Ehitusfoorum

Tere,

Mõtlesin, et uurin siit mida osatakse pakkuda veaks mis tehti maja soojustamisel ja krohvimisel.

Tegelt maja fassaad tehti ära juba ca. 3 aastat tagasi, 100mm peno, võrk, krohv. Ennem oli soojustamata paneelsein ja lihtsalt krohv peal.
Järgmisel aastal juba peale fassaaditöid nägin sügise poole (siis kui niiskem on), et krohv kisub kollaseks. Algul olid ainult nurgad ja aknaaugu piirkonnas nurgad kollased, aga nüüd on asi päris kole juba, eelmine aasta juba oli. Tundub, et just siis kui sügisel palju sajab, siis nagu hakkaks mingi seen krohvi sees paljunema, samamoodi on talvel kui on sula ilmad, siis läheb kollaseks sein ja kaua võtab aega et ilusaks tagasi läheks. Alles siis kui suvi käes ja korralikult päike lõõmab ja kuivatab, alles siis kaob see kollane täitsa ära.
Mis arvate, mida ehitusmehed valesti tegid?

Tere. See ei ole ehitusmeeste viga vaid krohvi tellija on valinud odava krohvi. See on vetikas, mis on tavaline nähtus odava krohvi peal. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

kollane kollaseks, aga
see mis räästa all paistab, see enam niiväga vetikas ei ole.

Tere. Nõus, aga selle kohta polnud ka küsimust. See paistab olevat hallitus. Üks põhjusi võib olla katuse aluskilelt seina sisse jooksev vesi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Selle vetika abiks on igasugu pesuained olemas. Boracol vetika eemaldaja jne Takistab ka mingi aja vetika naasmist pinnale.
Küsi ehituspoest, nt espak. Pihustad tavalise aiapritsiga üle ja pesed/loputad maha peale mõjumist. Sellisele kirmele piisab ehk ka ainult pihustamisest ja suve päikesest. Praeguste külmadega ei soovitaks asja ette võtta.

Terv.

Tellija valis just selle krohvi mida ehitaja soovitas, ega tellija ei pea olema spetsialist kui tellib töö, pigem peaks ehitaja oskama soovitada mis on hea ja mis vetikatega krohv. Tellijale toodi värvinäidised millest ta valis sobiva välja ja kõik. Lõpuks tuli maja siiski teist värvi millegipärast.

Räästa alla tegid pääsukesed pesa, need sai maha lükatud kui pääsukesed välja kolinud aga tugevalt koos krohviga ei tahtnud kraapida.

Täname arvamuste eest ja uurime kindlasti seda vetikatõrjevahendit ehituspoodidest, ilmselt tuleb siis oodata kevadet kui soojad ilmad ja peale töötlust sein ka ära kuivaks.

Vabandust, see ei puutu küll teemasse, aga mis triip see akna nurgast alla jookseb?

martiini911 kirjutas:... Tegelt maja fassaad tehti ära juba ca. 3 aastat tagasi, 100mm peno, võrk, krohv. Ennem oli soojustamata paneelsein ja lihtsalt krohv peal.
Järgmisel aastal juba peale fassaaditöid nägin sügise poole (siis kui niiskem on), et krohv kisub kollaseks. Algul olid ainult nurgad ja aknaaugu piirkonnas nurgad kollased, aga nüüd on asi päris kole juba, eelmine aasta juba oli.

Ei saa aru ainult,et miks nii kaua niisama passiti ja pretensioone ehitajale kohe ei esitatud kui ilmnesid esimesed probleemid? Kas töö oli ametliku Lepinguga ja mis seal kirjas materjalidega varustamise osas? Kui ehitaja poolse varustamisega, siis peaks saama ehitajale isegi praegu esitada pretensioone ja kui viitsib, las tema vaidleb omakorda sellega, kellelt ta sellise materjali ostis.

Akna nurgast ripub alla väli temperauuri andur.
Ehitajaga on räägitud ammu ja mitu korda, tema ei kujuta ettegi miks sein kollakaks läheb. Kogemusteta ilmselt. Kirjalikku lepingut polnud, suusõnaline oli ja esitati lihtsalt kirjalik arve.
Ehitusettevõte sai valitud kuna on kohalik ja sel ajal tegi omavalitsusele enamus ehitustööd. Aga jh, mis teha.
Aga vähemalt teab nüüd , et miski vetikas vohab ja kust asja edasi uurida.
Tänud.

Eelmine kommentaar on minu. Ei pannud tähele, et pold sisse logitud.

Külaline kirjutas:Tere. See ei ole ehitusmeeste viga vaid krohvi tellija on valinud odava krohvi. See on vetikas, mis on tavaline nähtus odava krohvi peal. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas vetikas kalli krohvi peal ei kasva?

Krohve on eri tüüpi, lubi-, tsemnet-, silikoonkrohvid jne
Osadele ei hakka külge vetikas. Silikoonkrohv oli vist see kõige puhas, et miski ei hakanud külge.
Lubikrohv on ka iseenesest suht vaenulik pind elule. Vahtplasti krohvimiseks küll ei kõlba.

Keegi targem parandagu kui eksin.

Tere. Liberaalmajanduse tingimustes on tellija oma tarkusega ehitusdzunglis üksi. Juriidiliselt on olukord JOKK. Telliti krohv, paigaldati krohv. (Auto tellimisel osatakse küll suur osa täpsustavaid tingimusi peale värvuse esitada. Automüügi platsi soovituste kohta osatakse kriitiliselt suhtuda. Imelik, et arvatakse nagu ehituses ei võiks olla automüügiplasti taolisi müügimehi!) Rohkem täpsustavaid tingimusi ei esitatud lootes, et ehitusturu regulatsioon teeb oma töö nii nagu tellija ootab. Tellija tõenäoliselt ei määranud krohvi tootja ja margi, samuti ei ole lepingus kirjas, et krohv peab püsima ilma vetikateta 10 aastat. Seega, vetikatega võitlemine ning uus värvkate on lihtsalt üks tuhandetest koolirahadest, mida tuleb sinisilmsuse (või koonerdamise) eest maksta.
Nõus, et korrelatiivset seost krohvi hinna ja vetikatundlikkuse osas ei tohiks olla. See on lihtsalt praktiline tuletis, kuna odavate krohvide sideaine omadused on reeglina kehvemad ning ka vetikale vastupandava keemia kogus väiksem.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kui tagantjärgi tarkus, et silikoonkrohv (või selle edasiarendus ehk nanokvartskrohv, mis on Caparoli väitel isepuhastuv) on parem kui silikaatkrohv, rääkimata nn. odavast Poola toodangust, kõrvale jätta, siis ma soovitaksin selle maja kasvõi mõne kvaliteetse Saksa krohvisüsteemitootja värviga üle värvida. See oleks vähim, mida tegema peaks. Algul loomulikult seinad survepesuriga puhtaks pesta, seeni ja vetikaid biotsiidiga töödelda, seejärel kruntida ning silikoon-fassaadivärviga värvida.

Kui on soovi asja tõsisemalt võtta, siis ma laseksin need seinad silikoonvärvi asemel silikoonkrohviga katta! Enne peaks uurima, mida piisava nakkumise tagamiseks tegema peab. Tavaliselt läheb viimistluskrohv (s.h. silikoonkrohv) armeerimiskrohvi peale, s.t. selle kihi peale, mille sisse sulle (armeerimis-)võrk pandi. Võibolla piisab olemaoleva seina kruntimisest. Küsi seda krohvitootja esindajate käest. Näiteks, Caparol või Ceresit/Henkel. Antud juhul oleks probleemiks see, et sa kasutaksid erinevate tootjate materjale segamini. Seega, enne, kui seda teed, peaksid veenduma, et need materjalid omavahel kokku sobivad.
Üldiselt on targem alati ühe tootja toodanguga piirduda. See on see, mida nimetatakse soojusisolatsiooni- või ka krohviSÜSTEEMiks. Sel juhul võid kindel olla, et kihid, mida üksteisele selga lajatatakse, on keemiliselt sobivad, sest insenerid on seda väljatöötamisel arvestanud ja laboris testinud.

Juhul, kui olemasolev fassaad (s.h. krohvikihid ja soojusisolatsiooniplaadid) ei ole kvaliteetselt paigaldatud - maakeeli, kui nad pole kandvas seinas piisavalt tugevalt kinni - siis tasub kogu soojustamine koos viimistlusega nullist peale korralikult ära teha.

> Tavaliselt läheb viimistluskrohv (s.h. silikoonkrohv) armeerimiskrohvi peale

Vabandust, jäi lisamata, et armeerimiskrohvi peale käib ikkagi krunt ning seejärel viimistluskrohv.

anto kirjutas: Kui on soovi asja tõsisemalt võtta, siis ma laseksin need seinad silikoonvärvi asemel silikoonkrohviga katta! Enne peaks uurima, mida piisava nakkumise tagamiseks tegema peab. Tavaliselt läheb viimistluskrohv (s.h. silikoonkrohv) armeerimiskrohvi peale, s.t. selle kihi peale, mille sisse sulle (armeerimis-)võrk pandi. Võibolla piisab olemaoleva seina kruntimisest. Küsi seda krohvitootja esindajate käest. Näiteks, Caparol või Ceresit/Henkel.

Kindlasti peab pädev inimene üle vaatama kas selline kihi lisamina ka niiskustehniliselt toimivaks selle konkreetse konstruktsiooni jätab!

Jah, see on rokikase poolt õige märkus.

Silikoonkrohv on üldiselt hingav, s.t. laseb niiskusel välja kuivada, aga samas vetthülgav, s.t. ei ima ise vett sisse. Tundub, et see viimistluskrohv, mis praegu seinas on, imbub külgtuulega vastu maja seina lendavast vihmaveest märjaks ja kuna sellise läbiimbunud seina kuivamine võtab kaua aega, mis piisava sagedusega esinevate vihmaste ilmade korral tähendab sisuliselt pidevalt märga seina, jõuavad vetikad seal kasvama hakata. Kvaliteetse viimistluskrohvi puhul jookseks suurem vesi nagu mööda klaasi alla maha ja ülejäänud tilgad kuivaksid tuulega kiiresti ära.
Igal juhul ei tee paha see mõne spetsiga kohapeal igaks-juhuks üle arutada.

Vetikate ja igasuguste samblike kasvu seinal soodustab ka lihtsalt seina varjus olemine. Kas lihtsalt maja põhjapoolne sein või asuvad seinale lähedal suuremad puud, mis varju tekitavad.

senikaua kuni uut fassaaditööd ette ei võeta aitaks seina biotsiididega töödelda ja 3 - 4 aastat rahu majas.

http://www.fassaadipesu.eu