tunnistan, et võin seal toodut mitte mäletada enam või valesti aru saada.

2) Standardi viga võib olla ka see, et ei taheta varem olnuga vastuollu minna. Kuna austerlased olid siiani umbkollet austanud, võeti see ka standardisse. Nii mõistan ma seda Sa ei saa kirjutada standardisse meetodit, mida keegi pole valmis rakendama. Austerlaste soovimatust näiteks Tulikivist ja suurest osast kaminasüdamikest/valmiskaminatest õppust võtta, näitab ilmekalt ka nende soov võistelda EN umbkoldega võistupõlemisel, kus nende hästi uuritud ja standardiks vormitud kolle teps mitte ei ruulinud. Ma olen enda eriala pealt standarditega omajagu kokku puutunud (keemiline analüüs) ja nüüd töötades ka ettevõttes (keemiline süntees ravimifirmadele), võin öelda, et kõige ägedam teadus on see, mis tehakse ettevõtetes ja mille tulemused on kaitstud patendiga. Ja mille müügi pealt teenitakse raha. Ülikooli äge teadus on tihti vaid teadus teaduse pärast, kellegile pole seda võimalik müüa. Nii et see, et midagi on kohustuslik/sovituslikuks tehtud, ei näita, et see on parim lahendus, pigem on see selline käib kah ja kõik saavd hakkama lahendus.

Eile sattusin vaatama Tartu KHK pottsepa koolitust tutvustavat saadet ETV 2-st. Nähes seal laotud asjade teostust, siis tekkis küll tunne, et kui asi standardis liiga keeruliseks ajada, ei tule paljude käed enam selle tooteks vormimisega toime. Eks selle kohta käivaid pilte on Kaminahi siin jaganud ja toonud näiteid ka hea vormistusega toodetest.

Olenüüd kirjutas:Eksid Kaminahi !
EN 15544 on spetsiaalselt väljatöötatud standard ,mis sisaldab teatud pinnaga ahjude dimensioneerimiseks kasutatavaid arvutusi ja on mõeldud ahjude jaoks ,mis on individuaalsed ,ühekordselt kavandatud konstruktsiooniga .Mitte mingi kohandus millegi järgi.
Loomulikult käisid katsed ees ja norm pärast . Ole teksti lugemisel tähelepanelikum.

Ma kirjutasin seda, mida mulle austerlased õpetasid . Nad seletasid, kuidas EN 15544 koostati ja milleks ja mille järgi.

Sinu teksti lugemisega on aga tõesti probleeme.

keemik kirjutas:Kust saada head teadust?

Normid, standardid: neid tehakse tagantjärgi ja käsitlevad üldistades kogu valdkonda, standard ei ole uute tehnoloogiate eesliin vaid sabassörkija, ta üritab viia juba varem tehtud teadust igapäevasesse kasutusse.. Tihti ei pruugi need standardid olla asjakohased ja sobivad, võetakse midagi, mis on juba olemas ja kohandatakse (miks, miks ometi umbkolde standard???). Teisest küljest, võib loota, et seal väga millegiga puusse ei panda.

Artiklid eelretsenseeritavates teadusajakirjades: Eestis selliseid ajakirju välja ei anta. Kuna inglise keel on maha laidetud, siis see oleks kõik. Kes aga mõistab, siis http://www.sciencedirect.com/

Tootjad: jah, mina arvan, et ahjuehitus kui üdini praktiline valdkond, mida ülikoolides väga ei viljeleta (teadusartikleid treivad põhiliselt ülikoolide hingekirjas olevad inimesed), siis tasub vaadata suuremate tootjate tehnoloogiate poole. Ma arvan, et Tulikiv on oma tehnoloogiaga heaks näiteks. Head tootjat eristab ka see, et ta pole vanas kinni (miks, miks ometi umbkolle kallid austerlased???)

Tegijad: Nii palju, kui on tegijaid-pottseppi, nii palju on arvamusi. Siiski! Kui sinna juurde lisada kaine mõistus, veidi loodusteaduslikku maailmapilti ja julgust vaadata, kas ülejäänud maailm liigub ka sinuga samas suunas... ,siis on võimalik, et sa väga valel teel ei ole.

Uurides Tulikivi pööriskollet siis tegu pole klassikalise restkoldega kuna küdemise ajal on tuharesti alune luuk suletud.
Põlemisõhk võetakse koldesse eest, tagant ja külgedelt. Osadel mudelitel siiski jäetakse restialusele luugile väike vahe. http://www.virginiaradiant.com/whirlboxdesign.html
Samas on neil ka restialuse luugita ja külgmiste põlemisõhu kanalitega ahjud. Hiisil vist koguni südamik sees. Nii, et ilmeslt ei saa öelda et, üks või teine kolde variant on õige või vale . Lihtsalt tuleb leida terviklik ja toimiv lahendus.

Ruudi postitus ärgitas pikemalt vastama ja ma usun, et leian selleks aja.

Ahi millest siis ahjupassis juttu projekteeriti pottsepa poolt 20m2 kütteks.

Mis on EN 15544 austerlaste koolituste järelduses kirjas?
EN 15544 - seda standardit tuleb vaadelda kui tulevikku suunatud juhendmaterjali. Pottsepad kui väikese käsitööliste grupi esindajad suudavad tänu antud standardile konkureerida teiste kütteseadmete pakkujatega. Nende tooted (kütteseadmed) vastavad kaasaja tehnika tasemele.

Šamoti poorsus peaks olema 18-33% ja mille soojusjuhtivus temperatuuridel 20-400`C on vahemikust 0,65 kuni 0,90 W/mK.

Hr.Schults ! Kas Te ei teeks ahju passide analüüsiks eraldi teemat ja paluksite Moderaatoril oma sellekohased asjad sinna tõsta.Kindlasti oleks nendel teemadel väga palju kaasarääkijaid.Tõenäoliselt niipalju et kolleteteadus jääb ahju passi teema varju.

Aga samoti poorsus on igast koldest olulisem

Olenüüd kirjutas:Hr.Schults ! Kas Te ei teeks ahju passide analüüsiks eraldi teemat...

Kes siis sinu teemadesse kirjutavad?
Ahjupass on ju ka paras teadus. Vähemasti see, mille Andrus üles riputas.

Usun seda ,aga oma teemas .Palun