Ehitusfoorum

Ise väga saunataja pole, veel vähem olen neid teinud-polegi! Kellel vähegi kogemusi, nii kütmise, sauna suurus/ahju suurus ja muude lahendustega, siis igati teretulnud. Seda ma igatahes tean, et ühtegi tervet ma pole kordagi näinud. Andke tuld!

ma ikka mõtlesin kerist/ahju, mitte sauna

Olen hantidemaal, Jarki külas ühe talve sealses saunas kõvasti saunatanud, aga ...mitte ei mäleta ahju, sest ei olnud pottsepp.

mhmh, no netist miskit ikka leidus, aga kuna suitsusauna ahi saab päris korralikult piitsa ja no jumala eest, ei ole ma veel ühtegi ok välimusega näinud, enamus ikka korralikult lõhki või kummis, siis mu arust teemat väärt. Ma muidugi vähe näinud ka neid. Pool päeva kütmist on vaja taltsutada.

Mina lasin selle teha lode tellisest. Mõõdud vist 80x120 cm, kõrgus 140-150. Et asi jääks madalam, valisime umbkolde. Kive kandma said mingi suurema katla malmribid, mis toetusid servades metallplaatidele, mis omakorda toetusid kolde šamottseintele. Iga 3 v 4 kivirea järel läks vinkelraud vahele. Nurkadesse ka vinklid. Kui keris valmis, keevitasin rauad omavahel kokku. Hoidis küll. 3-4 aastaga seal küll midagi ei lagunenud. Paar maakivi vaid lagunes, need on kulumaterjal.

edit: siiski 6-7 aastat kokku kasutasime seda kerist. Leil on super. Paraku tuleb oma 4-5h kütta ja seda iga nädal ei viitsinud ette võtta . Teoorias peaks korra aastas kivid välja tõstma, ümber laduma. Ma ei teinud seda kordagi. Need paar kivi, mis tükkideks läksid, pudenesid resti vahelt koldesse. Sealt sain kätte.

Umbkolle põletab aeglaselt, kive punaseks ei saanud. Polnud vaja ka. Leilist puudu ei tulnud. Leiliruum oli palgist, ca 2x2,5m.

Mingit pildimaterjali ka raatsid sellest üles riputada?

Keeruline. Hoonel nüüd teine peremees, paberfotod (aasta oli 2005.) andsin ära. Leidsin ühe telefoniga tehtud klõpsu kerise uksest
Kerise laiuse ja ukse laiuse näeb ära. Kuna uksekülg nii kriitiline pole, siis vist sai ka rauda vähem fassaadile. Uks on see laiem tavaline malm-ahjuuks. Vene kerise koldeuks on mõistlik teha eesruumi.

Luuk oli küljel ja plekist. Ca 25 kõrge ja 40 lai. Kive oli vaevu luugi alaservani. Oleks võinud palju rohkem panna aga ei näinud suurt mõtet. Tagantjärele tundub, et ka pisut väiksem keris oleks selle ruumi ära kütnud.

raga, miks sind just VENE suitsusauna keris huvitab? Kas sellel on mingeid erinevusi eestis laiemalt kasutatud/kasutusel olevate suitsusauna kerisega?

ma olen nigu aru saanud, et vene oma on see eraldi leiliviskamisluugiga/leili kast peal, olgu ta siis kivist või plekist, aga suits läheb ikka korstnasse. Või ei ole nii? Eesti suitsusauna keris on lihtsalt kere ja kuhi maakive ilma korstnaühenduseta. Ega minul pole miskeid soove, kliendil nüüd juba tundub endale ka huvitav. Mõtlen veel, kas sillata mingi karmi rauaga või kivi võlvid. Enamustel ikka raud või jäme malm ära vajunud...tegelt mõtlesin päris alguses malm radikat kasutada, aga vist jääb ikka nõrgaks. On keegi näinud ära vajunud malmradikat?

Kui suur see saun siis saama peab ja kui ei peagi vene passiga olema, siis see töö on mul tehtud. Saame arutada. kolle peab olema ekstraeuro ehk põletama eriti puhtalt ja tuliselt. Kolde peale saam igasugust värki aga ära radikast mõtle. Kui on maksujõuline hea inimene, tee ümarahi, noh raudvitsadega nagu õllevaat ja oi saad tänatud. Meilt telliti saunaahi 127 ruudusesse leiliruumi, sisediameetri plaanisime 2 meetrit ja kuppellagi. Seda kuplit harjutasime suvel Pottseppade TPL-is

Siit viewtopic.php?f=1&t=27936&p=238187&hili ... is#p238187 saad ehk toetust oma mõtetele.

ümara mõte käis korra läbi küll, aga esialgu prooviks kandilist. Ruum tavaline 2,5x2,5m h ca 2m. Robi lingiga olen juba ammu kursis. aga tänud ikkagi!

Narr, ümar on ju poole lihtsam ehitada ja kuuskümmend korda tugevam

Meie tegime ümara selle pärast, et ehk leil keerutab ennast paremini välja. Tegelikult olekski hea tulemused avalikustada, et kuidas asi toimib? Palju läheb puid ja kaua kütma peab, et kivid punaseks saada? Meil seal loomulikult V kolle tehtud. Igatahes kui ma vanale reheahjule V-ka alla aretasin, siis kütmise vajadus vähenes oluliselt, et ahi soojaks saada.

Lugesin Robi postitatud lingil oleva materjali läbi ja selgus, et olen ka ise kahes vene suitsusaunas käinud
Üks neist on praeguseks läinud kaduva teed ja sellest ehitati soome saun, kuid teine on hetkel veel püsti. Kui on huvi lähemalt vaadata ja näpuga katsuda siis võta ühendust. Tegemist on esimese vabariigi ajal ehitatud suitsusaunaga, mida kuuekümnendatel renoveeriti ning selle käigus ehitati ka keris ümber ning lisati saunale korsten. Hetkel ootab saun taaskord uuenduskuuri ja olen veel kahevahel, kas taastada asi suitsusaunana või vene suitsusaunana. Mida aeg edasi seda enam kaldun suitsusauna poole. Põhilisteks murekohtadeks traditsioonilise suitsusauna puhul on minu jaoks nii tahmased seinad, kui ka tuleoht. Kuna tahma on võimalik enda pealt maha pesta siis põhiargumendiks jääb tuleoht. Oskab ehk keegi teadjam selle koha pealt mind natuke valgustada, et kui suur see ikkagi on ja millest täpsemalt sõltub?
P.S. Kõneall olev saun asub Tartus, kellel huvi vaatama tulla.

pikk88 kirjutas:... Kuna tahma on võimalik enda pealt maha pesta siis põhiargumendiks jääb tuleoht. Oskab ehk keegi teadjam selle koha pealt mind natuke valgustada, et kui suur see ikkagi on ja millest täpsemalt sõltub?...

Iga suitsusaun pidi ükskord ikke põlema minema. Lihtsalt aja küsimus.
Üks tarbija küttis sauna pidevalt ise ja häda polnud miskit. Ükskord oli ta ära ja teised kütsid ... jama kohe majas ... said õigel ajal jaole.
Eks ta üks lahtine lõke keset maja on. Joomane ja võõras es saa sest jagu.
Ennem pead kellegi juurde praktikale minema ja siis sauna võti ainult sinu käes.
... sellepärast vanasti saun ka majast eemale ehitati.

Taolist juttu olen ma varemgi kuulnud ja sellest olen ma iga kord järeldanud vaid seda, et kui asjale mõistusega läheneda siis pole see suitsusaun nii tuleohtlik midagi....

eks ta kõik oleneb! Pleku sisse äkki üldse panna+maakivid oma korvi. Aga nüüd ümarale mõeldes, siis kõik muu oleks lihtne, aga kolde lagi kuidas lahendada?

Ümaral saab ju lae kuplisse laduda või valada tulekindlast.
Minu tehtud ahi ei ole suitsusaunaahi vaid tavaline maasaunaahi, kus suits läheb korstnasse ilusasti.

Vana teema küll, aga alati aktuaalne. Viimased uudised suitsusaunast on kurvad (või realistlikud).

Saarlane kirjutas:Eile õhtul sai häirekeskus teate, et Saaremaal, Pihtla vallas, Kailuka külas põleb saun.

Kuressaare operatiivkorrapidaja Rando Lindmäe sõnul oli tegemist suitsusauna põlenguga ja sauna kütmise ajal läks saun ahju kohalt põlema. Päästjate kohale jõudes põles hoone katus leegiga , suits oli näha tema sõnul päästjatele kohale sõites juba Muratsi teeristi. Sama saun põles ka eelmisel aastal, augustis, kuid seekord suudeti põleng ise likvideerida.

Ka seekord püüti ise põlengule piiri panna, kuid see ei õnnestunud. Lindmäe sõnul loopisid inimesed nende kohale saabudes ämbritega vett põleva sauna kõrval olevale puudekuurile. Inimesed õnnetuses kannatada ei saanud. Põlengut kustutasid Pihtla vabatahtlikud ja Kuressaare komando päästjad.

http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.as ... 1888&kat=1

Mul õnnestus pühade puhul taaskord käia saunas, mis peaks kvalifitseeruma sinna vene suitsusauna sekka.
Sellel kerisel polnud peal kappi ega luuki vaid oli pealt lahtine, kütmise ajaks käisid kerisele peale rauast luugid ja suits läks küll korstnasse, mis oli hiljem saunale lisaks ehitatud. Tegemist oli vana suitsusaunaga.
Esimene leil läks aknast välja ja saunatama sai hakata alles peale tule kustumist. See eest leil oli parim mida mina siiani saanud olen. Parajalt niiske ja muul ajal polnud saun nii kuum, et peaks lava peal pidevalt nihelema
Keris oli tänapäeva mõistes suur. Pakuks umbes-täpselt 1x2 meetrit ja kõrgust ka umbes meetri kanti. Pealt oli asi lahtine, tellistest vooder kerisekividele ümber laotud. Korsten oli tehtud eesruumi, seal asus ka pliit, mille peal soojendati sauna pesuvett. Vanal ajal olevat seda kasutatud seakardulate valmistamiseks. Saun ise oli ka üks suurimaid kuhu mina sattunud olen. Leili-pesuruum oli vast kahekümne ruutmeetri kanti ja esik veel umbes 10-15 ruutu lisaks.
Mõõdud on nüüd küll võetud täiesti mälu järgi, niipalju kui läbi õllese pilgu meelde jäi, kuid endal on hetkel kindel plaan tulevikus sinna veel tagasi minna ning seda ehitist natuke lähemalt uurida. Sedakorda siis kaine peaga

Olen ennegid kuulnud, et leil on sellises kohas parim. Kordan siiski üle vanarahva tarkuse, et selline saun peab olema majast kaugemal.
Kälimehe juures kütame sauna umbes-täpselt suitsusauna tarkuse järgi. 70-80 kraadi om keikse mõnusam. Siis ei pea Pika viiti laval nihelema. "Puhkepausi" (õlle libistamise moodne nimi) ajal jätame leiliruumi ukse hoopis lahti. Kui keegi kogemata kinni lükkab, on "kuri karjas". Kui kraad üle 80 läheb on higistamine kinni. Siis kuivab isegi dussivesi ihu pääl ära.

Mis sellistel saunadel seda tuleohtu siis täpsemalt tekitab? Kas ülekütmine või tahma/pigi põlema mineku oht või sädemed või üldse mingi muu asi? Ja palju peaks tänapäevaste nõuete järgi olema miinimum tuleohtuskuja säärase sauna ja küttekoldeta kõrvalhoone vahel? Saan aru küll, et vanasti ehitati teistest hoonetest kaugemale, kuid olgem ausad, paljudel inimestel tänapäeval seda luksust ikka on, et saab sauna majast mitukümmend meetrit eemale, tiigi äärde ehitada

Kui sellist luksust (suurt maaala) pole, siis mina ei ehitaksi suitsusauna. Väga suur "luksus" on ikke oma saunahimu pärast maja maha põletamine.
Ei oska mina ütelda, mis selle sauna põlemamineku põhjus just on, omal ju pole sellist asja. Ju see ikkagi lahtise tule süü on. Eks lagi kuumeneb üle ja tekib isesüttimine. Puitu on ju pikalt "kuivatatud" ja palju kuivale puidule ikke vaja on.

Vähemalt ühe sellise sauna lõpp oli selline, et kivide kuumenedes süttivad kerise peal poolpõlenud suitsugaasid...mis segunevad õhuga ja tekib järelpõlemine. Kindlasti peab asjal silma peal hoidma...
Seepärast oleks tunduvalt parem ja turvalisem kui kerisele kuppel peale ehitada ja juhtida suits korstnasse jne.