Ehitusfoorum

Kas see ülessanne on lahendatav kahetsoonilise süsteemi tsonaalarvutusega või on tänapäeval midagi paremat välja mõeldud?

Miiline oleks soojavahetuse kiirguslik võimsus selle paremaga?

Nipiga küsimus oli.
Ülessanne on lahendatav kahetsoonilise süsteemi tsonaalarvutusega.
Kus tsoon 1 on kiirgav keskkond ja tsoon 2 on ümbritsevad seinad.
Mängu tuleb ka kiirgava keskkonna mustusaste jne
Mitte see ei olnud küsimise eesmärk.
Äkki saate aidata siinseid lihtsurelikke pottseppi soojuslevi seaduspärasuste mõistmisel.
Mitte lihtsustatud meetodil : soe - külm
Vaid meetodil : soe -soojem -veel soojem

Ei oma kahjuks süvateadmisi antud vallas, seega samasugune "lihtsurelik".
See, millest siin mitmes teemaalgatuses juttu, võib kokku võtta sõnadega
-Soojusfüüsika alused.
Lihtne? Liiga keeruline? Vajalik?
Ei oska arvata. Ehk sõltub seatud eesmärgist?

Aga tänud manuse eest . Siit saavad pottsepad küll põnevat lugemist .Esmapilgul tavaline õppematerjal aga kui süüvida siis - ega päästeamet ilma asjata oma teatud nõudmisi esita.Ja teemasid illustreerivad elulised näiteülessanded.
Kõva sõna.

Avaldan veelkord tänu Imelikule selle http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream ... sequence=1 lingi eest.
Aga nende tahkes kehades soojust kandvate osakeste -fonoonide kohta ikka targemaks ei saanud.Kahjuks

Kuidas siis nende fonoonidega ehk siis tahkes kehas(mittemetall) soojust edasikandvate osakestega on.
Kas äkki mõni teadlane - füüsik räägiks asja lahi . Kuidagi kahtlaselt vähe infi nende kohta . Ehk on siin huvilisi teisigi . Ega pottsepal selline teoreetiline teadmine mööda külgi maha ei jookse.Arvan.
Praktikud muidugi tahaksid neid kohe käega katsuda ,aga sooja ahju silitades äkki tunnemegi neid .

Fonoonid siis ikka huvitavad ja äkki huvitavad teisigi !

Kuidas on nii erinevad näitajad võimalikud?
Äkki on tegemist tellise põletamisel erinevate põletamistehnoloogiatega nii ajas kui temperatuuris.Kes valgustab uskumatut Toomast.
Lihtsalt lambist pole see ju võetud ?

Kui teema huvitab ja keelest jagu saad siis tiba sirvimist http://dspace.cc.tut.fi/dpub/bitstream/ ... sequence=1

Tegemist on foononiga, mitte fonooniga. Ja foonon mõttekonstrukt, et kvantmehhaaniliselt kirjeldada materjalis soojuse levimist. Kvantidel (foononid, elektromagentkiirgust vahendavad footonid), on mõni iseäralik omadus või aksioom: kvandid saavad omada vaid kindlaid energiaväärtusi, mis on üksteise kordsed (kvandid on diskreetse energiahulgaga), samuti, nad omavad nii osakese kui ka laine omadusi.

Ma arvan, et Eestis on neid teadlasi, kes sisuliselt mõistavad kvantmehhaanikat, väga vähe ja siinsel lugejal ei peaks olema foononist sooja ega külma. Siinsele lugejale on piisavaks teadmiseks see, et soojuse tulemusel (kas infrapuna kiirgus elik footonitena edasi antav soojusenergia või konvektiivselt elik molekulide otsese põrke tulemusel edasi antav soojusenergia) tekitab tahkises olevate keemiliste sidemete vibratsioonilist võnkumist. Need sidemed hakkavad pikenema ja lühenema suurema amplituudiga, energiat (soojust) kaotades amplituud väheneb. Iga keha, aatom, side üritab olla minimaalsel energia tasemel. Seda nähtust kasutab infrapuna spektroskoopia, kus proovi soojendatakse infrapuna kiirgusega (kiirgus on laia spektriga, mitte mõne üksiku lainepikkusega) ja teatud aatomite vahelistele sidemetele on omane neelata teatud lainepikkusega infrapunakiirgust (seega, ta neelab diskreetse energiaga kvandi- footoni). Seega, seda footonit ei jõua enam detektorisse ja me näeme seal intensiivsuse vähenemist.

Mina saan foononist aru nii, et see on üksnes abivahend, et matemaatiliselt kirjeldada soojuse levikut tahkises. Foononi asemel võib vaadelda, kui kvantmehh. pole tugev,ka lihstalt keemilise sideme võnkumisi. Footon on aga midagi, mis on konkreetselt olemas ja need tulevad meile päikeselt või püsimagnetist iga päev.

keemik kirjutas:Tegemist on foononiga, mitte fonooniga

Tere. Vaatasin üle. Viga on selles minu pandud viites, kus see sõna on kolm korda valesti kirjutatud- maakeeles on tõesti foonon.
Vea päritolu arvan tulenevalt tõlkest , vene keeles - фонон, ing.keeles -phonon.
Muuseas, kasutusele võttis Igor Tamm (Venemaal), kes päris oma eestipärase
nime sakslasest (väidetavalt) isalt.

Foononi selgitusele ei oska midagi lisada, kuid ka footon ei ole siiski midagi konkreetset vaid ainult virtuaalne (sest ta eksisteerib ainult valguskiirusel liikudes).

Footon on siiski midagi konkreetset, neid saab otseselt mõõta, loendada, nende voog (valguslaine) on gravitatsiooni poolt mõjutatav, footonid saavad anda interferentsi ja levida nurga taha (difraktsioon)- need viimased on muidugi footoni kui laine omadus. Footoneid saame me kõik tekitada (süüdates taskulambi vms). Kvantmehi minu jaoks üks ägedamaid omadusi on see, et footon, elektron, aatom saab olla nii laine kui osake, see on dualismiprintsiip. Veelgi toredam on see, et footon on osake, mille mass on 0, kuid see suudab kanda nii palju energiat, et see võib, olles õige energiaga kvant, lüüa su DNA-s mõnes aatomi orbitaalilt välja elektroni, mis pikemas perspektiivis tekitab sulle vähi.

Foonon siiski vist pole konkreetne osake, mida saab otseselt detekteerida ja mõõta vaid lihstalt moodus, kuidas kirjeldada soojuselevikut tahkises. Lugedes väikest kokkuvõtet foononitest, oli see ikka suht sarnane käsitlusele keemiliste sidemete võnkumisest tahkises soojuse toimel. Ta lihtsalt toob kvantmehist tuttava lainefunktsiooni, mis annab lisatööriistad.

Ma võrdleks foononite teooriat hapete/aluste teooriaga. Koolikeemias räägitakse Arrheniuse teooriast: prootonit loovutavad happed ja OH-d loovutavad alused. Piiratud käsitlus. Rohkem võimalusi nähtuste seletamiseks annab meile Bronstedti teooria: happed loovutavad prootoni ning alused liidavad prootoni. Prootoni liitnud alus saab omakorda...happeks, mis on võimeline lahuse pH muutudes prootonit loovutama (või gaasifaasis elektrivälja toimel, mida kasutab ära näiteks elektropihustusionisatsioon, et tekitada ioone, et nende massi mõõta, kiirendades neid elektromagnetväljas). Seda elekropihustusionisatsiooni saab seletada ja ennustada Bronstetdi teooriaga, aga Arrheniuse teooria sinnani ei küüni. On olemas ka kolmas levinud teooria: Lewise (tegelikult on neid veel, aga liialt spetsiifilised). Lewise hape omab vaba elektronorbitaali (näiteks raua ioon Fe+3) ja Lewise alus omab vaba elektronpaari: näiteks NH3. Sellega on võimalik seletada ja ennustada kompleskühendite teket, ka CO seostumine hemogloobiinis oleva rauaga , on Lewise teooria järgi seletatav. Nagu näha, need kõik on õiged, aga oma rakendusala piireis. Sama on ka foononiga: osake, mida tegelikult pole, on vaid kujutlus sellisest mõjuvahendajast. Aga footon on olemas ja "käega katsutav".

Üritan aru saada peamisest.
Foonon on osake ,mida tegelikult pole ja footon on osake mille mass on 0 (null)
Kui millegi mass on null ja ta on olemas siis on ta võimeline liikuma kiiremini kui valguse kiirus.
Miks see foonon e. helikvant on siis ikkagi toodud just tahkete mittemetallsete kehade soojuskandjaks ( või siis protsessi kirjeldajaks ).Kas lihtsalt sellepärast et kuna tahked mittemetallilised kehad on niivõrd erinevad siis lihtsalt ei leitud muud ühist nimetajat .Soojus levib lainetena ja kuna soojus levib ikkagi tegelikult ja mitte näiliselt siis on see ikkagi natuke arusaamatu ,et midagi levib millegi abil mida ei ole olemas .Või on see lihtsustatud variant .( ühine nimetaja )
Tegelikult huvitab mind ,kuidas levib soojus põletatud savitellises ja kuidas on see seotud materjali valmistamiseks kasutatud põletamistemperatuuriga ja põletamiseks kulunud ajaga.

Isegi sellises kivis levib soojus jõudsalt.



Milline töö!

Olenüüd kirjutas:Üritan aru saada peamisest.
Foonon on osake ,mida tegelikult pole ja footon on osake mille mass on 0 (null)
Kui millegi mass on null ja ta on olemas siis on ta võimeline liikuma kiiremini kui valguse kiirus.
Miks see foonon e. helikvant on siis ikkagi toodud just tahkete mittemetallsete kehade soojuskandjaks ( või siis protsessi kirjeldajaks ).Kas lihtsalt sellepärast et kuna tahked mittemetallilised kehad on niivõrd erinevad siis lihtsalt ei leitud muud ühist nimetajat .Soojus levib lainetena ja kuna soojus levib ikkagi tegelikult ja mitte näiliselt siis on see ikkagi natuke arusaamatu ,et midagi levib millegi abil mida ei ole olemas .Või on see lihtsustatud variant .( ühine nimetaja )
Tegelikult huvitab mind ,kuidas levib soojus põletatud savitellises ja kuidas on see seotud materjali valmistamiseks kasutatud põletamistemperatuuriga ja põletamiseks kulunud ajaga.

Footon ehk "valguse osake" liigub valguse kiirusel, valgus koosnebki footonitest. Vaakumis liiguvad need kiirusel 300.000 km/s ja see on suurim kiirus, mis võimalik Universumis saavutada. Foonon on sisuliselt soojuse leviku laine, reaalset osakest, mis seda lainet vahendab, ei ole, osakest, mis edasi kandub, ei ole. Viskad kivi vette, levib ka vees laine, aga lainevatavad ikkagi vee molekulid, mitte aga mingi välja osake elik boson. Sama on ka tahkisega.

Mis puudutab telliseid ja foononeid. Mida annab sulle foononi lainefunktsioon kahes eri tellises, suudad sa sellest aru saada? Mina ei suudaks. Aga ma saan aru kahest järgmisest füüsikalisest suurusest: soojusjuhtivus ja erimahtuvus. Sa võiksid ka neist aru saada. Ja saada aru sellest, et thats it!

Üleüldse sa ajad juba veidi närvi, targutad jubedalt, aga sellest aru ei saa, mis on oluline.

1) EKUK mõõtis, et kamin põletab paremini kui mitte-EN-umbkolle. Järelikult, lisaõhk on vajalik ja ilsmelt on hea, kui see tuleb alt.
2) USA-s mõõdeti, et EN-umbkolle põletab kehvemini kui Tulikivi. Järelikult, alt tulev lisaõhk on vajalik ja see disain on parem kui EN-umbkolle.
3) Kaminahi ei taha ehitada EN-umbkollet, sest see põletab kehvemini kui Tulikivi kolle, mis töötab sarnaselt tema kolletele, sina aga tahad, et ta ikka jubedalt seda ehitaks. Nüüd saa aru sellest, et kaminahi on teist sammu ees, teie sörgite vaikselt järgi, piidlete Austria poole ja juurdlete CE märgise üle ühel tellisel. Mis, nagu ma aru sain, on tootel olemas, sest Eestisse ta on toodud. EKUK-s on olemas kaminahju ahi, tehke siis sinna üks läbi ja lõhki EN ja rahu majas. Mina teen põlemiskvaliteedi osas oma panuse iga kell restiga koldele.

Kahju kui selline mees nagu Hr.Keemik langeb samale tasemele oma emotsioonidega nagu see sinine rida seal postituse all.Kui härra vähegi tunneks asja vastu huvi ja ei laseks pottseppadele laia kaarega siis ta saaks aru milles point .Praegust jääb aga üle talle soovida vaid ,head mõõtmist ja faktivigade kõrvaldamist EKUK-i uurimuse lõppdokumendis.
Kõik teie väited kõlavad stiilis:Piima saab poest järelikult elavad lehmad poes.
Eriti hea on teie järeldus CE serdi olemasolu kohta vene šamotile.mille kohta kaminahi otsesõnu kõigepealt valetas ja siis hakkas asja uurima.Teie aga panite oma järeldusega puusalt .Nii et teatud järeldustega tasub olla ettevaatlik. Halb meeskond teil siin foorumis, Hr. Keemik

Olenüüd,
saa ometi aru, sertifikaat on nagu standard - väljendab toote teatud (kokkuleppelisi) omadusi. Sertifikaati mitteomav (NB! Ei tähenda sugugi, et mittevastav!) toode ei ole tingimata kehvem. Ehk on hoopis parem - standard lihtsalt ei küüni seda paremust mõõtma. Oletuslik lihtnäidis sajandi tagant: "Sertifikaat: antud künnihobuse kiirus on vahemikus 3-6km/h, mis vastab hobusekünnistandardile X". Traktor künnikiirusega 8km/h ei vasta ei standardile ega saa ka sertifikaati. Künniks kõlbmatu?

Kas võtaksid vaevaks konkreetsemalt öelda, milles minu eksitus seisnes?

keemik kirjutas:Footon on siiski midagi konkreetset, neid saab otseselt mõõta.....

Kuu on sellepärast olemas, et keegi teda parasjagu jälgib?
Footon ei teki ega kao, ta on jälgitav energiat kandes. Ehk virtuaalne elementaarosake.
Foonon väljendab erisusi kuidas energia levib tahkises helikvandina. ehk ei kanna vaid ergastab.

1) EKUK mõõtis....2) USA-s mõõdeti....3) Kaminahi ei taha..... Nüüd saa aru sellest, et kaminahi on teist sammu ees, teie sörgite vaikselt järgi....Mina teen põlemiskvaliteedi osas oma panuse iga kell restiga koldele.

Koolitatud mehe puhul nõrgalt (autoriteedil põhinev) põhjendatud arvamus.... arvan ma.

Hr. Keemik ütles, et nii on .Kas ikka on ? - juhul kui materjal sama ,aga põletusaste teine .kuidas siis kasutada arvutustes tabeli näitu. Ülla,ülla - Sama nimetusega materjali soojusjuhtivustegur on antud ühes tabelis 0,35 ja teises 0,72
Ütles Vana õigesti ,et kvanti (kvantmehaanikat )jagavad vähesed eestis .Pole vaja läinud.Ehk teisisõnu ,raha sisse ei too...Veel

Olenüüd kirjutas: Vaatamata sellele et üks on 0,35 ja teine 0,72

Mis asi on 0,35 ja mis 0,72?

Hei!

Minu arvamus on selline, et EKUK mõõtmine oli pädev, neil on ISO 170025 vastavuse sertifikaat, mis on kvaliteedi näitaja. Jah, see projekt oli liiga väike ilmselgelt, et saada akrediteerimisulatusse kogu kasutatud analüütilised metoodikad. Samas, lugedes nende kirjutist, on näha, et päris palju on kasutatud standardmetoodikaid, mis on valideeritud nende väljatöötamise järgselt vastava organisatsiooni poolt. Mõõmiste tulemus: umbkolle resotab rohkem kui kamin.

Minu teine arvamus on selline, et USA-s korraldatud "võistupõlemine" oli ka asjalik ettevõtmine, mille tulemuste üle tasub arutleda.

Ma jään endiselt huviga ootama restkolle versus kamin mõõtmistulemusi EKUK-st. Senikaua võib EN umbkolde programmiga varustatud isik tuua siia näiteks kütuse kg või kWh kohta atmosfääri minevate mittetäieliku põlemise gaaside hulga (kasvõi CO näiteks). Andrus Schults võiks sama teha näiteks kaminasüdamike kohta, kui ta võtab vaevaks. Siis saaks sellise kena tabeli, et võrrelda põlemise puhtust. Sest EN kollet ei ole minu arust otse võrreldud siis kamina vms koldega. EKUK-st saab tava umbkolde ja pliidi andmed ka. Saaks jälle veidi targutada ja sõimata üksteist!

Ahjaaa, Imelik. Kui footon ergastab elektroni ja lääb selle orbitaalilt välja, siis ta ju neeldub seal, kas ta siis kaob? Ma ise tahaks öelda, et kaob, aga ma ei ole kindel, kas saab nii väita

Ahjaaa, Imelik. Kui footon ergastab elektroni ja lääb selle orbitaalilt välja, siis ta ju neeldub seal, kas ta siis kaob? Ma ise tahaks öelda, et kaob, aga ma ei ole kindel, kas saab nii väita

Oleneb taustsüsteemist. Täpselt sama nagu Kuuga. Kui ta ei ole jälgitav, on ta kadunud?
Tõsi, footon omab massi ainult valguskiirusel liikudes (seisumass on 0), mis on võrdne tema poolt kantava energiaga, neeldudes antakse see kõik edasi. Kas footon kaob?
Laguneda ta ei saa, sest temast kergemat osakest pole ning valguskiirusel liikudes aeg seisab.
Seda kirjeldust on võib-olla raske mõista? Võrdleks ikka Kuuga, mis vahendades meile valgust ei kao kui ta pole jälgitav.

Põlemise puhtuse kohta ka üks ääremärkus. Ei ole otsest seost põlemise puhtuse ja energiamuundamise/-ülekande efektiivsuse vahel.

Targutamisest ja sõimust. Targutamiseks kutsutakse siin tihti argumente, millega lihtsalt ei nõustuta või millest puudub arusaam; ainukeseks vastuargumendiks on määratletavad isikuomadused, suhted või "meheks olemine". Lisaks see "meie ja nemad".
Sina arvad, et Kaminahi on innovaator? Mina nii ei arva, Arvamused mõlemad (mitte sõim)?

Tere. Loe nüüd palun ikka viidatud teema lõpuni ja näed et arutlus kestis loogilise lõpuni
(ei hakatud "viisakusi" vahetama).
Mind huvitab hoopis- mida soovib teemaalgataja selle kiirgusliku soojusvahetuse teema väljatoomisega öelda?

Parafraseerides kasutajat t800 - " me ei ole lasteaias ning foorum ei ole kasvataja, kes tegeleks pidevalt herr Kaminahju personaalprobleemidega".... arvan ma.