Ehitusfoorum

Eelmisel talvel külmusid majal põrandakütte torud katki, sest maja seisis tühjana ja enda ära olekul lakkas katel töötamast. Kuna reaalselt polnud vaja maja kasutada ja radikatest piisas,et majas plusskraade sees hoida, siis sellest esialgu piisas. Kuna plaanis on maja ikkagi kasutusse võtta, siis tekkis miljon küsimust mida ja kuidas. Asja teeb keeruliseks ka see,et elutoa põrand on keskelt vajunud umbes 2-2,5 cm. Kuna põrand on vajunud, siis arvan, et uus toru vajalik.
a) panna uus toru (16ne toru) ja valada uus kiht betooni peale nii, et põrand saaks sile. Kas siis on vajalik panna ka armatuurvõrk või piisaks ainult toru+betoon? Kui armatuuri mitte panna siis, kuidas kinnitada toru põranda külge? Kas põrandas võiks kasutada ka alupex toru (küsin, sest see oleks juba olemas ja vähendaks kulusid:) )
b) lõhkuda vana põrand välja ja valada kõik uuesti? see mõte väga ei meeldi, aga ......
c) räägitud on ka mingist põranda tõstmisest vahuga, aga kuna torustik vaja niikuinii uuesti panna, siis ei näe sellel sügavat mõtet.
Tulemust tahaks sellist mis toimiks ja jätaks rahakotti ka söögiraha ja loomulikult ka raha edaspidisteks arvete maksmiseks.

Järgmine kord jäta põrandale puhur, mis oleks sätestatud +5 C-le ja tööle satub siis vaid kui küttesüsteem streigib. Nii väldid kooliraha.

Tee iga ringi surveproov ära. Mõni võib ju korras olla. Rikkis ringidel tõenäoliselt põrand välja raiuda ja uus asemele, kui just ei ole ühe asukohapõhise lekkega siis saab lekkekohta parandada paranduskomplektiga.

aga kas sinna vajunud põrandale uus torustik panna ja põrand loodi valada oleks väga vale/halb mõte?

Pigem on küsimus miks on põrand vajunud ja kas see vajub ka tulevikus?

Ehk peab mõtlema kõige lammutamist ja alupinna korrastamist

Kas põrandad on ka kaetud mingi materjaliga - parkett, linoleum jne. Millistes tubades on siis radiaatorid ja millistes põrandaküte. Võimalik oleks ju kogu maja radiaatoritega lahendada ja põrandakütet ültse mitte kasutada. Kas põranda sees olev külma ja soojaveetorustik ikka korras.

Peale valamine on probleemi peitmine mitte lahendamine. Lisaks uut kihti sa 2-3cm valada ei saa. Miinimum oli 6-7 vist..... ja kytma hakkad ka vana betoonplaati.

Esimesel korrusel on elutoas radiaatorid pandud, kuna seal suur "rõdu-uks" laiust 4m ja kõrgust 2,2. Radiaatorid on akna ette pandud, et saaks neid suure külmaga kasutada. Põrand vajus juba mõni aasta tagasi oma vajumise ära ja nüüd on see muutumatuna püsinud. Põrandakütet tahaks juba seepärast, et siis oleks toas soojus ühtlaselt jaotunud. Aga mida halba teeb see, et kütma hakkab alumist kihti ka? Kui torudele tuleb peale 2-3 cm betooni, siis peaks ju soojus tuppa ka ikkagi jõudma ? Tegelikult ma täielik võhik ja uurin kuidas ja mida. Ise teostama ei hakka, aga hea oleks enne töömehe palkamist end võimalike variantidega kurssi viia

Kui põrandat tõstad 5-6 cm. kas siis uksed ikka mahuvad avadesse?

ustega probleeme pole, sest esimesel korrusel selles maja osas veel ainult avatud köök ja söögituba ilma ukseta

Kui plaanida peale valamist siis soovitan ka seda lahendust uurida. http://www.kipsivalu.ee/index.php/en/kasutuskohad

Weberil ja Kiiltol on iga asja jaoks eri toode, See on aga universaalne.................

Ja siis?

Vähe skeptiline selliste universaalsete asjade suhtes. Nagu vanas6nagi " kui yks asi k6lbab k6igeks siis ta ei k6lba millekski"

Nagu aru saan, siis tegu knaufi tootega. Peaks olema end juba ajas õigustanud.
Rahalises mõttes ei osaka äelda, aga isevalguvatest tõenäoliselt odavam.
Samas mind paneb kahtlema, et 35 mm oleks sobilik kiht 20mm torule....

20mm toru . Oleks huvitav teada, kust see "standard" on tulnud. Kas jookseb paremini läbi? Seda kasutatakse ju suurte pindade juures noh laoruumid, suured marketid...jne. Elumajas piisab esimesel korrusel betoonis täiesti juba 16mm toru, ei lahmi vedelikku läbi, vaid jõuab ka sooja loovutada. Ja alupex ei ole kindlasti selleks sobiv toru. Peaks olema ikka see hapnikut mitte läbi laskva kaitsega spets toru. Mul näiteks majas alumine korrus betoonivalu 16mm toruga ja üleval korrusel põrandagipsist koostatud põrand 12mm toruga (Warmia projekt) Ja toimib kenasti, temperatuurid ilusti tasakaalus. Kui see põrand edasi ei vaju siis võiks ju peale valada. Aga muidugi kahtlust ta äratab. Kas on alustööd kehvasti tehtud. Tihendamata liivapadi või mis iganes. Arvan et kui peale valada, siis ikka samast ainest, mis all juba on. Ehk ikka tsemendisegu. Ega see põranda paksemaks muutumine midagi hullemaks ei tee salvestabki rohkem soojust.

pimeroolis kirjutas: Ja alupex ei ole kindlasti selleks sobiv toru.

Alupex on ikka vägagi sobiv toru!

fgh kirjutas:Samas mind paneb kahtlema, et 35 mm oleks sobilik kiht 20mm torule....

Nii kipsi kui ka betoonivalu korral peab torude peale jääma min. 30 mm. segu.

rokikas kirjutas:

pimeroolis kirjutas: Ja alupex ei ole kindlasti selleks sobiv toru.

Alupex on ikka vägagi sobiv toru!

fgh kirjutas:Samas mind paneb kahtlema, et 35 mm oleks sobilik kiht 20mm torule....

Nii kipsi kui ka betoonivalu korral peab torude peale jääma min. 30 mm. segu.

Ole hea, selgita neid väiteid, siis seda alupexi asja ja ka seda 20mm toru teemat???

Miks näiteks selline alupex toru ei peaks sobima? http://content.wavin.com/WAXEE.NSF/page ... oldFloorEE
Toru läbimõõdu suhtes ei oska ma suurt kaasa rääkida. See ikka selle ala spetsialistide otsustada aga praktikas olen näinud nii 10.5 mm. kui ka 20 mm. toru paigaldatavat. Kuhu just mis mõistlik ...

Suur osa põrandaküttest on üles ehitatud 20mm torule. Need 12 mm kummivoolikud on paras jama. Vajad topelt kontuure, saad lühemad kontuurid teha jne. Alupex on põrandaküttele pm sobilik, sees ju metalltoru ehk hapniku kindel kiht. Puhas pex peab kaetud olema, aga peale paigaldust seegi kattekiht on küsitava väärtusega.

Alupexi puuduseks loetakse just seda alumiiniumi kihti, mis mõjub soojusjuhtivusele võrreldes norm pex toruga ja on ta ju kallim vist. Tean meest kes laskis panna vasktoru väites "mis te arvate kas mul raha pole" Jah seda 20mm "standardit" palju kasutatud, ilmselt on keegi seda toru palju ja odavalt saanud. Peab ta ju ära realiseerima. Jah peenemat toru läheb natuke rohkem aga sellega saavutatakse ka ühtlasem soojuse jaotumine ja parem soojuse loovutamine põrandasse. Aga see selleks. Teemaalgatajal ju teised küsimused. Ega sellel katkisel põrandaküttel vist mingit odavat lahendust ei ole. Valatud põranda, kus armatuurvõrk ka veel sees välja lõhkumine... Suht ränk töö+ uue aluse vähemalt selle läbivajund toa kohal tegemine. Uus võrk, torude mahakerimine, põranda valamine... oleks ehk parima tulemuse andev mõte aga muidugi ilmselt rahakott saab kannatada. Kujutan ette, et pealevalamine ehk oleks selline vähe odavam. Kui muidugi mingi 5cm tõusev põrand muude asjade uste, akende, teiste tasapindade suhtes segadust ei tekita. See läbivajund põrand tuleks küll tähelepanelikult üle vaadata, et kui kindlalt ta püsib. Ja vajadusel kasvõi see osa välja raiuda ja uuesti teha. Väga raske on head nõu anda nägemata tegelikku olukorda. Kui see põrandatoru aint ühest või paarist kohast katki siis võib ju ka parandada proovida ja see läbivajund põrand tasandada. Noh oletused muidugi

pimeroolis kirjutas:Alupexi puuduseks loetakse just seda alumiiniumi kihti, mis mõjub soojusjuhtivusele võrreldes norm pex toruga

Alumiiniumi soojusjuhtivus on siis ... liiga hea või liiga halb?

pimeroolis kirjutas:Alupexi puuduseks loetakse just seda alumiiniumi kihti, mis mõjub soojusjuhtivusele võrreldes norm pex toruga ja on ta ju kallim vist. Tean meest kes laskis panna vasktoru väites "mis te arvate kas mul raha pole" Jah seda 20mm "standardit" palju kasutatud, ilmselt on keegi seda toru palju ja odavalt saanud. Peab ta ju ära realiseerima. Jah peenemat toru läheb natuke rohkem aga sellega saavutatakse ka ühtlasem soojuse jaotumine ja parem soojuse loovutamine põrandasse. Aga see selleks. Teemaalgatajal ju teised küsimused. Ega sellel katkisel põrandaküttel vist mingit odavat lahendust ei ole. Valatud põranda, kus armatuurvõrk ka veel sees välja lõhkumine... Suht ränk töö+ uue aluse vähemalt selle läbivajund toa kohal tegemine. Uus võrk, torude mahakerimine, põranda valamine... oleks ehk parima tulemuse andev mõte aga muidugi ilmselt rahakott saab kannatada. Kujutan ette, et pealevalamine ehk oleks selline vähe odavam. Kui muidugi mingi 5cm tõusev põrand muude asjade uste, akende, teiste tasapindade suhtes segadust ei tekita. See läbivajund põrand tuleks küll tähelepanelikult üle vaadata, et kui kindlalt ta püsib. Ja vajadusel kasvõi see osa välja raiuda ja uuesti teha. Väga raske on head nõu anda nägemata tegelikku olukorda. Kui see põrandatoru aint ühest või paarist kohast katki siis võib ju ka parandada proovida ja see läbivajund põrand tasandada. Noh oletused muidugi

Ärge Te palun ajage jama kui teemaga kursis pole. Enne rooli minekut võiks silmad lahti teha.
On olemas just spetsiaalsed põrandaküttetorud kus on alumiiniumi kiht sees. Samuti on enamik torudest 20mm mõõduga. Mingi soojuse ühtlasem jaotumine peenema toru tõttu on jama. Pigem on asi vastupidine.
Võtke lahti näiteks feb.ee lehekülg ja vaadake mis mõõdus seda toru seal pakutakse !

noh kindlasti on sellest kisast nüüd teema algatajale kasu Soovitan 20mm mehed tõesti simad lahti teha. Miks te arvate, et kui pool eestit on nende torudega individuaalmajade põrandaid tehtud, siis need on õieti tehtud? Kas keegi on viitsind üldse natuke ringi vaadata noh mida teised on teind või kuidas teevad ja mis välja on tulnud. Ja mis töö maksab ja mis tulemus on. See tähendab, et mida voolumõõtja seinal teeb, kui see kogu nn ökonoomsust lubav süsteem on käima pandud. Kunagi oma majale(renoveerisin 1910 aastal ehitatud palkmaja) põrandaid tehes, uurisin ka neid asju. Mõningate tegijate arvamus oli "see ju lihtne, selline toru ja sellise sammuga maha ja tepsel seina ja go"
Noh otsustasin siiski küsida asjadest ka teistelt tegijatelt. Ja välja tuli sootuks eriline teema. Täpselt sellele majale kalkuleeritud põrandad. Torud keritud mõttega, näiteks suuremate akende, uste ette olulisemalt tihedama sammuga kui põranda keskel. Sammu erinevus tuli lagedale ka soojust vähem nõudvates ruumides, hallid, panipaigad. Toru mõõtude erinevused ülemise ja alumise korruse vahel tasakaalustamise eesmärgil. Juurde kuulus ka jaotuskollektorite täpne eelhäälestus, vastavalt kontuuride pikkusele ja asukohale. Põrand ei tohi jalge all liiga soojana tunduda. Osad inimesed ei kannata seda lihtsalt välja. Tean inimesi kes kasutavad kodus paksu põhjaga susse, kuna jalad hakkavad valutama liiga sooja põranda pärast. Ja peab olema arvestatud ka sellega, millise soojaandjaga(katlaga) on tegemist. Mul ei ole päris mitu aastat st algusest peale mingeid muresid süsteemiga(Warmia põrand, Wiessmanni maaküttepump) olnud. Sellepärast julgen rääkida. Aga tegemist minu arvamusega ja ei pretendeeri absoluutsele tõele.

segaduses naene kirjutas:Eelmisel talvel külmusid majal põrandakütte torud katki

Oled kindel, et põrandatorud on katki ja mitte radikad ? Kas kontuure on eraldi survestatud ja kindlaks tehtud millised katki ?

segaduses naene kirjutas:Kuna põrand on vajunud, siis arvan, et uus toru vajalik.

Kas torud selles põrandas on katki? Kui ei, siis kiire-fix on tasandussegudega põrand loodi ajada. 2cm kihipaksuse erinevust ei ole maailmalõpp, tuleb ka sealt soojus läbi. Kuna teada pole, mille pärast on ära vajunud, siis võib tulevikus olukord korduda.

segaduses naene kirjutas:a) panna uus toru (16ne toru) ja valada uus kiht betooni peale nii, et põrand saaks sile. Kas siis on vajalik panna ka armatuurvõrk või piisaks ainult toru+betoon? Kui armatuuri mitte panna siis, kuidas kinnitada toru põranda külge? Kas põrandas võiks kasutada ka alupex toru (küsin, sest see oleks juba olemas ja vähendaks kulusid:) )

Oled kindel,et sul on seda toru piisavas koguses? Kontuurid pannakse reeglina ühest jupist, st ei jätkata. Kas sul on teada umbes mitu meetrit seda toru põrandasse läheks ?

segaduses naene kirjutas:b) lõhkuda vana põrand välja ja valada kõik uuesti? see mõte väga ei meeldi, aga ......

valikutest kõige kallim

Huvitav, et keegi pole pakkunud uue kontuuri freesimise varianti vana põranda sisse. Seda muidugi juhul kui peale kontrollimist on selgunud, et vana ikka tõesti katki ja enam miski ei päästa. Kui ikka ei soovita vana põranat välja lõhkuda, siis võiks ju julmalt uued sooned sisse freesida, ei pea niipalju juurde valama. Idee järgi saab uued kanalid täis valada isevalguvaga ja on võimalus, et midagi valgub ka vanasse kontuuri ja ei jää õhutühimikke. Eks hilisema võimaliku edasivajumise riski võtab "segaduses naene" enda kanda. Ei usu millegipärast, et freesimise variant tuleb kallim seni pakututest, aga pole välistatud, et eksin.

Urmas