Ehitusfoorum

Tere !

Jutt ja mured järgmised : Alustasin sauna ehitust tuttaval soklikorrusele. Nimetagem seda siis keldriks. Seinad on betoonist ja lagi puidust. Plaan on soojustada seinad EPS-iga, maakeeli penoplastiga. Aga küsimus nüüd selles et kas on mõistlik kui arvestades nüüd seda et sauna temperatuur ulatub +100 kraadini. Penoplast kannatab kuni 85 kraadi ?! Kuna ruumid väiksed ei saa 5 st villa panna soojustuseks, seega oligi plaan panna see kõige õhem peno. 25 mm kui ma ei eksi.

Oh jummel...
Jah, ära selle foorumi varasemaid postitusi loe ja pane leiliruumi seina penoplast.

Lp. Rein

Teie siis arvate et igal juhul sobib peno leiliruumi ?

Fooliumiga spets sauna isoltasioon.

Vahtplast nüüd küll õige asi sauna pole. Saab ka villa õhema plaadiga. Selleks vali mingi tuuletõkke vms plaat paksuses 13, 20, 25, 30 mm jne

Küsimus oleks pigem, kas vajalikud tuulutused ära mahuvad ja kerise ohutustsoonidest rääkimata ?
Mis kapiga tegu on kui küsida tohib, 1x1m ?

Ehitaja peab mõtlema ühtlasi sellele, et tehes midagi valesti, kompromiteerib mitte ainult ennast, vaid ka ametivendi.
Seepärast tuleb alati kaaluda, kas töö mida teha võetakse, on ikka jõukohane.
Jäta parem see saun sinna ehitamata. Et pärast ei peaks tuttav tööandja ja ka ise tulemuses pettuma ja hiljem "terve maailma" peale vihane olema.
Äärmisel juhul las tuttav tellib asjatundjalt projekti, mille järgi täpselt see saun siis tuleks ehitada.
Igatahes praeguse info põhjal olen tulemuse suhtes üsna skeptiline.

Lp. Fgh

Olen sinuga nõus et vahtplast sauna õigeasi pole. Aga on ju teada et miskipärast öeldakse materjalide sobivuse kohta seda: Puit sobib villaga, vahtplast kiviga.
See tuuletõkke plaadi mõte on hea. Vajaliku voodritaguses tuulutuses pole ka midagi, peale fooliumit tuulutusliist asi korras. Tegu on 5,5 rm-se kapiga. Kerise ohutsoonist nii palju et ümberringi betoon ja kerise tagumisse seina tuleb ainult krohv.

Lp. Külaline.

Olen ise lõpetanud kooli üldehituse erialal, töödanud sel alal juba ligi 3.5 aastat ja töötan siiamaani. Kuna firma kus olen tegeleb kortermajade ehitusega sis ei puutu igapäevaselt kokku saunade ehitusega ega ole spetsaliseerunud eelnevale. Teooriat tunnen ja praktika kohapealt lõpetasin äsja palksauna renoveerimise haltuura korras. Kõik sai tehtud nii nagu peab, tegin enne seda pikalt-pikalt eeltööd et midagi piix ei keeraks ja sai hea. Kõik toimib. Leil hea, vastavad tuulutused, ventilatsioon, hüdroisalatsioon jne. Kõik toimib. Ja kuna võtsin järgmise sauna mida ümbritseb puidu asemel betoon seega selleks siia foorumisse tulingi et teha eeltööd et hiljem oleks kõik timm. Leian et pole vaja sellise pisikese sauna jaoks osta mingit kallist projekti. Tuleb järgida vaid ehitusreegleid ja seda ma ka siin teha kavatsen, harida ennast ja see kõik hiljem praktikasse suunata. Aitäh !

Lp. Rokikas

Olen tutvunud spu materjaliga, tean mis see on ja kus kasutatakse. Väga hea materjal. Aga see ei tule arvesse kuna maksab palju ja selle sauna eelarve ei luba seda. Paraku nii on, omanik on autoremondilukksepp ja teadagi eesti palku. Pole just kõige paremad. Tänud !

On kohti kus lihtsalt ei saa odavalt ohutut/pikaajaliselt toimivat lahendust! Kui ikka rahakott välja ei vea siis parem jätta tegemata kui tekitada mingi "poolkõva" lahendus.

Tere. Kui ehitusteadmised on tasemel "Aga on ju teada et miskipärast öeldakse materjalide sobivuse kohta seda: Puit sobib villaga, vahtplast kiviga.", siis soe soovitus tegeleda selliste keerukate insener-tehniliste probleemidega alles siis, kui eeltsiteeritu mõttetusest aru on saadud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Härra rokikale nii palju et alati ei pea kasutama seda kõige kallimat lahendust. Kui ei saa kallilt, tuleb leida odavam lahendus. Muidu ei saakski ju inimesed midagi teha. Seega nagu ma aru saan ei suuda keegi anda siin nõu vaid kipute targutama ja kõike maha tegema. Sellise suhtumisega ei jõua ju kuhugi ja kui ma ka nii suhtuks siis ilmselt oleks ma töötu ega saaks tegeleda sellega mis meeldib. Kõike head.

Ei tule otsida mitte odavat või kallist lahendust vaid toimivat! Kui see on leitud siis alles saab/tasub hinda vaadata.

Ilmselts oleks spu kõige mõistlikum variant. Hind on selle ruumi puhul suht väike.

Mida annab sulle see 25 mm soojustuse kiht, olgu või SPU. See ju peaaegu sama, mis soojustamata kelder. Kütad kiviseinte massi läbi selle õhukese soojustuse kihi soojaks, siis veel lisaks maa massi. Alles seejärel hakkab saunaruumis sooja hõngu olema. Halvemal juhul kütad enne korstna lõhki kui sauna korralikult soojaks saad.

See saunasatu annab päris olulist efekti. Võrreldes betoonseintega on energiatarve kõvasti väiksem kütmiseks.
Ega sauna soojustuse mõte polegi viimset piiska kinni hoida. Eesmärk on leil rahuldavalt kinni hoida toas. Korraliku soojustuse puudumise tõttu tuleb lihtsalt natuke võimsam keris panna ja kogu moos. Lakke oleks soovitav rohkem rõhku panna. 30mm saunasatu annab 50mm villa mõõdu välja seega igati mõistlik lahendus. Arvestades saunasatu hinda ja kuluvat aega, siis tegelikult tuleb lõpphind suhteliselt sama mis villaga tehes.

arvutihdd kirjutas: Korraliku soojustuse puudumise tõttu tuleb lihtsalt natuke võimsam keris panna ja kogu moos.

Kahjuks ei tee ka võimsam keris sellest head sauna. Olen kogenud "kõht kõrbeb - selg härmas" leilitamist ja see ei ole just mõnus.

Vana teema, aga infot otsides leidsin selle. Küsiks kui kaugele saunaehitus arenenud on, kui seda teemat üldse veel jälgitakse?

Mul omalgi on isa ehitatud saun keldris kuna majas lihtsalt kuskil sauna jaoks ruumi polnud.
Praegu ongi väike renoveerimine käsil. Saun on olnud keldris juba 36 aastat. Isa vahetas oma eluaja jooksul ühe korra pehmed lauaotsad välja ja tegi korraliku haavast lava, see on ka kõik. Lauaotste vahetamine toimus juba 20 aastat tagasi ja nüüd teen sama. Üks sein ei vaja remonti ka praegu 36 aastat hiljem. Lavataguse seina tegin kõik uue kuna leilitamisega oli see koledaks mustaks tõmbunud ja lihtsam on uued lauad panna, kui kõvasti lihvida. Pesuruumis olid 20cm lauaotstest tumedad ja mõni pehme, aga ülejäänud ülemine pool nagu värske puit. Lauad on paigaldatud kahes osas, seega oli lihtne vahetada alumised otsad välja.
Kuna saun on keldris, siis on lagi valatud ja seinteks vundament millele on karkass tehtud 4mm vinkelrauast. Sellele on paigaldatud 4 lauda 22mmx100mm voodrilaua kinnitamiseks. Vahed on kuskil 10cm veneaegset klaasvatti täis topitud. All on pandud 20cm riba peno, et see kannataks niiskust. Vatt oleks seal nagu narts. Kogu saun on üle tõmmatud õhukese plekiga mis on õhuke ja pehme nagu foolium, aga kordi tugevam.
Nüüd nägin, et lauad on löödud ilma õhuvaheta otse sellele plekile ilma õhuvaheta. Müstilisel kombel ei ole seal taga mingit niiskust ja lauaotsad olid 20cm rikutud põrandalt pritsiva vee tõttu. Kuna selline kooslus kestis siiani kaua, siis lappisin pleki devi küttekaabli fooliumteibiga ära ja panin uued ilusad lauaotsad peale. Kerise ja boileri ostsin skameti oma, eks näeb kuidas uus keris kütab. Vana keris oli kunagi isa tööjuures metallimeest kokku keevitatud jurakas. Kaalus 150kg ja pidas vastu üle 20 aasta. Eelmine keris oli rutem läbi põlenud. See keris oleks veelgi käinud, aga toruühendused tilkusid ja ahi roostes ja põlenud ka, kui vahetada, siis juba kõik. Kahjuks rahakott ei võimalda enam nii ägedat kerist soetada. Leil on seal saunas väga hea olnud ja sooja saab sisse korralikult. Nii, et tee aga saun valmis ja eks siis näha ole mis välja tuleb ja kuidas toimib.
Kunagi tehti sellest mis kätte sattus ja ei teadnud keegi mingitest normidest midagi, kõike mõeldi oma peaga, kuid asi kestab ja toimib edukalt tänapäevani.

Ufonaut22 kirjutas: kõike mõeldi oma peaga

Just nimelt mõeldi mitte aga

Ufonaut22 kirjutas:tee aga saun valmis ja eks siis näha ole mis välja tuleb ja kuidas toimib.

Tänu sellele plekile (toimiv aurutõke!) on see saun säilinud!