2-korruselise maja küttevõimalused.

[mõistmatu]

Tere, maja pind on 75m2 ning juurde kavatsen ka korralikult välja ehitada veel 2. korruse, et siis veel 75m2 juurde pinnale, m3 on muidugi vähem, aga neid ei ole nii täpselt kokku arvestanud veel.

Minu probleem on selles, et ei oska kuidagi küttesüsteemi valida. Hetke küte on: pliit + ahi ja soojamüürid kõik esimesel korrusel. Läbi teise korruse läheb korsten, mis siis peaks ka teist korrust soendama.
Plaan on need kõik maha lammutada ja uus küttesüsteem rajada. Aga milline? Algul mõtlesin, et teeks uue kaminahju, mida kütta elektrikatkestuse vms ajal ning põhikütteks siis mõni võimsam õhksoojuspump, kui on sellist mis need kaks korrust ära kütaks. See variant kulutaks aga palju elektrit tõenäoliselt?

Olen natuke ka uurinud õhk-vesisoojuspumpasid, need oleksid juba hoopis kallimas hinnaklassis muidugi ja ei ole veel täpselt aru saanud nende võimalustest.

Ehk on kellelgi midagi kaasa rääkida nendel teemadel/nõu anda. Või midagi sootuks teist varianti välja pakkuda, oleksin väga tänulik igasuguse abi eest.

Ettetänades.

[mõistmatu]

Parandus, maha lammutada kõik välja arvatud korsten muidugi

[Kasper]

Elektriga kütta on muidugi mugav, puhas ja muretu. Iseasi on hind.
Kui on võimalus soodsa hinnaga küttepuid saaada, nt on oma mets, siis võiks paigaldada puugaasikatla, akupaagi, põrandakütte, radikad. Esimesel korrusel (kus on reeglina nn märjad ruumid nt duširuum) võiks olla vesipõrandaküte ja teisel radiaatorid.
Kui aga puudega rassida ei taha, siis võiks vaadate pelletikatla poole. Pelletikatel toimetab ise - automaatika saab aru kui läheb jahedaks, siis pelletipõleti kütab kuni ruumid saavutavad taas etteantud temperatuuri.
Katel koos muude seadmetega aga vajab ruumi u 10-12 m2 ja katelt eluruumidesse ei panda. Hea kui oleks alumisel korrusel eraldi ruum, mõnel juhul saab keldrisse seadmed ära mahutada.

Elektrikatkestuse korral läheb süsteemis katel jm vabavoolule. Pelletipõleti puhul rakendub nt Pelltech pelletipõleti tagavara aku, mis kindlustab põleti tühjaks põlemise.

Kui aga on tegemist väga kõrvalises maapiirkonnas, metsade vahel asuva majaga, kus on tihti elekter mitu päeva/nädalat ära, siis on tavalised puudega köetavad ahjud muidugi kõige kindlam valik

Tere, maja pind on 75m2 ning juurde kavatsen ka korralikult välja ehitada veel 2. korruse, et siis veel 75m2 juurde pinnale, m3 on muidugi vähem, aga neid ei ole nii täpselt kokku arvestanud veel.
Minu probleem on selles, et ei oska kuidagi küttesüsteemi valida. Hetke küte on: pliit + ahi ja soojamüürid kõik esimesel korrusel. Läbi teise korruse läheb korsten, mis siis peaks ka teist korrust soendama.
Plaan on need kõik maha lammutada ja uus küttesüsteem rajada. Aga milline? Algul mõtlesin, et teeks uue kaminahju, mida kütta elektrikatkestuse vms ajal ning põhikütteks siis mõni võimsam õhksoojuspump, kui on sellist mis need kaks korrust ära kütaks. See variant kulutaks aga palju elektrit tõenäoliselt?
Olen natuke ka uurinud õhk-vesisoojuspumpasid, need oleksid juba hoopis kallimas hinnaklassis muidugi ja ei ole veel täpselt aru saanud nende võimalustest.
Ehk on kellelgi midagi kaasa rääkida nendel teemadel/nõu anda. Või midagi sootuks teist varianti välja pakkuda, oleksin väga tänulik igasuguse abi eest.
Ettetänades.

[Kalvis]

Võiksid mõningaid eelistusi rohkem välja käia. Näiteks, kas soovid mugavuskütet või soodsama hinna nimel oled nõus käsitsi kütmisega.
Võid panna keskküttekatla ja kütta käsitsi puude, söe, turbaga.
Kasutada võid õhksoojuspumpasi (nii õhk-õhk, õhk-vesi) koos kamina või ahjuga.
Automaatsetest mugavuskütetest on stooker või pelletikatla (pelletikamin) siis puiduhakke või pelletitega, maasoojuspump (ei vaja abikütet), õliküte (väheusutav, sest vaid nati odavam kui elekter)
Soojuspumpade kütte hind on üsna soodne ca pool elektri hinnast, maasoojuspumbal 3-4 korda soodsam.

Kui nüüd arvestada ehitamise hindasi ja võimalikke töömahte siis eelistus oleks tavalised õhksoojuspumbad (nende ehitushind on soodsaim, samuti on kütte hind OK) koos kaminahjuga või ahjuga või maasoojuspump. Kui on läheduses soodsaid puiduhakke pakkujaid siis vaataksin stookerkatlaid aga tavahind on neil jube kirves. Kuulda on olnud, et althõlma neid pakutakse normaalse hinnaga. Sama - kui pellet soodsalt käes võib pelletikatelt vaadata.

[Coolhouse]

Elamu ehitamine tänapäevase või tulevikus prognoositava energia hinna alusel on olnud valusaks teemaks läbi aegade ja on ka tulevikus.
Käsitletud on teemat http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitu ... php?id=193
viewtopic.php?f=9&t=31421
Kui hetkeseisu hinnata siis ei ole elektrihind enam endine kuid tõusnud on ka teiste koduseks tarbeks kasutatavate kütuste hinnad.
Võimaluse odavaima (ka ööpäeva lõikes) energia kasutamiseks annab soojuse salvestamine.Parimaks võimaluseks soojust salvestada on betooni kasutamine salvestina ehk betoonpõrand. Näiteks võib arvestada elamu põrandate tegemiseks kuluva betooni ,ja seda on sageli üle 5 tonni.
See on üks põhjustest, miks peaks valima vähemalt alumisel korrusel veega põrandakütte.
Tänapäeva tingimustes peaks vist arvestama ka kütteruumi ehitamise kuludega või siis sellega kas on võimalik teha majale juurdeehitust 10-12m2 .
Arvan ikkagi et, kamin on see ,mis loob kodutunde. Mitte katlamaja.

[Külaline]

....
Arvan ikkagi et, kamin on see ,mis loob kodutunde. Mitte katlamaja.

jutt jumala õige aga oluline terminoloogiline täpsustus

teemaalgataja ise kasutab juba sõna kaminahi, st loodetavasti mõtleb ta selle all ikka tõsist rasket ahju millel suur klaasuks. Lihtsalt kamin on ilma ukseta tulekolle ja et lahtisest avast suits tuppa ei tuleks, peab jäme lõõr minema otse korstnasse - seega salvestada suurt midagi ei saa.

Kui nüüd on välja ehitatud mugavusküte ja kamin on lihtsalt hubase tunde loomiseks, siis talvel suure külmaga tahaks ikka seda mugavuskütet tulega toetada, eriti kui tegemist on õhk/x pumbaga, mis toob kaasa suure puudetassimise ja kirumise, et sooja kaminast ikka ei tule.
Pärast kuudepikkust puudetassimist ja kirumist suvel ei taha aga mingit leeki enam näha...

seega - lihtsalt kamin on mõttetu - kui tulekolle, kasvõi toetuseks, siis olgu ikka korralik raske ahi millest klaasukse abil tekib kaminahi...

Ise sai ka sellesse ämbrisse astutud ja ka ahjufoorumis võivad pottsepad kinnitada, et selliseid asju ehitatakse massiliselt (kamin)ahjudeks ümber.

[mõistmatu]

Kaminahju mõtlesin ikka jah, et salvestaks sooja ka. Eelistan mugavuskütet, ehk siis ntx õhk-õhk soojuspumpa, kuid ei ole kindel kas sellist pumpa on mis mõlemad korrused ära kütaks kevadel/sügisel ja talvel aitaks kaminahjuga kaasa.

[Kalvis]

Tüüpsed soodsad õhk-õhk pumbad normaalse maja soojapidavuse korral piisaks 1 pumbast korruse kohta. Ehk sinu juhtumil tuleks 2 pumpa osta. Sõltuvalt maja planeeringust võib mõtekas olla, et pumbad on mõlemad 1 korrusel aga võibolla üks all ja teine üleval. Samuti võib olla nii, et üks pump on õhk-vesi, millega kütad põrandakütet ja saad maja tarbevee. Õhk-vesi ja maasoojuspumpade kohta on mul teadmata mis kullast asi neil sees on, et nad on mitu korda kallimad. Kui oleks saada vastavaid vidinaid siis on muidugi olemas iseehitajaid, kes on edukalt õhk-õhk pumbad ümber ehitanud õhk-vesi pumpadeks. Võibolla on suur hinnavahe sellest, et põhiturg ostab õhk-õhk pumpasi aasia maades, kus on pisikesed onnid ja keskmiselt soojem temperatuur ja tegelevad nii jahutamise kui soojendamisega (tüüpne Jaapani kliima - päeval palav, öösel külm). õhk-vesi ja maasoojuspumpasi need ilma keskkütteta kuurid ei vaja ja väikeste koguste tõttu on turg moonutatud.

Kaminahju saab ka ehitada.

[keemik]

Tähelepanuta on vist jäänud see, et küttekeha peaks ikka igas toas olema. Õhksoojuspump kütab su magamistuba vaid siis, kui uks on lahti. Kui tahad ukse kinni panna, hakkab talvel külm.

Kui ahi, mis hetkel olemas ja raha vähe, võid selle alles jätta ja ka pliidi. Teist korrust võid kütta õhksoojuspumbaga ja tubadesse elektriradiaatorid lisaks (kui tahad ukse kinni panna). See on kõige soodsam ehitusmaksumuselt ning toimiv lahendus.

Sealt edasi läheb asi kallimaks kui hakkad keerukamaid seadmeid vaatama.

[trebla]

Kaminahju mõtlesin ikka jah, et salvestaks sooja ka. Eelistan mugavuskütet, ehk siis ntx õhk-õhk soojuspumpa, kuid ei ole kindel kas sellist pumpa on mis mõlemad korrused ära kütaks kevadel/sügisel ja talvel aitaks kaminahjuga kaasa.

õ/x pumpi kasutada peaks olema mõistlik kindlasti esimeste jahedate ilmadega, siis on pumpade COP-id laes (4 või 5 ja rohkemgi) ning neist saadud soojuse kWh hind peaks olema igati konkurentsivõimeline. Pealegi saad sellega lühendada puudetassimisperioodi ning see tegevus ei tundugi nii vastik kui seda viie kuu asemel ainult kolm kuud aastas teed.

Teise korruse soojuspumbal on lisa pluss suvise jahutamise võimalus. Endal on mul ainult esimesel ja tunamullu üritasin aretada igasugu nippe, et jahedat õhku alt üles saada, aga ega see ei õnnestunud eriti. Tänavu polnud nii palavat suve, et seda vaja oleks olnud aga plaan on paigaldada lisapump teisele korrusele ikka.

[mõistmatu]

Okei tänan vastamast kõigile.
Kaminahju ehitan kindlasti elutuppa, nüüd lihtsalt mõtlen et kas osta 2 õhk-õhk pumpa nii üles kui alla või hoopis õhk-vesi soojuspumba alla korrusele, kust siis saan ka sooja tarbevett, loodan et see kütaks ära mõlemad korrused siiski, kui uksed lahti hoida. 2. korrusele plaanin teha ainult magamistoa ja duši/vannitoa tõenäoliselt.

[Kalvis]

Kas kütab sõltub pumba võimsusest. Kas kaks 4+4 kW või üks 8 kW, see sõltub maja soojapidavusest.