põleti seadistus pellet 8 mm ja pellet 6 mm

[arska62]

Alates sellest suvest olen pelletikatla Ariterm omanik. Kohe peale paigaldust ostsin 1t. StoraEnso 8 mm pelletit ja sellega ta ka väga edukalt käivitus. Suits oli valge, tuhk peenike ja helepruun. Oktoobris hakkasin pelletit juurde varuma aga võta näpust, oktoobris pidavat alati olema pelleti defitsiit kuigi tehased töötavad täisvõmsusel, siis läheb kõik eksporti. Nii olingi fakti ees, et tuli osta teiselt tootjalt ja 6 mm pellet. Peale nädalast töötamist kontrollisin tuhka. Tuha sees olid justkui väikesed söetükid ja see teeb tuha mustaks. Ka suits ei ole justkui enam nii valge. Järelikult ei tööta enam oma õiges režiimis. Nüüd lugesin juhendit ja sain teada, et tehase seadistus on tehtud 8 mm pelleti peale.
Loogika ütleb, et 6 mm pelletit suudab kruvi rohkem ette lükata ja pelleti ette antavaid koguseid tuleks vähendada. Kas on kellelgi kogemust või teadmisi kui palju protsentuaalselt seda peaks tegema? Või tuleb hoopis õhku juurde anda?

Aarne
5040891

[Andrus Schults]

Kasuta vaid juhendis nõutavat mõõtu! Enne ostmist uuri kas ka pellet vastab üldtunnustatud normidele ja on kvaliteetne. Pelleti kvaliteedi hindamiseks tuleks graanuleid kindlasti vaadelda, nuusutada ja katsuda. Kvaliteetne pellet on meeldiva puidu lõhnaga, ilusat heledat värvi ja ei sisalda puukoort ja sodi, mitte liiga kõva ega liiga pude. Kui pakendis palju saepuru, siis see ka ilmne viide halvale kvaliteedile, mis võib olla tingitud halvast kvaliteedist, valest niiskustasemest, valedest hoiutingimustest ja valest transpordist.

[rokikas]

ilusat heledat värvi

Tumedam värvus ei pruugi veel ebakvaliteetsust näidata! http://www.pellet.ee/est/pelletid/pelle ... a-omadused

[arska62]

Kasuta vaid juhendis nõutavat mõõtu! Enne ostmist uuri kas ka pellet vastab üldtunnustatud normidele ja on kvaliteetne.

6 mm tundmatu tootja pelletit ostsin olude sunnil. Ei osanud arvata, et Eestimaal, kus mets on üle kasvanud, tuleb pelleti defitsiit kütteperioodil. Tuleb kuidagi see 6 mm pellet katlast kõige efektiivsemal moel läbi ajada, siis läheb 8 mm peale tagasi. See 6 mm pelleti värvus võrreldes 8 mm omaga suhteliselt sama.Eile puhastasin põletit ja selgus, et osaliselt on põleti külge tekkinud tõesti selline pruunikas klaasjas mass. See ilmselt viitab puukoore sisaldusele pelletis. Kuidas selle massi põletilt maha saab? Terashari eriti peale ei hakanud ja igale poole ei pääse sellega ka ligi. Kas analoogne mass ka katla seintele tekib?

[Andrus Schults]

Pöördu küsimustega otse seadme müünud ettevõtte poole? Isiklik kokkupuude Ariterm katlaga puudub.

[Esimene]

... sain teada, et tehase seadistus on tehtud 8 mm pelleti peale.
Loogika ütleb, et 6 mm pelletit suudab kruvi rohkem ette lükata ja pelleti ette antavaid koguseid tuleks vähendada. Kas on kellelgi kogemust või teadmisi kui palju protsentuaalselt seda peaks tegema? Või tuleb hoopis õhku juurde anda?

Minu kogemused on erato ja scotte põletitega.
Erato põleti puhul teinud nii, et olen mõõtnud teo tootlikuse näiteks 15min jooksul. Panen teo tööle oma pealeande ja vahega. Pelletil lasen kukkuda kilekotti ja siis mõõdan kaalu ära.
Kui lähen teisele pelletile üle, siis mõõdan uuesti üle. Kui kaal erineb, siis sean pealeandmise ja vahega kaalu sarnaseks mis oli.

Scotte põletil on asi lihtsam. Menüüs koht kus tigu pannakse tööle 360sekundiks ja pellet tuleb samuti kilekotti koguda ning kaal ära mõõta. Mõõdetud tulemus sisestada menüüsse ja kõik. Edasi oskab põleti ise toimetada.

Lugesin aritermi juhendit
http://www.torujyri.ee/sites/default/fi ... juhend.pdf
lk 6 Õhuhulga ja kütusekoguse seadistamine.

Oleks enne mõõtnud need kõrge ja madala võimsusastmetel pelleti kaalud ära oleks saanud uue pelleti kaalud ka paika panna.

[arska62]

Erato põleti puhul teinud nii, et olen mõõtnud teo tootlikuse näiteks 15min jooksul. Panen teo tööle oma pealeande ja vahega. Pelletil lasen kukkuda kilekotti ja siis mõõdan kaalu ära.
Kui lähen teisele pelletile üle, siis mõõdan uuesti üle. Kui kaal erineb, siis sean pealeandmise ja vahega kaalu sarnaseks mis oli.
Scotte põletil on asi lihtsam. Menüüs koht kus tigu pannakse tööle 360sekundiks ja pellet tuleb samuti kilekotti koguda ning kaal ära mõõta. Mõõdetud tulemus sisestada menüüsse ja kõik. Edasi oskab põleti ise toimetada.
Oleks enne mõõtnud need kõrge ja madala võimsusastmetel pelleti kaalud ära oleks saanud uue pelleti kaalud ka paika panna.

Just, kaal on põhiline kui tooraine enam-vähem ok! Miks lihtsate asjade peale ise ei tule.
Hetkel olen põlemise selle 6 mm pelletiga kontrolli alla saanud, tuha värvus ja koostis ok, gaaside temp ka ok. Gaaside koostist võiks mõõta aga hetkel ei tea kedagi kellel aparatuur olemas oleks.
Kuna tehase seade saab ühe nupu vajutusega taastada, siis mõdan kogused üle kui 8 mm pelleti peale tagasi lähen. 20 kw võimsuse juures tehase seadetse min ei kasutata ning max ja kesk on sama seadega - pellet 50% ja õhk 40%. 6 mm pelleti puhul sain õige põlemise kätte pellet 32% ja õhk 40%, seda järk-järgulise pelleti vähendmise teel.

[anto]

Masendav, et Eesti pelletitootjad saadavad kogu toodangu eksporti selle asemel, et seda ka kodumaal müüa, kasvõi sama hinnaga, mis Skandinaavias. Olen seda probleemi ka varem kuulnud ja see on mind pelletikütte paigaldamisest tagasi hoidnud. Milleks osta omale kallis süsteem (spetskatel, põleti, tigu, silo, automaatika), kui pärast pole krt võtaks korralikke pelleteid võimalik osta!?

> Eile puhastasin põletit ja selgus, et osaliselt on põleti külge tekkinud tõesti selline
> pruunikas klaasjas mass. See ilmselt viitab puukoore sisaldusele pelletis.

See viitab just nimelt ebakvaliteetsele kütusele! Täpsemalt LIIVA sisaldusele pelletites! Liiv, täpsemalt selles sisalduv räni, on see, mis kuumutades pruunjaks klaasjaks massiks muutub!
Ühe legendi järgi olevat põhjus, miks liiv pelletite sisse satub, selles, et odavad tootjad hoiavad oma toormaterjali kusagil väljas suvalises kohas liiva/mulla peal. Seejärel tuleb traktor ja võtab kopaga nii saepuru kui ka liiva/mulda segamini.

Nagu me kõik teame, on saepuru tänapäeval defitsiit! Seetõttu kasutavad kohalikule turule orienteeritud pelletitootjad graanulite tegemiseks igasugust saasta, s.h. puukoort. Sellised ettevõtted nagu Imavere saeveski on juba ammu omale ise pelletitootmise liinid ostnud ja saepuru teistele enam ei müü. Toodang läheb aga kahjuks Skandinaaviasse.