Jagatud peakaitse

[siiber]

Tervist!

Olukorra kirjeldus:
Liitumispunkt - "ostja kasutab mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu".
Õhuliini mastist kaabel minu kinnistule, minu hoonesse, minule kuuluvasse kilpi.
Peakaitse 40A, peakaitse jagatud kõrvalkinnistuga (ühine hoone, kinnistu moodustati 2000.a. ja kinnistu piir jagab hoone kaheks), peakaitsmest kaabel edasi naabrile mööda minu hoone siseseinu, naabril arvesti oma kinnistul.

Tekkis vajadus ümberehituse käigus muuta kilbi (mõõtepunkti) asukohta. Seoses sellega ei ulata naabrile minev kaabel kilbi uue asukohani. Kaabli väljavahetamine pole võimalik.

Kas selline olukord on üldse normaalne, et minule kuuluvas hoones asub naaberkinnistut elektriga varustav kaabel? Ilmselt oleks korrektne naabrile oma liitumine mastist?
Kuna liitumispunkti kirjeldus on jäänud ajast, mil hoone oli ühisomandis siis praegune määratlus ei ole korrektne kuna mõttelist osa ei ole kellegiga jagada.
Kellele kuulub kaabel mastist peakaitsmeni? Kuna minu kinnistul ja minule kuuluvas hoones siis ilmselt mulle ja selle korrasoleku eest vastutan mina? Sama lugu minu hoones oleva kaabliga, mis on peakaitsme ja naabri arvesti vahel.
Naabril puudub ka juurdepääs peakaitsme juurde.

Kuidas oleks antud olukorras mõistlik edasi minna?
Ja kellele kuulub peakaitse - mulle või EE-le?
Ilmselt tuleks lepingus täpsustada ka liitumispunkt mis arvatavasti jääb õhuliini masti ja oleks mulle sobiv.

[Kalvis]

Paljud vastused on EE-ga sõlmitud lepingutes ja kinnisvaraga sõlmitud notariaalsetes dokumentides. Neis sisalduvat teemat puudutavaid lõike aga pole küsija rääkinud.
Tegu võib olla kaasomandiga või on ka mingid reaalosad. Kuuluvust vaata notariaalsetest lepingutest.
Teine pool on seotud elektrilepinguga EE-ga, loe sealt, mis asi kellele kuulub. EE lepingutes on täpselt kirjas piir, kus algab EE omand ja kus on kinnistu(te) oma. Arvesti reeglina kuulub EE-le, peakaitsega on nii kuidas on lepingus kirjas.
Oletada võib et teil on kaasomand - just kaabel mastini ja peakaitse ise., st. igasugune muutmine nõuab kaasomaniku nõusolekut (või lepet).
Kui aga muudad oma reaalosa siis nii, et ei tohi kahjustada kaasomanikku.
On võimalik lahendus - jätad vana asja naabrile nii nagu on ja lased oma mõttelise peakaitse osast ehitada uue liitumispunkti - sedasi vabaned kaasomandist.

[siiber]

Tegu ei ole kaasomandiga - olen ainuomanik. Kui oleks tegemist kaasomandiga, oleks olukord mulle arusaadav. Samuti ei ole kinnistusraamatus seatud mingeid servituude.
EE lepingus ei ole muud kui "ostja kasutab mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu"

[Kalvis]

Terminid "mõtteline osa" võib vabalt tähendada kaasomandit.
Väidad, et kuulub kõik ainuomandina sulle ja samas on kirjeldus, et naaber saab sinu kilbi kaudu elektrit ja 40 A on kahe peale. Jutt on vastuoluline. Ikkagi hakkab asi pihta sellest kuidas kinnistu jagati notariaalselt. Tõenäoliselt kaasomandiga.

[siiber]

Ei ole kaasomandit, kui oleks siis ei oleks mul küsimustki. Olen ainuomanik ja eelmine kinnistu omanik oli samuti OÜ ainuomanik.
Naaber sai sealt toidet juba siis, kui polnud kinnistut moodustatud ei temal, ega minu kinnistul. Kui moodustati, jagati hoone pooleks. Liitumisleping on ka sõlmitud peale kinnistu moodustamist.
Kuna olukord ongi vastuoluline, siis sellest ka teema.

[Kalvis]

Eh, kellele siis kuulub see 40 A?
Kunagi oli keegi selle kinnistu ainuomanik. Toimus jagamine. Reaalosa on ilusasti ära toodud, kuid kõik mida jagada ei saadud jäi kaasomandisse. Näiteks uut kinnistut varustav elektrijuhe koos peakaitsega.
Igatahes arvan, et see liin, peakaitse ja naabrit varustav elektrijuhtme osas on ta kaasomanik ja seega, kui soovid midagi muuta siis saad seda teha, kuid kõik tema õigused 40 A ühisomandile kui ka elektrivarustus kinnistule peab olema tagatud.

[siiber]

Küsingi kellele 40A peakaitse kuulub?
Ei olnud nii Kalvis, kunagi OLI hoone (ei olnud kinnistatud) kaasomandis kuid kaasomanikud jagasidki hoone ja maa pooleks ja kinnistasid. Kummalegi servituute ei seatud. Nüüd ei ole enam kinnistu mõistes kaasomandit.
Mõlemad tarbijad on ainuomanikud erinevatel kinnistutel.

[pikk88]

Kas Eesti Energiast oled oma küsimusele vastust otsinud?

[siiber]

Olen erinevaid vastuseid saanud, kohe kohe peaks saama veel ühe vastuse.

[siiber]

Esimene vastus selline (telefonitsi).
Minu liitumispunkt on mingi teise (vana??, mitte minuga seotud) lepingu kohaselt õhuliini mastis. Naabril samas kohas. Väideti, et see mis minu võrgu-ja elektrilepingus on toodud, ei ole õige. Kõik mis liitumispunktist edasi k.a. peakaitse ja kilp ning naaberkinnistut toitev kaabel kuulub ainult minule. Elektrivarustust naaberkinnistule ei ole ma kohustatud tagama, kui siis vaid naabriga kokkuleppel.

[Olaf]

Kuidas saab olla, et sinu peakaitse on jagatud naaberkinnistu omanikuga? Ja naaberkinnistu mõõtepunkti arvesti on plommitud ja kuulub Eesti Energiale.
Loomulikult on korrektne ja loogiline, et naaberkinnistu mõõtepunkti tuleb eraldi kaabel posti otsast. Selle läbisurumine ei saa kerge olema, sest EE ilma rahata ei kipu seda tegema. Nagu ma aru saan, et naaberkinnistu on juba liitunud Eesti Energiaga ja maksab talle maksu, siis peaks olema võimalik, et EE teeb selle oma kulu ja kirjadega.
Ehk annad siin ka teada, kuidas see asi lahenes.

[siiber]

Nii ongi - minu peakaitse minu kilbis on jagatud naaberkinnistuga ja naaberkinnistul on EE-le kuuluv plommitud arvesti ja liitumisleping.
Ega mind ausaltöeldes ei häiri selline ebanormaalne olukord, peakaitsmele on mul ligipääs ja naabri juurde suunduv kaabel ole probleemiks. Küsimus kerkis seoses kilbi asukoha muutmisega, et mis kellele kuulub ja kes mida liigutada võib. Samuti see, kas on mul alust naabrilt temale suunduva kaabli ümberehituse/vahetusega veidi kulutusi jagada juhul kui ta nõustub sellega.

[Olaf]

Nojaa sa ütled, et taoline olukord nagu ei sega, aga segab ikka küll sind kui sinu naabrit. Esiteks sinu peakaitse ei ole enam mitte 40 A, vaid pool s. o. 20 A. Juba see teadmine ei annaks mulle rahu. Äkki plaanib naaberkinnistu omanik järgi lülitada võimsa läbivooluboileri, kas sa tuled oma 20 A siis toime või vastupidi.
Edasi ma kujutan ette, et naaberkinnistule läheb kaabel sinu peaautomaadi alt, mis on plommitud. Ise sa näppida, ega naaberkinnistu omanik näppida ei tohi siin midagi, tuleb tellida plommide eemaldamine ja pärast uuesti plommimine. See kõik maksab. Töid võivad teha ainult pädevad elektrikud.
Minu teada oli aastal 2000 juba olemas elektriga liitumisel liitumistasu ja naaberkinnistu omanik maksnud liitumise eest. Siin on tegemist EE praagiga, konkreetselt naaberkinnistu liitumiskilpi plomminud inspektori praagiga, kes selle läbi lasi.
Kui naaberkinnistu omanik on liitunud ja maksnud EE-le liitumistasu, siis võidki rõhuda sellele ja lasta välja ehitada korrektne liitumispunkt naaberkinnistule. Ainult, nagu ma ütlesin, kerge ei saa see olema, sest EE ei pruugi oma viga tunnistada.

[siiber]

EE väitel võin iga kell naabrile mineva kaabli läbi lõigata, siis nad pidid hakkama end liigutama, et naaber uuesti korrektselt pingestada.

[Olaf]

Võidki, siis oleks edsine stsenaarium, et naaber võtab lihtsalt 1343 ja kaebab, et voolu ei ole. Aga sa ei tee seda, sest loodan, et saad hästi oma naabriga läbi.

[siiber]

Loomulikult ei tee, kuigi naabriga läbi ei saa.

EE-st saadud info kohaselt on olemas ka 2004 aastal sõlmitud võrguühenduse fikseerimise kokkulepe, kuigi minu kinnistu eelmise omanikuga. Väidavad, et antud kokkulepe eelmise omanikuga kehtib ka minu kui uue omanikuga. Minu ja EE vahel 2010.aastal sõlmitud võrgu- ja elektrilepingus ei ole märgitud võrguühenduse läbilaskevõimet. Seda näen vaid iseteeninduses, et jagatud 40A.
Kui see kokkulepe tõepoolest kehtib siis....

[Külaline]

samas pluss on see, et maksad ampritasust ainult poole, samas kus lühiajalisi ülekoormusi saad suuremaid teha, juhul kui need naabri omadega kokku ei lange.

Kui naabri juurde minev kabel käib sinu valdustest läbi, siis saad tema tarbitavat voolu mõõta ja ülejääva ressursi kõik ise ära kasutada. Kui aga naaber pidevalt üle oma 20 A tarbib ja see sulle närvidele käib, siis lased ise automaadi välja ja ütled naabrile, et tarbigu vähem.

[siiber]

Ampritasu ei ole.
Naabril õnneks siiani väike tarbimine ja peakaitset ei ole kordagi välja löönud. Enda tarbimine pidevalt 10A per faas. Suvel 20A.

Kas see on tavaline olukord, et EE-ga sõlmitud võrgu- ja elektrilepingus ei ole märgitud võrguühenduse läbilaskevõimet ehk siis mitte mingit peakaitse suurusele viitavat numbrit?? Kas teistel on ka sedasi. Leping sõlmitud 2000.a. jaanuaris? Sellises olukorras võiks ju jagada seda ainukest 40A kaitset minu teadmata kõrvalkinnistu kaudu veel mitme tarbijaga.

[Olaf]

Minul on märgitud, aga kas ta on tavaline, seda ei tea.

[Olaf]

Siiski eksisin, ma mälu järgi pakkusin, ostu-müügi lepingus puudub märge amperaaži kohta. Vaatasin praegu järgi. Mul peaks selline märge olema vist ka iseteeninduses.

[siiber]

Siiski eksisin, ma mälu järgi pakkusin, ostu-müügi lepingus puudub märge amperaaži kohta. Vaatasin praegu järgi. Mul peaks selline märge olema vist ka iseteeninduses.

Ja kas me saame kindlad olla, et seda numbrit seal iseteeninduses ei võiks EE oma äranägemise järgi väiksemaks muuta??

EE poolt saadeti mulle täna 2004.aastal sõlmitud Võrguühenduse fikseerimise kokkulepe. Kokkulepitud küll kinnistu eelmise omanikuga kuid pidi laienema ka mulle, kuna ma õigusjärgne omanik. Fikseeritud siis omaniku ja EE vahel liitumispunktiks sisestuskaabli ühendus õhuliini mastis ja 3X40A. Sellest tulenevalt võiksin väita, et tahan 3x40A endale ja mitte kellegiga pooleks.
Minu 2010.a. võrgu-ja elektrilepingus on liitumispunkti kirjeldus esimeses postituses välja toodud. Niiet midagi on ajajooksul ise muutunud kliendi teadmata.

[Olaf]

Siiski eksisin, ma mälu järgi pakkusin, ostu-müügi lepingus puudub märge amperaaži kohta. Vaatasin praegu järgi. Mul peaks selline märge olema vist ka iseteeninduses.

Ja kas me saame kindlad olla, et seda numbrit seal iseteeninduses ei võiks EE oma äranägemise järgi väiksemaks muuta??

Ei see on absoluutselt välistatud, sest peakaitse asub ju füüsiliselt sinu kilbis ja seal on must - valgel amprite kirjad peal.

[Olaf]

... Fikseeritud siis omaniku ja EE vahel liitumispunktiks sisestuskaabli ühendus õhuliini mastis...

Saan ma õigesti aru, et sul on seal veel vanade paljasjuhtmetega õhuliinid, et EE pole neid seal rekonstrueerinud. Kui sa käid näiteks linnades või asulates natuke ringi, siis näed, et EE või õigemini tema ettevõtele Jaotusvõrk, praeguse nimetusega Elektrilevi on pannud paljudesse kohtadesse isoleeritud õhukaabelliinid, nimetuseks on AMKA kaabelliinid ja toonud siis ka sisendkaabli maja seinale kas siis torupüstiku otsa, maja seinal asuva konksu või kannude ( isolaatorite ) külge. Või on kinnitanud posti külge liitumiskilbi koos arvestiga.Need kohad on tavaliselt märgitud ka liitumispunktideks.

Nüüd aga küsimus, mis on märgitud sinu naabri liitumispunktiks. Mälu järgi sa rääkisid midagi mõttelisesst osast sisekaabelliinist. Kui see on sinust eelmise omaniku poolt nii moodi jäänud, siis seda tuleb lihtsalt taluda. Jama on ainult selles, et tema vool läheb läbi sinu automaadi. Naabri liitumise hetkel oleks naabri vool pidanud tulema läbi eraldi automaatkaitselüliti (plommitud ), sest liinil peab ju ka liinikaitse olema ja eraldi kaabliga, mis läheb siis masti. Kõige loogilisem ja korrektsem oleks muidugi mastist tulev õhukaabelliini ( AMKA ) visang naabri juurde, kas siis torupüstikule, seinale konksule ja sealt läheks edasi kaabel naabri kilpi.

[Emv]

Kui natuke targutada, siis Jaotusvõrku kui sellist enam ei eksisteeri. On Elektrilevi ja see pole päris EE tütarettevõte. On küll samasse kontserni kuuluv, aga ikka täiesti iseseisev ettevõte.
Ja just Elektrileviga tulebki selle juhtumi puhul asju ajada.

See, et aja jooksul asjad "ise" muutuvad on tavaline (ja mitte pahatahtlikus mõttes. Lihtsalt, bürokraatia eripära). Sul isegi vedas veel, et nad selle 2004a. paberi sulle saatsid. Nüüd polegi suurt muud, kui võtad selle paberi ja küsid, mis alusel on aastal 2010 tekitatud sinu liitumispunkist kaks liitumist. Kui piisavalt kõvasti lärmad, teeb Elektrilevi oma kuludega naabrile eraldi liitumise.

[Olaf]

Sorry, ma vanast inertsist, parandasin ära. Elektrilevil on vörguhaldurid ja käidukorraldajad, mõtekas oleks oma piirkonna nende ametimeeste poole pöörduda, loodan, et asi laheneb positiivselt.