1. leht 1-st

Tammejuured vundamendi all !

Postitatud: 30 Nov 2006, 15:03
Postitas maytim
Maja on ehitatud 60 aastat tagasi ja suur tammevolask on majast 5 meetri kaugusel, oksad ulatuvad katusel korstnani ja juured tungivad vundamendi ja põranda alla, tamm on seespool aeda aga linnavalitsus ei lase seda maha ka võtta! Kas tamme puhul aitab vundamendi juurest jämedate juurte läbiraiumine ,või peaks mõne meetri vahelt välja võtma? Kevadel on plaanis vundamendi soojustamine ja siis on tamme juurtega probleem käes ? Tamm on nii paks et tüvest ümbert kinni võtma ei ulatu ! Kust peale hakata...

Postitatud: 30 Nov 2006, 16:43
Postitas Chef
kui oksad juba korstnani on, siis tuleks ruttu-ruttu võra ära piirata. juure kohapealt saeksin jupi vahelt välja. kas linnavalitsuses ära ei saa tõestada, et see puu ohustab sinu elamist?

Tammelugu

Postitatud: 30 Nov 2006, 19:06
Postitas maytim
Linnavalitsus arvas, et see on Elva linna iludus ja salaja olen mõne peenema oksa ikka ahju ajanud aga see on suur ja jäme volask, eks ma hakka siis kevadel juuri saagima, keemiast pole juurte puhul ka vist kasu!
Oksad on väga suured ja tänavale lasta ei saa- paneb liikluse seisma...

Postitatud: 30 Nov 2006, 22:20
Postitas restauraator
Kuda see vundi soojustamine siis välja hakkab nägema? Ja miks see ette võetakse(tundub loll küsimus vist)... ja põhiküsimus: kas Elvas kasvavad sihukesed tammed, mis maju kergitavad e. lõhuvad.
Puud kergitavad üldjuhul küll ehitiste alusmüüre aga tamm on minule küll uudis, et ta nii käitub,sest tamme põhijuurestik tungib ikka sügavamatesse horisontidesse...

Postitatud: 01 Dets 2006, 07:06
Postitas Hiid
maytim kirjutas: Kas tamme puhul aitab vundamendi juurest jämedate juurte läbiraiumine ...
Siis tekib sinna juurevõsu, mis elavneb eriti kiiresti 8)
restauraator kirjutas:
tamme põhijuurestik tungib ikka sügavamatesse horisontidesse...
mis ajast? :shock:

Postitatud: 01 Dets 2006, 08:44
Postitas Chef
tammejuured on erilised sindrinahad, mul suvila garaaži seinas on pragu maast katuseräästani tänu seal olnud tammele.

Postitatud: 01 Dets 2006, 10:00
Postitas 2korda2
Vat inimestel on probleemid. Mõni annaks sellise 100+ aastase koduaias/aia taga kasvava tamme eest parema käe. Endal krunt keset endist kolhoosipõldu ja praegu arvutan, et kunas männid räästani ulatuma hakkavad... ehh.
Kui vaja, siis tõesti puhas lõige jämedamatele juurtele.

Tammelugu.

Postitatud: 01 Dets 2006, 11:00
Postitas maytim
Asi ongi selles, et vundamendis on juba pragu sees ja selle tamme poolse toa põrand juba kriuksub. Arvata on et põranda all juba toimub midagi, kas keegi teab, kas tammejuuri pidi satub ka niiskust põranda alla , mis on vajalik seente arengule...
katusel oleva samblaga pean juba võitlust !

Postitatud: 01 Dets 2006, 16:41
Postitas Chef
puud ikka sirutavad oma juured niiskuse suunas, millest võiks eeldada, et väga kuiv su põrandaalune ei ole olnudki.

Postitatud: 01 Dets 2006, 21:11
Postitas restauraator
Ah, et nii härrased! Et kuidagi on jäänud asjast nagu vale arusaam või mis? Meite küla tammed pole küll nii inetult veel käitunud võib-olla seepärast? Kui hakkasin üleeelmist omamaja ehitama, siis võtsin külast nati ja ise lükkasin platsi, suure ja vana tamme all, maja ehituseks puhtaks. Mitte mingite juurikatega ei pidanud küll seal maadlema.(igatahes ei meenu küll) Tamm majast ka umbes 5m ja oksad katusekohal. Sammal katusel on küll probla ja vahest kuivab mõni oks ära, siis peab vaeva nägema, et kuidagi see alla tõmmata. Võib olla ta siis veel jõuab mulle külla tulla, sest oma 15 aastaga olen ju alles noor naaber!
Viimasel omamajal on sama jäme tamm uuest ja ka vanast majast umbes 10m kaugusel. Seal kooris pinnase kaasaegsem riist. Tegin seda poolel krundil, et oli vaja maapinda tõsta 600m2 ja jälle tamme all polnud see mingi kunst! Kas ta siis nüüd tuleb veel vai?

Arvan, et ei tule. Elva igavese liivasossi otsa ehitatud ja kui tamm juba oma põhijuurega ei suuda põhjavett normaalselt kätte saada, siis loomulik oleks et nihverdab seda sealt kus seda kergemini kätte saaks. Maja all ole seda niiskust ikka alati rohkem, kui vabal platsil kus see saab tuule- päikesega plehku panna. Ehk seepärast on nii?

Postitatud: 07 Dets 2006, 14:08
Postitas Chef
minu suvila asub laulasmaal, kus kasvupinnast 0,5...1m selle all paepank. no minule tekitasid tamme juured probleeme (olgu öeldud, et kaugus majast ~1m). ei ole olemas absoluutset tõde, kõik sõltub ikka taustsüsteemist.

Postitatud: 07 Dets 2006, 14:45
Postitas külaline2
krt. mul ka ca 15 aastane tamm majast mõne meetri kaugusel (eelmisest peremehest) ei ole raatsinud maha võtta aga olen kärpinud kõvasti. Nüüd hirm, et peaks südame kõvaks tegema ja maha võtma enne kui hilja ?

Postitatud: 07 Dets 2006, 14:49
Postitas Chef
kas maja on ka eelmisest peremehest ja 15 aasta vanune? kui nii ja pragusid praegu ei ole, siis ei tule neid selle tamme tõttu enam ka.

Postitatud: 07 Dets 2006, 15:14
Postitas külaline2
just nii, küllap sse ehitust alustades sinna istutati (rumalus nii lähedale) aga las ta siis olla, päris ilus teine aga igaks juhuks kärbin teda et võra liiga laiali ei ajaks

Postitatud: 08 Dets 2006, 00:21
Postitas suurpoiss
noo kui sa ükskord selle puu maha tahad saagid siis anna teada mul sõber vigursaagia ostab sinult selle puu ära siis _)

Postitatud: 08 Dets 2006, 08:17
Postitas Chef
kas su sõber hoovist tamme võtaks maha? see talv tahaks ühest puust veel lahti saada. aga laus langetamist teha ei saa, liiga palju suvila karpe lähedal. naabril käisid saagijad, kes alustasid puu otsast suuremate okste ja ka ladvaga ja alles viimasena lasid tüve maha.

Postitatud: 08 Dets 2006, 16:00
Postitas suurpoiss
arvan et ikka tuleb ja lõikab maha . kui soovi on siis anna oma tel number.

Postitatud: 08 Dets 2006, 18:27
Postitas restauraator
Niimoodi ülevalt alla saab puud maha võtta küll ja kui ka all on katuseid, elektrikaableid siis saab tükid kõiega alla lasta, paarimees peab lihtsalt all kõie otsas olema: ühe kõiega laseb puutükki alla ja teisega tõmbab katusest eemale. Kõige lõpus on natike mõtlemist ja oleneb redeli pikkusest, saab kümnekonna meetri pealt juba redeli pealt saagimist toimetada. Ja kui redel kuhugi ei ulatu saab alati konksu puu sisse keerata ning redeli sinna rippuma panna ( nii hooldatakse ka kirikute torne, kuhu pole ronimiskonkse pandud)