Ehitusfoorum

Juhendid näitavad, et peavad olema kandelatid ja siis risti hoidelatid, ehk peakandurid ja all ristipidi abikandurid. Milles see ristitamise point on?
Pean silmas, et miks ja kas ei võiks teha lihtsalt ühtepidi kanduritega?

Sellega saavutatakse karkassi jäikus ja paigaldamise kiirus. Ilmselt tuleb ka odavam. Eeldusel, et lagi on vaja tuua olemasolevast laest (taladest) alla-poole ehk siis tegu oleks ripplaega. Paigaldamise kiiruse efekt tuleb sellest, et see meetod võimaldab paigaldamisele ja rihtimisele kulutada märksa vähem aega. Kuna riputitega kinnitusi kulub suhteliselt vähe, need on kiiresti paigaldatavad ja lihtsasti rihitavad. Eriti suur efekt kaasneb suuremate lagede korral.
Kahetasapinnalise karkassisüsteemi korral paigaldatakse riputitega esmalt peakandurid hõredama sammuga. Ühekihilises konstruktsioonis on näiteks peakandurite sammuks maksimaalselt 1200 mm. Riputite samm maksimaalselt 900 mm.
Peakandurite külge kinnitatakse abikandurid maksimaalse sammuga 400 mm ja kuna need on konstantse kõrgusega, siis need saavad automaatselt ühte tasapinda juhul kui peakandurid on rihitud.
Oletame, et jätame peakandurid ära ja kinnitame abikandurid riputitega otse lae või olemasolevate talade külge. Kuna abikandurid (millele kinnitatakse plaadid) peavad asetsema ligi 3 korda tihedama sammuga (neid on ju ligi 3 korda rohkem) kui on ette nähtud peakandurite samm, siis neile jäikuse, stabiilsuse ja kandevõime tagamiseks kuluks ligi 3 korda rohkem riputeid ja nende paigaldamisele ning rihtimisele kuluks vastavalt palju rohkem aega. Lisaks ei jääks laekonstruktsioon ikkagi samavõrd jäik, kuna iga kandur toimiks omaette. Ühesõnaga algselt tundunud sääst osutub näiliseks ja tulemus halvem.

Ühekihiline karkass saab muidugi olla selline, et näiteks puit-, liimpuit- või mütsprofiil karkass kinnitatakse vajaliku sammuga (koos rihtimisega) kohe otse ristuvatele taladele kruvidega. Selline süsteem sobib muidugi siis kui projektis on ruumi kõrgusega vastavalt arvestatud.

Aitäh, Vuuk!

Vuuk, kas distantsklambritega (CD-14) kinnitatud profiilid on ka ripplagi või mitte?

m6tlik kirjutas:Vuuk, kas distantsklambritega (CD-14) kinnitatud profiilid on ka ripplagi või mitte?

Aitäh "mõtlik" vihje eest. Neid nimetataksegi ripplae distantsklambriteks. Ühtlasi on võimalik nende abil lagesid ja seinu rihtida.
(Samas, see on hea küsimus, sest jäin järjekordselt korraks mõtlikuks).

kark kirjutas:Juhendid näitavad, et....

Ära siis jäta kahe silma vahele et kipsplaat tuleb paigaldada karkassiga risti!

Gyproci käsiraamatus on toodud ka karkassiga samasuunaline lahendus. Pikivuugid toetatakse karkassile, plaatide lühemad küljed tuleb toestada abikarkassidega.
Plaatide otsavuugid jäetakse seejuures nihkesse, ehk mitte samale joonele.

On tõesti lubatud ka pikki aga soovitatav siiski risti!

Vuuk, mul ehitaja on nõus su põhjaliku selgituse korrektsusega, ent ütleb, et distantsklamberiga kinnitades pole kande-hoide profiilidega ristitada siiski vaja. Et nii tehes see variant polevat ripplagi. Ripplagi olla see traatidega või nende pikkade jurakatega riputades.

Kui tuleb topeltkips, kas siis pole esimese kihi plaatide otsde alla tugesid tarvis?

Rokikas, miks on parem kui plaadid risti profiilidega?

m6tlik kark kirjutas:Rokikas, miks on parem kui plaadid risti profiilidega?

Eks kõige mõistlikuma/pädevama vastuse peaks tootjalt saama. Minu teadmised jäävad selles vallas hetkel vaid oletuste tasemele kuid omale tehes paneksin pigem risti
Kui topeltkipsi eesmärgiks parema tule/helitõkke saavutamine siis pahtelda ka esimese kihi vuugid! Tugesid ei ole tarvis.

Kui omale teha siis kahtlemata tugevam ja mõravabam oleks selline teostus.

vuuk kirjutas:Gyproci käsiraamatus on toodud ka karkassiga samasuunaline lahendus. Pikivuugid toetatakse karkassile, plaatide lühemad küljed tuleb toestada abikarkassidega.
Plaatide otsavuugid jäetakse seejuures nihkesse, ehk mitte samale joonele.

Allpool kirjeldatud teostus eristub selgelt sellega, et plaadi serv ei oma stabiilsust ja on oht läbipaindele ja pahtel kahe leveli vahel ei oma mingit marginaalset heli ega tulekindlust, selleks on olemas teised materjalid.
Omale nii ei teeks mingil juhul.

rokikas kirjutas: Minu teadmised jäävad selles vallas hetkel vaid oletuste tasemele kuid omale tehes paneksin pigem risti
Kui topeltkipsi eesmärgiks parema tule/helitõkke saavutamine siis pahtelda ka esimese kihi vuugid! Tugesid ei ole tarvis.

Kuna kodanik "külaline" peab ennast targemaks tootjatest kes oma toodangule on süsteemsed lahendused välja töötanud siis minul pole siia järelikult enam midagi lisada peale soovituse kuulata tootjat mitte anonüümset "keniaalset ehituskunni".

Tüüpiline on see et mõnel mehel keeb temperament üle. Tootja lubab paigaldada mõlemat pidi siis ei ole maailma lõpp kui keegi arvab lollikndlaimaks paigaldusviisiks just sellise nagu kasutaja vuuk kirjeldab ja kuna sa ise ei suutnud põhjendada oma paigaldusviisi valiku eeliseid siis ei ole põhjust torisemiseks ja tiitlite jagamiseks.
Iga teine maaler eelistaks just pikkisuunalist lahendust ja julgeks mingisugusegi garantii anda viimistlusele.
See ei tähenda et sinu poolt väljakäidud lahendus oleks vale, ei ole. Muidugi juhul kui mitte arvestada seda heli ja tulekindluse nalja.
Kipsi mütsprofiilil paigaldatakse Eestis juba 80-test, samuti liikus väheselmääral kipsplaate sügaval nõuka ajal aga mitte metallkarkassi ja paigaldati teda nii ja naa. Kokkuvõtvalt ei ole määrav millist nime kannab käsi mis hoiab haamrit, olgu ta vasak või parem ülessanne on nael sisse lüüa.

Risti paigaldamine on koormuse hajutamiseks. 95% lagedest paigaldatakse risti karkassiga. Koormusarvutustest väga hästi näha mis vahe on piki ja risti paigaldamisel. Samuti see silub pinda ja pigem abistab maalrit.
Alumise kihi pahteldamine pole mingi nali, see on kohustus. Topelt plaadi mõte reeglina on heli või tule tõkestamine. Küll ei pea selleks kasutama vuugilinti alati.

Reegel mida enamasti Eesti ehitusmaastikul ei tehta v.a väga hea järelvalvega objektil. Sisuliselt haruldus.
Kui mingi eramaja peldiku lae juures see erilist tähtsust ei oma, siis kusagil raske ühiskondliku lae juures on sel kriitiline tähtsus. Nagu ka kasutatavates kinnitusvahenditel ja materjalil. Heli- ja tuletõkke poole pealt on esimese kihi pahteldamine elutähtis.

Kahju, et Eesti ehitusturg on täis selliseid nõukogude ajas kinni istuvaid ehitajaid. Teavad kõike, aga samas ei suuda kasutusjuhendit lugeda ei värvipurgilt ega konstruktsioonide paigaldamisõpikust. Kahjuks on ka koolist tulevad inimesed sama generatsiooni õpetusega. Surnud ring ja nõnda need kaubanduskeskused oma lagedega kerkivad.

fgh kirjutas:Risti paigaldamine on koormuse hajutamiseks. 95% lagedest paigaldatakse risti karkassiga. Koormusarvutustest väga hästi näha mis vahe on piki ja risti paigaldamisel. Samuti see silub pinda ja pigem abistab maalrit.

Näita mõni viide, link mis lisaks kaalu sinu sõnadele.

fgh kirjutas: Alumise kihi pahteldamine pole mingi nali, see on kohustus.

Kus see kohustus kirjas on? naljamees.

fgh kirjutas: Topelt plaadi mõte reeglina on heli või tule tõkestamine. Küll ei pea selleks kasutama vuugilinti alati.

Topelt plaadi mõttest saan aru aga seda vuugilindi nalja kahe plaadi vahel ära rohkem räägi

fgh kirjutas: Heli- ja tuletõkke poole pealt on esimese kihi pahteldamine elutähtis.

.
Pahtel siis hoiab tuld ja neelab heli? ei tea kas peaks tulekindla värvi ka selga rullima?

fgh kirjutas: Kahju, et Eesti ehitusturg on täis selliseid nõukogude ajas kinni istuvaid ehitajaid. Teavad kõike, aga samas ei suuda kasutusjuhendit lugeda ei värvipurgilt ega konstruktsioonide paigaldamisõpikust.

Mis kahju? kui kahju? Kasutusjuhend lubab paigaldada kuidas tahad, kui oskad siis kas või diagonaalis ja ei maksa oma elu raskeks ehitada, naljamees kui midagi väidad siis proovi seda teha argumenteeritult.

fgh kirjutas:....

Aitäh!
Väike lootus ikka on et ehk keegi siiski loeb siinset teemat ja hakkab mõtlema kas see lahendus millega ta igapäevaselt harjunud on on ikka päris õige/parim.

fgh kirjutas: Alumise kihi pahteldamine pole mingi nali, see on kohustus. ... Heli- ja tuletõkke poole pealt on esimese kihi pahteldamine elutähtis.

Seda foorumit loevad lagesi igapäevaselt pahteldavad maalrid/viimistlejad, huvitav oleks kuulda nende arvamust mõrade esinemise kohta ja veel kui tihti tuleb ette kahe kipsilehe vahelist pahteldust.
Kuidas see varjatud töö eelarves kajastub? kas lint (võrk) lisab vürtsi? ja kas sheetroc, LR või koguni VH. kas lihvida on vajadust? ja kui tolm on langenud siis kohe güproki paigaldajad kohal?
Või on güproki/meestel kohvris pahtlilabidad ja tõmbavad ise vuugid täis? kas see teenus kajastub eelarve real?
Mind lausa huvitab kas olen senini lagesi valesti ehitanud.
Kui nii edasi, siis muutub seni nii lihtne töö täielikuks raketiteaduseks?

Võiks ju "külalistele" vastu väita et vägagi mitmetes suurtes maades kus kipsplaadi kasutamine juba vägagi vana komme paigaldatakse plaate eelkõige karkassiga risti mitte vaid lakke vaid ka seina (kuid vajadusel tohib ka pikki karkassi) ning vuukide teipimine (kõigil kihtidel millel nõutud!) kuulub kipsimehe tööülessannete hulka ning lausa ka eestlaseid on sellist tööd tegemas nähtud aga .... ega see midagi muudaks. "külalised" arvavad ikka et vaid neile harjumuspärane on parim lahendus ning muu jutt pullikaka.

fgh kirjutas: Alumise kihi pahteldamine pole mingi nali, see on kohustus... Heli- ja tuletõkke poole pealt on esimese kihi pahteldamine elutähtis.

Kui keegi kinnitaks seda "kohustust" näite,lingi või "elutähtsa" fakti näol siis muudaksin oma tõekspidamisi ja harjumisi aga niikaua on see jutt enamus ehitajate jaoks "pullikaka".

Laemees kirjutas:

fgh kirjutas: Alumise kihi pahteldamine pole mingi nali, see on kohustus... Heli- ja tuletõkke poole pealt on esimese kihi pahteldamine elutähtis.

Kui keegi kinnitaks seda "kohustust" näite,lingi või "elutähtsa" fakti näol siis muudaksin oma tõekspidamisi ja harjumisi aga niikaua on see jutt enamus ehitajate jaoks "pullikaka".

Mina Teile küll tsiteerima ei viitsi hakata. Võtke knauf.ee ja loe juhendeid. Seal on päris head juhendid tuletõkke lagedele, seintele ja nende sõlmedele. Samuti võite Soome ehitusliidu lehtedel kolada, samuti põhjalik materjal olemas. Kindlasti ka teistel tootjatel. Julgeks väita, et 95% neist meister kipsimeestest ei oska reaalses olukorras õiget tuletõkke konstruktsiooni teha isegi selliste juhendite olemasolul, sest lihtsalt ei suudeta ennast koolitada ega iseseisvalt harida. Muide knauf korraldab ka Eestis koolitusi ja täiesti tasuta, minge uurige järgi.

Seda pullikaka suhtumist kohtab kahjuks iga päev.

Laemees kirjutas:[
Seda foorumit loevad lagesi igapäevaselt pahteldavad maalrid/viimistlejad, huvitav oleks kuulda nende arvamust mõrade esinemise kohta ja veel kui tihti tuleb ette kahe kipsilehe vahelist pahteldust.
Kuidas see varjatud töö eelarves kajastub? kas lint (võrk) lisab vürtsi? ja kas sheetroc, LR või koguni VH. kas lihvida on vajadust? ja kui tolm on langenud siis kohe güproki paigaldajad kohal?
Või on güproki/meestel kohvris pahtlilabidad ja tõmbavad ise vuugid täis? kas see teenus kajastub eelarve real?
Mind lausa huvitab kas olen senini lagesi valesti ehitanud.
Kui nii edasi, siis muutub seni nii lihtne töö täielikuks raketiteaduseks?

Arvan ennast ka olevat tegevmaaler ja siit paar arvamust:
1. Topeltplaatidest esimese kihi vuukide pahteldamine ei peaks olema maalrite ülesanne, vaid selle võiksid vabalt ära teha ka üldehitajad, kellel pöial peopesast just välja ei kasva. Muidugi võib selleks palgata ka maalri, kes passib üldehitajate tempos ja järjest vuugivad paigaldatud plaadid, aga see maksab.
2. Kindlasti peaks see kajastuma eelarves, sest kulutatakse selleks ikkagi nii materjale kui ka tööjõudu/-aega.
3. Varjatud tööde fikseerimiseks on olemas järelvalve, kes vaatab asja üle ja fikseerib või teeb kaetud tööde akti tööde teostaja ja parem veel kui fikseerib teostatu fotode näol.
4. Kui sa ei oska vuuke täis tõmmata nii, et enne teise kipsikihi paigaldust on vaja ka lihvida, siis kindlasti peavad üldehitajad sinu järgi passima.
5. Nii nagu maalrite kohvris peab olema kruvikeeraja küprokimeeste lõpuni keeramata kruvide lõpuni keeramiseks, siis miks ei võiks küprokimeeste kohvris olla pahtlilabidad.

Jäi silma http://www.gyproc.ee/Download/24368/Vii ... b5uded.pdf

Olen ka vahest veidi suuremates maades kipsi pannud.Üldjuhul järelvalve millegipärast eramutes kipsi risti panna ei taha lubada,küll,aga muudes hoonetes.Arvan ise,et küllap ikka kvaliteet seal mingit rolli mängib.Pangahoones sa 5m.kõrgusel ilmselt vaevalt mingit pragu märkad,küll aga oma toas.Pealegi on ju ristipidi lihtsam paigaldada,kui läheb karkassi samm käest,lõikad kipsi ristipidi õigeks ja asi lilles,suurtes ruumides on aga see sammu käestminek oi kui lihtne.Eriti veel siis kui karkassi paigaldab üks punt ja kipsi teine.Aga huvi pärast visake mõnes värskemas üldkasutavas hoones,mida on ehitanud mõni eesti suurfirma,pilk lakke.Tundub porno ja oma koju ju sellist lage ei tahaks.