Ehitusfoorum

Tere!
Mure siis selline et kas kellelgi on kogemust kaugkütte piirkonnast lahti ühendamise kohapealt?? Et kas saan sellest lahti öelda või mitte? Kui jah, siis mis selleks vaja oleks teha?!
Tegemist muidugi KÜ-ga (8krt.). Kaugkütte teenust pakub OÜ Avoterm.
MWh hinne sellel teenuse pakkujal ikkagi väga kõrge ja nii mõnigi on pakkunud võimalust et üle minna gaasiküttele!

Ette tänades!!!

se sõltub üldplaneeringust, kus on määratletud kaugküttega seonduv. Üsna tõenäoline on, et gaasile üle minna ei saa. Kui, siis puit, pellet vm taastuv kütteliik.
IMHO on tegemist muidugi ajuvaba kaugküttemonopolide kummardamisega. Eks kunagi seadusekirjutamise aegu, on "ämma" rahad teatud suundades liikunud.

Kaugkütteseadus § 5 annab kaks võimalust.
(4) Kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras.
(41) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.

Kas koostootmise klauslit pole kuskil?

ostad kodukombijaama Viessmann Vitotwin 300 vms..

hakkad elektrit kah tegema...

Ei tea, ämm läks praegu lõunamaale.

Külaline kirjutas:Ei tea, ämm läks praegu lõunamaale.

Ei saa nagu sellest ÄMMa naljast aru?? Äkki seletad lähemalt!

Mis siis hinnavahe tuleb omatoodetud soojuse kasuks.

Veikko kirjutas:Mis siis hinnavahe tuleb omatoodetud soojuse kasuks.

Kui mitte arvestada seadmeid siis olevevalt korteri pindalast oleks jämedalt arvutatult umbes 50-100eur korteri kohta. Aga see on siis arvutatult et kaugkütte eest hetkel makstakse korteri kohta u. 250+ euri!!!

janz kirjutas:

Veikko kirjutas:Mis siis hinnavahe tuleb omatoodetud soojuse kasuks.

Kui mitte arvestada seadmeid siis olevevalt korteri pindalast oleks jämedalt arvutatult umbes 50-100eur korteri kohta. Aga see on siis arvutatult et kaugkütte eest hetkel makstakse korteri kohta u. 250+ euri!!!

Soojuse hind koosneb ikkagi ka investeeringu maksumusest. Samuti tuleb sisse kirjutada amortisatsioon, hoolduskulud, elekter, vesi jne. Kütuse hind on vaid üks osa.

Kõigepealt vaata oma leping üle praeguse soojatootjaga, et seal imelikke trahve või kohustusi sees pole.
Mina ei ühendakski kaugküttest lahti vaid rekonstrueeriks soojasõlme nii, et tarbin sealt sooja vaid varuvariandina, põhisoojus tuleks oma allikast. Soojusarvestid on kaugküttel peal, kui tarbi siis ka pole kulu.
Hallis tsoonis on oma lisakütteseadmise juurdelisamine. Näiteks soojuspumpasi saab juurde lisada probleemidetta, Gaasiseadmeid võibolla samuti, kui aga on niiöelda suuremahulisem projekt, nõutaks KOV kooskõlastust ja siis sa seda ei saa.

janz kirjutas:

Veikko kirjutas:Mis siis hinnavahe tuleb omatoodetud soojuse kasuks.

Kui mitte arvestada seadmeid siis olevevalt korteri pindalast oleks jämedalt arvutatult umbes 50-100eur korteri kohta. Aga see on siis arvutatult et kaugkütte eest hetkel makstakse korteri kohta u. 250+ euri!!!

Millise suurusega korteri kohta (m2) makstakse kuus ca 250 euri ja mis oli siis külmakraadid väljas. Üldiselt väheusutav info sul siin. Mis on selle soojatootja sooja hind?? Sellise lähenemisega arvutada sooja hinda, et kõik seadmepark on arvesse võtmata on ikka väga vale arusaam. Ega gaasi hind ei ole sooja hind, ma sooviks sul ennast natuke kurssi viia ja siis mõelda kas tasub loobuda pakutavast teenusest.

On küll võimalik eralduda kaugküttest, aga see tuleb sutsu kallim trahvide jms kulutuste näol. Keelduge maksmast ja ärge üks talv reaalselt makskegi, küll soojaandja võlglastel ise kraanid kinni keerab ja eesmärk saavutatud. Eks see kohtutäitur teie elukorralduse natuke kihva keerab ja edasine elukäik nihverdamist nõuab, aga see-eest olete ühest töörahva vereimejast kapitalistlikust elemendist priid. Elagu vabadus!

Urmas

Külaline kirjutas:On küll võimalik eralduda kaugküttest, aga see tuleb sutsu kallim trahvide jms kulutuste näol. Keelduge maksmast ja ärge üks talv reaalselt makskegi, küll soojaandja võlglastel ise kraanid kinni keerab ja eesmärk saavutatud. Eks see kohtutäitur teie elukorralduse natuke kihva keerab ja edasine elukäik nihverdamist nõuab, aga see-eest olete ühest töörahva vereimejast kapitalistlikust elemendist priid. Elagu vabadus!

Urmas

Kas sügisel on ühistul üldse oma sooja kraane kohustus avada?

Külaline kirjutas:On küll võimalik eralduda kaugküttest, aga see tuleb sutsu kallim trahvide jms kulutuste näol. Keelduge maksmast ja ärge üks talv reaalselt makskegi, küll soojaandja võlglastel ise kraanid kinni keerab ja eesmärk saavutatud. Eks see kohtutäitur teie elukorralduse natuke kihva keerab ja edasine elukäik nihverdamist nõuab, aga see-eest olete ühest töörahva vereimejast kapitalistlikust elemendist priid. Elagu vabadus!

Urmas

Siis umbes nii, et ühistu jätab maksmata ja täitur võtab ühistu liikmete vara võla katteks või pankrotihaldur soojamüüja pankroti kulude katteks ? Nihverdada ei ole siis üldse vaja.

Veikko kirjutas:

janz kirjutas:

Veikko kirjutas:Mis siis hinnavahe tuleb omatoodetud soojuse kasuks.

Kui mitte arvestada seadmeid siis olevevalt korteri pindalast oleks jämedalt arvutatult umbes 50-100eur korteri kohta. Aga see on siis arvutatult et kaugkütte eest hetkel makstakse korteri kohta u. 250+ euri!!!

Millise suurusega korteri kohta (m2) makstakse kuus ca 250 euri ja mis oli siis külmakraadid väljas. Üldiselt väheusutav info sul siin. Mis on selle soojatootja sooja hind?? Sellise lähenemisega arvutada sooja hinda, et kõik seadmepark on arvesse võtmata on ikka väga vale arusaam. Ega gaasi hind ei ole sooja hind, ma sooviks sul ennast natuke kurssi viia ja siis mõelda kas tasub loobuda pakutavast teenusest.

Eelmise talve detsembri arve oli 77m2 sooja hinnaks 220 eur ja sinna juurde veel siis muud asjad!!

Maksate m2 järgi või on igal korteril oma soojamõõtja?

Lauri_s kirjutas:Maksate m2 järgi või on igal korteril oma soojamõõtja?

Ruudu järgi ikka!

Mingit "hästi hoitud saladust" siin pole. Nimetatud soojatootjal on täiesti korralik
koduleht.
Ka hinnakiri on seal täiesti olemas.
Lisaks selgitus, kaugküttepiirkonna vajalikkusest.

Siin tuleb selgelt vahet teha- kas on kütte hind Teie arvates kõrge, või on seda kulu küttele?
Hinda saab mõjutada omandades soojatootmise. Kulu saab mõjutada investeerides
soojapidavusse.
Mõlemal juhul läheb vaja vahendeid ja teadmisi (viimaseid saab palgata).
Investeeringu tasuvusele tehakse arvutus.

Kaugküttevõrgust eraldumine ei ole vajalik ja mõistlik (alati saab mitte tarbida või vähem tarbida).
Eraldumise tingimused peavad olema avaldatud Riigi Teatajas. Kuna ei tea millisest kaugküttepiirkonnast käib jutt, siis näiteks Viljandi linn .

Imelik kirjutas:Mingit "hästi hoitud saladust" siin pole. Nimetatud soojatootjal on täiesti korralik
koduleht.
Ka hinnakiri on seal täiesti olemas.
Lisaks selgitus, kaugküttepiirkonna vajalikkusest.

Siin tuleb selgelt vahet teha- kas on kütte hind Teie arvates kõrge, või on seda kulu küttele?
Hinda saab mõjutada omandades soojatootmise. Kulu saab mõjutada investeerides
soojapidavusse.
Mõlemal juhul läheb vaja vahendeid ja teadmisi (viimaseid saab palgata).
Investeeringu tasuvusele tehakse arvutus.

Kaugküttevõrgust eraldumine ei ole vajalik ja mõistlik (alati saab mitte tarbida või vähem tarbida).
Eraldumise tingimused peavad olema avaldatud Riigi Teatajas. Kuna ei tea millisest kaugküttepiirkonnast käib jutt, siis näiteks Viljandi linn .

Muidugi sellel suvel uuendati katlamaja, paigaldati uus õlikütte katel ja praeguseks hetkeks pidi töötama ka hakkepuidul töötav katel aga seda ei tea millal see tööle hakkab. Muidugi on juba mitu aastat lubatud et uuendatakse u 300 m soojatrassi mis katlamajast esimese majani tuleb, talvel on võimalik lausa golfi mängida selle trassi peal Ja nüüd ei teagi millal seda tehakse, ma ei ole kuidagi huvitatud sellest et 1/3 soojast läheb golfiväljaku jaoks talvisel ajal! Muidugi ma ei ole ainuke kes seda teeb, kõik kes selle kaugkütte piirkonnas on teevad seda aga tundub et olen vist ainuke kes on natukenegi viitsinud asja vastu huvi tunda! Ja seegi on nagu peaga vastu seina tagumine!

janz kirjutas: Eelmise talve detsembri arve oli 77m2 sooja hinnaks 220 eur

Arved arveteks aga palju teil ikka konkreetselt soojuse kWh maksab?
Kui palju soojust olete eelneval 2-3 aastal keskmiselt ostnud katlamajalt?

rokikas kirjutas:

janz kirjutas: Eelmise talve detsembri arve oli 77m2 sooja hinnaks 220 eur

Arved arveteks aga palju teil ikka konkreetselt soojuse kWh maksab?
Kui palju soojust olete eelneval 2-3 aastal keskmiselt ostnud katlamajalt?

98 euri MWh eest

Eelnevast peaks selge olema et Sa ei pea tingimata kaugküttest välja astuma. Tarbite lihtsalt vähem kaugkütet või ei tarbi üldse.
Selleks et midagi ümberehitada on vaja lisaks energia hinnale ka tarbitavaid koguseid.
Mida vähem Te tulevikus kaugkütet tarbite , seda vähem maksate . Kas maja on korralikult soojustatud ? Siin on olnud lugusid kus pööningule minnes selgub et soojustust ei olegi.
Ükskõik millist täiendavat kütet kasutades või maja soojustades on vaja investeeringut. Kas olete arutanud palju üldse saaks investeerida ? Kui vähe siis võiks mõne elementaarse asja korda teha, kui rohkem siis saab mingi kütteseadme ostmist mõelda.
Kas Teie majal on soojuskulu mõõtur ?

ma ei ole kuidagi huvitatud sellest et 1/3 soojast läheb golfiväljaku jaoks talvisel ajal!

Kindlasti sisaldub soojakadu soojuse hinnas ja sama kindlalt mõjutab see ka tootja kasumit. Kui Teid huvitab kuidas soojahind kujuneb (millest ta koosneb), siis võiksite lugeda seda viidet.
Hinda paraku see teadmine ei muuda. Viiteid kuidas seda teha saab on eespool kuhjaga (vajavad aga põhjalikku analüüsi ja kalkuleerimist).
Vaatasin huvi pärast kuidas Haapsalu linn eraldumist aktsepteerib ja üllatusin -
Haapsalus loetakse eraldumiseks ka mittetarbimist. Tegelikult mõistlik aga tarbima ei saa kohustada sanktsioone rakendades (selline nõue ei oleks seaduslik).
Segaseks jäi, kust algab mittetarbimine aga teatud tarbimisest allapoole ei ole ka kohustust kaugküttevõrguga ühinemiseks.

Edu ja kaalumist otsustes!

Mõtlesin, et lisan siia ka oma arvamuse (mitte ei vahenda ainult infot).
Mulle ka ei meeldi, et munitsipaalvara võõrandati eraettevõtetele (st. tegevuse aluseks on kasum) alal, kus puudub konkurents.
Lisaks on kaugküttetarbija enim maksustatud.

Esimesel puhul pooldaksin energiaühistuid või mõnda muud vormi, mis hoiaks tootmise tarbija kontrolli all. Vastukaaluks, võib muidugi tuua majaühistute ebaprofessionaalse majandamise (vähemalt suures osas) aga seda saaks seadustega suunata.
Teisel puhul tuleks riigil üle vaadata oma maksupoliitika (utopistidele erilisi lootusi ei pane).

Tere, viimased kortermajad lubavad ventilatsiooni soojustagastusega, õige sooja jaotusega saavutada:
0,6MW - 1m2/aastas soojustamata maja ja 0,4MW- 1m2/aastas soojustatud maja.
Arvan, et sellest tuleks alustada.

Pealtvaataja