Märjad aknad

[Aht]

Tean et see niiskete akende teema on ära leierdatud kuid mul on küsimus millele vastust ei ole veel leidnud. Loodan et ehk keegi oskab selle koha pealt veidi nõu anda või arvamust jagada.
Mul on majal 68mm laiuse raamiga, kahekordse klaasiga puitraamiga Lasita aknad, need lähevad alaäärest märjaks juba siis kui õues on vaevalt 0 kraadi. Tean et peamiseks põhjuseks miks aknad märjaks lähevad on ventilatsioon. Majal on aga ventilatsioon olemas (sissepuhe kõikides kuivades ruumides ja väljapuhe kõikides niisketes ruumides), õhuniiskus kõigub 48-55% vahel, toa temperatuur 22-25 kraadi. Omaarust on maja sisekliima ok, erilist niiskust ei tunneta, kuid ometi lähevad aknad pidevalt märjaks. Oskab ehk keegi öelda, kas üheks põhjuseks võib olla ka see, et akna pakett ei pea äärtest sooja? Märkasin et temperatuuri erinevus ääres ja keskosa vahe on üsna suur (akna klaasi ääres 10 ja keskel 19 kraadi). Kuna akna paketi äär ei ole just väga sügaval raami sees, siis kas teoreetiliselt on võimalik, et alumiiniumist riba paketi ääres tekitab külmasilla mis muudab suure temperatuuri erinevuse juures aknad märjaks?

Tänan

[rokikas]

Pakun et oled ise õigele lõppjäreldusele jõudnud! +25 ja 50% jahtudes + 10 peale ... joonis 4. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repo ... %20osa.pdf

[Aht]

Tänan vastuse eest, nagu ma füüsikast aru sain siis põhjuseks miks aknad märjaks lähevad on suur temperatuuri alanemine aknaklaasi ääres.
Selle peale tekkis ka küsimus, oskab ehk keegi öelda kas selline nähtus on normaalne kui akna ääres on temperatuur 9 kraadi ja keskosas 19 kraadi -3 kraadi välitemperatuuri juures. Võib see olla hoopis märk kehvast kvaliteedist?

Tänan,

[Veikko]

Tänan vastuse eest, nagu ma füüsikast aru sain siis põhjuseks miks aknad märjaks lähevad on suur temperatuuri alanemine aknaklaasi ääres.
Selle peale tekkis ka küsimus, oskab ehk keegi öelda kas selline nähtus on normaalne kui akna ääres on temperatuur 9 kraadi ja keskosas 19 kraadi -3 kraadi välitemperatuuri juures. Võib see olla hoopis märk kehvast kvaliteedist?

Tänan,

See ongi kehv kvaliteet, aknapakett on äärtest külm, raamid ka ei kaitse paketti külma eest. Mis aknapakett sul on, mis on U- arv?

[Aht]

Tegemist on Lasita Softline 68 tootega, andmete järgi on U arv 1,1W. Oskab ehk keegi kommenteerida Lasita kvaliteeti, kas võib olla et nende pakett ongi nii raami ääres või on mulle lihtsat juhtunud praak partii.

Tänan,

[klaasimees.]

meinstriim PrEN liistu külmasild jahutab muidu igati nunnu u-arvuga paketi klaasi servad maha, ei aita selektiiv ega argoon. Et külmale pinnale õhuniiskus kondenseerub, on läbinämmutatud koolifüüsika.

kes oskab küsida TGI, thermo, misiganes nimega vaheliistu või lihtsalt "sooja liistuga paketti" see selle ka saab. Miks seda eriti usinalt kliendile ei pakuta, on omaette teema. Pigem hoitakse nomenklatuuris "et oleks olemas", korteri või maja jagu ei tasu liini seadistamisel ära.

omal vahetan kodus aknaid jupikaupa välja ja vahe vanadega on nähtav, katsutav ja kui termopüstol küla pealt tagasi laekub, siis ka mõõdetav. Noh natuke kallutatud võrdlus ta tuleb, sest uued paketid on 3k4s-ar.TH vs. vanad 2k4s. Vanad leemendavad, uued absull kuivad (praeguse kerge miinusega)

[Külaline]

meinstriim PrEN liistu külmasild jahutab muidu igati nunnu u-arvuga paketi klaasi servad maha, ei aita selektiiv ega argoon. Et külmale pinnale õhuniiskus kondenseerub, on läbinämmutatud koolifüüsika.

kes oskab küsida TGI, thermo, misiganes nimega vaheliistu või lihtsalt "sooja liistuga paketti" see selle ka saab. Miks seda eriti usinalt kliendile ei pakuta, on omaette teema. Pigem hoitakse nomenklatuuris "et oleks olemas", korteri või maja jagu ei tasu liini seadistamisel ära.

omal vahetan kodus aknaid jupikaupa välja ja vahe vanadega on nähtav, katsutav ja kui termopüstol küla pealt tagasi laekub, siis ka mõõdetav. Noh natuke kallutatud võrdlus ta tuleb, sest uued paketid on 3k4s-ar.TH vs. vanad 2k4s. Vanad leemendavad, uued absull kuivad (praeguse kerge miinusega)

Ega sellest liistust U arv eriti ei sõltu, samas märgumise vahe on tuntav ja kui mulle pakkumine tehti, siis oli ka hinnavahe märgatav.

[Aht]

Aga kas oleks mõistlik või mõttekas panna näiteks uued välised liistud mis on suuremad ja katavad rohkem paketi serva ära. Kas see võiks mingit efekti anda?

Tänan,

[fgh]

Kui klaas väljast liistudega eest, siis liistude vahetamine laiemate vastu võib teoreetiliselt tulemust anda.
Aga need liistud peaksid seljuhul olema näiteks vahtplastist või uretaanist. Vaevalt, et puuliist mingit tulemust annab.
Võite ju mingi katse teha. Ala pane mingi puupilbas teibiga akna serva või vahtplasti riba.

Üldiselt tundub suht mõttetu ettevõtmine.

[Külaline]

Ega sellest liistust U arv eriti ei sõltu, samas märgumise vahe on tuntav ja kui mulle pakkumine tehti, siis oli ka hinnavahe märgatav.

Suurusjärguks öeldakse, et plastliistu kasutamise väheneb terve akna U-arv ca 0,1 võrra. Kuid antud kontekstis olulisem on see, et metall-liist on konkreetne külmasild. Suvel renoveeritavale kortermajale mitmest kohast aknaid otsides jäi mulje, et aknamüüjad proovivad iga hinna eest metal-liistu pähe määrida, plastliistuga hinnapakkumise sai vaid siis, kui ise küsida ja uurida - ja ka siis laideti seda mõtet mitmestki kohas. Oletan, et müüjad tahavad pakkumise hinna madalal hoida, kartuses, et klient vaid hinnanumbrit vaatab ja konkurentidelt viletsamad, kuid odavamad aknad tellib.

Minu enda korterisse jäid vanad kahekordse metall-liistuga aknad, vaid kaks väiksemat akent vahetati korralike vastu. Tulemus sama, mis ühel eelmisel kirjutajal - vanade akende aknalaual on hommikuks loigud; teised on täiesti kuivad.

[Külaline]

Mida siis aknamüüjad kostavad, miks ei paku ja miks nii palju kallim, see plastikliist. Plastik võiks ju odavam metallist olla?

[papi]

Soojapidavuse poolest on saada jämedalt võttes kolme taseme vaheliiste. Metall-liistud, vahepealsed ja kõige vingemad. Iga klassi erinevus tähendab akna U-väärtuses umbes 0,05 vahet. Mida vingemad vaheliistud, seda kallimad paketid. Klient hääletab reeglina rahakotiga - pole parata.
Paketi hinda ei tee aknatootja vaid paketitootja, kellelt aknatootja ostab klaaspaketi. Enamus aknatootjaid ostab paketitootjalt paketi, millel on vaheliist küljes. Ainult mõnel suuremal aknatootjal on oma paketiliin (Glaskek oli vist ainus, kellel Eestis oli oma paketiliin).
Kui aken 0 kraadiga märjaks läheb, siis ei ole viga vaheliistus vaid ikka õhuniiskuses. Endal on kodus metall-liistudega kolmekordsed paketid ja märjaks hakkasid minema siis, kui väljas -15...-20. Väga palju mõjutab õhu liikumine akende juures. Kui õhk seisab, siis ei jõua soe õhk akna allservani ja sealt läheb aken kergemini märjaks. Väljaulatuvad aknalauad suunavad õhu akna alaservast eemale, kardinad segavad, aknalauale kuhjatud asjad samuti.
Saksa tüüpi aknad (nii 68 kui 78 mm ja paksemadki) on standardse ja väga lollikindla konstruktsiooniga. Tootja tegevusest akende märjaks minemine või kuivana püsimine praktiliselt ei sõltu. Lasita süüdistamine on sellises olukorras vähemalt üheksal juhul kümnest ülekohtune.
Ja lõpuks - kahekordse paketi võiks Eesti kliimas jätta eluruumides eilse päeva tooteks. Kolmekordse paketiga aknad on tänaseks juba suhteliselt mõistliku hinnaga kättesaadavad. Akna all istumisel on vahe kolossaalne.

[Aht]

Tänan asjalike vastuste eest, üks küsimus tekkis veel millest ei ole enne juttu teinud.
Kas ka see võib olla vähese õhuliikumise põhjus akende juures kui raami ja lengi vahe märjaks läheb? Kas see on normaalne nähtus? Hetkel on nii, et osa kondensist mis aknalt aknalauale jookseb tuleb ka raami ja lengi vahelt. Ilmselt seal kusagil on külma ja sooja kokkupuude veel suurema erinevusega.

[papi]

See viimane probleem võib olla hoopis sellest, et õuepoolne silikoon on lahti. Vihmavesi voolab paketi ja raami vahele ja raami alt tuulutusaukudest tuppa. Suht tüüpviga mingi vanuseni jõudnud sisseavanevate puitakende puhul. Tuleb vana silikoon välja lõigata ja uus asemele lasta.