Ehitusfoorum

Tere,

Selline küsimus, et kui panna näiteks 6ne kips vannitoa lakke ja primeri ja hüdroga korralikult ära teha kas ei tohiks mingeid muresid tekitada või on vajadus siiski niiskuskindel kips vms panna ?

Tänud!

Kes siis lage hydrotab. Piisab kui on pahtel ja värv m6eldud niisketesse ruumidesse. Muiudgi peab olema ok ventilatsioon vannitoas. Ja see pole niiskuskindel vaid niiskuse kindlam kips.

Mis see on, mis tekitab tahtmisi eirata konkreetsete ehitumaterjalide kasutamist seal, kuhu nad on ette nähtud? Pealegi on 6mm remondikipsi m2 hind 1 euro võrra kallim niiskuskindlamast.
Cartman! "Niiskuskindel" mitte "niiskuse kindlam"! http://www.otse24.ee/est/products/Kipsp ... t__FK_12.5

Nimi nimeks aga tglt on niiskuskindlam.

cartman kirjutas:Nimi nimeks aga tglt on niiskuskindlam.

Päris tegelikult on nii ja naa ehk üks ütleb "niiskuskindel" ja teine "niiskuskindlam", aga mõlema mõtlevad seda rohelist kipsplaati.
"Knaufi niiskuskindlad rohelise kartongkattega plaadid sobivad..." http://www.knauf.ee/www/ee/sakumlapa/st ... een_1.html
"Gyproc GKBi Niiskuskindlam plaat" http://www.gyproc.ee/tooted/43/plaadid/ ... dlam-plaat

Knauf GREEN – niiskuskindel kipsplaat http://www.knauf.ee/www/media/pdf/eesti ... EEN_ee.pdf

Ma ei räägi kuidas keegi ytleb. Niiskuse kindel on siis kui ära hydrotad.

Tere. Kui insenerliku poole pealt tähte närida, siis on termin "niiskuskinsel" üsna ähmane mõiste. Tuletades meelde koolifüüsikat on olemas absoluutne niiskus ja relatiivne niiskus. Mõlemad mõisted on seotud veeauruga õhus. Sellist situatsiooni kus niiskust ei ole (ehk õhk ei sisalda veeauru) meie kliimatingimustes ei ole olemas. Seega peavad kõik materjalid olema "niiskuskindlad". Nüüd iseküsimus kui kõrge niiskustaset üks või teine materjal kannatab: mõni 30 rel%, mõni 60rel%, mõni isegu 100 rel% ehk vett. Samuti tuleks mõistusega võtta terminit "niiske ruum". Kui ruumis tõuseb niiskuse tase 99% kasvõi korra aastas, siis see on elektrisüsteemide ohutuse jaoks piisav, et kasutada kõrgema ohutustähisega (IP) elektriseadmeid. Samas kord päevas dussi kasutades (+ korralik vent) ei kujuta see piirdekonstruktsioonidele mingit olulist täiendavat koormust võrreldes tavaruumiga. Vee sattumine piirdekonstruktsiooni tuleb muidugi vältida. Seega oluline harva kasutatavate (kord kaks päevas) "niiskete ruumide" piirdekonstruktsioonides on kindlasti hydro, aga üsna ebaoluline kips selle all. Niiskuskindel või niiskuskindlam ilma konkreetsete rel%-ta on marketingi trikk, millel puudub ehitusfüüsikaline taust. Kui hydro ei pea, siis laguneb ka parim kips. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas ei olnud olemas sellist kipsi, mille nimi kohe oligi "Vannitoaplaat" ?

Kui pidada silmas veeaurutakistust ja viimati nimetatud firmat, siis on (alates GS 6-st kuni komposiitplaadini GHOE 13) deklareeritud veeaurutakistustegur alati sama.
Nende vannitoasüsteem, nõuab spetsiaalseid kihte ja konstruktsiooni kuivamisvõimet.

....marketingi trikk....

.... no takistus ei räägi veel midagi materjali
hüdrofoobsuse kohta. Tõsi, seda ei räägi ka ükski ametlik dokument. Imelik?

"Panemise" kohta. Materjalid ei moodusta iseenesest toimivat konstruktsioonisüsteemi. Seega ei tea vastust küsimusele.

Imelik (kasutaja).

Tere! Pigem tasuks kasutada niiskes või märjas ruumis ikka päriselt vett ja niiskust mittekartvaid materjale. Eesti turul järjest populaarsem asi tyco ehitusplaat on igati asjalik lahendus nii põrandale, seina kui ka lakke. http://www.tyco.fi