Ehitusfoorum

Tere,

Kütan täna elamist gaasiga, kuid on võimalus kütta ka halupuu või kivisöega. Gaasiga sellepärast, et ei viibi koguaeg majas ja vajan automatiseeritud kütust. Tuli ka mõte lisada olemasolevale Viadrus katlale pelleti põleti külge. Pakkumine PV20 põletile olemas ja rahaliselt võimalik. Kui hakkasin tasuvust arvutama, siis jõudsin järeldusele, et võit ei olegi nii suur, et tasuks kohe rabelema hakata. Või siis ... tegin loogikas ja arvutuses vea.

Gaasi parameetrid (andmed www.gaas.ee lehelt):
* Kütteväärtus 9,9065 kWh/m3 ehk 35,66MJ/m3
* Hind 0,49 EUR/m3

Premium pelleti parameetrid (andmed www.pellet.ee lehelt):
* Kütteväärtus 4,875 kWh/kg ehk 17,9 MJ/kg
* Hind 0,2 EUR/kg

Kui maja kütmiseks kulub täna gaasi 0,5m3 tunnis ehk selle koguse kütmisest tekib 4,95325 kWh energiat. Kulu tunnis 0,245 EUR, kulu kuus: 0,245*24*31 = 182,28 EUR.

Selle sama energia saamiseks, peaksim kütma ära 1,02kg pelletit. Kulu tunnis 0,204 EUR, kulu kuus 0,204*24*31 = 151,78 EUR

Kahe kütteliigi vahe 30,504 EUR. Investeering on ca. 2000 EUR, mis hakkaks ennast ära tasuma alles 66 kuu pärast, kui kõik kuud võidaks 30 EUR. Samas suvel ei ole sellist vahet summadel sest suve ca. 3-4 kuud ei küta üldse ehk tasuvus oleks ca. 7 aasta pärast.

Mainin ka, et gaasi katel on vana(ca. 10-15a. kuid töötanud max. 5a.) ja ei tea tema kasutegurit. Samas ei saa ka väga kõrge olla tahekütte katlale lisatud pelleti põleti kasutegur. Või on siiski kõrgem?

Gaasi katel kütab otse radiaatoritesse ja pelleti küte hakkaks aga 2000L suurust akupaaki kütma. Kas sealt võib tulla võitu?

Kas targemad viitsivad kaasa arutleda arvutuse ja selle õigsuse teemal?

Ette tänades
J.

Gaasikatla kasutegur minu andmetel on 0,95 ja pelletkatla kasutegur 0,85
Tavalise puidukatla kasutegur on 0,6-0,75

Ise soovitaks ka pigem pelletit. Põhjus: Juhul kui peaks midagi juhtuma, siis gaasiseadme hooldamine või remontimine on kindlasti kulukam ettevõtmine

Miks pelleti puhul akupaaki vaja on ? See on ju samamoodi täiesti juhitav põlemisprotsess. Akupaagiga pole kunagi võitu, sest paagi soojusisolatsioon pole ideaalne. Paagil on siis mõte kui on juhitamatu põlemisprotsess ja selle ülejäägi saab siis paaki toppida. Veel on mingi öise elektri teema aga ma pole uurinud kas sellest ka reaalselt tulu on.

scoopy kirjutas:Kas targemad viitsivad kaasa arutleda arvutuse ja selle õigsuse teemal?

Sarnane vana teema viewtopic.php?f=9&t=25674
Ilmselt sul suurusjärgud õiged ning kui juba gaas olemas (liitumistasu ei pea maksma) siis ei ole ka suurt mõtet toimivat süsteemi mõni sent odavama aga töö/jamaderikkama vastu vahetada. Iseasi kui tulevikus gaasi hind palju tõuseb teiste energiakandjate omast kõrgemaks.

dumbuser kirjutas:Miks pelleti puhul akupaaki vaja on ? See on ju samamoodi täiesti juhitav põlemisprotsess. Akupaagiga pole kunagi võitu, sest paagi soojusisolatsioon pole ideaalne.

Räägitakse et põleti tervisele tuleb kasuks kui võimalikult pikad puhkused/põlemised. Iga süütamine samuti lisa energiakulu. Kui akupaak ikka majas sees asub siis ei see lekkiv soojus kaotsi lähe. Ikka maja soojendamiseks.

altf4 kirjutas:Gaasikatla kasutegur minu andmetel on 0,95 ja pelletkatla kasutegur 0,85
Tavalise puidukatla kasutegur on 0,6-0,75

Ise soovitaks ka pigem pelletit. Põhjus: Juhul kui peaks midagi juhtuma, siis gaasiseadme hooldamine või remontimine on kindlasti kulukam ettevõtmine

Pelle katla kasutegur sõltub üsna mitmest asjast, osadel kateldel lubab tootja kasutegurit üle 0,9. Samas vana tüübi gaasikatla kasutegur võib samuti üsna madal olla.

Kui võtta et:
Gaasi katla kasutegur on 0,9
Viadrus koos pelleti põletiga 0,8

Siis enne oli vahe gaasikütte ja pelletiga kütte vahe 20%, siis kasutegurite mängu tulekuga kuivab vahe 10% peale. Loomulikult, kui gaasiga küttes on kuu arve 500 EUR, siis on 10% suur vahe. 200 EUR kütte arve puhul 10% on ainult 20EUR ja selle pärast ei tasu investeerima hakata. Siis vist juba mõtekam osta uus gaasi katel, millede kasutegur väidetakse olevat üle 100%.

Teen ka hiljem arvutuse maja soojustuse kohta ja äkki siis tuleb õigem tõde välja.

PS. Lugesin, et maja küttevajadus on 150 kWh/m2. Kas seda arvutatakse terve aasta peale või ainult kütteperiood? Kas see number käib kogu maja või ainult selle osa kohta, mida köetakse? Kogupinnast jääb siis välja näiteks mitteköetavad pinnad nagu minu puhul garaaz, kelder. Kust võin leida arvestuslikud küttevajadused nõuka ajal ehitatud ja hiljem soojustamata majade kohat?

Ja hakkab jälle peale mingi üle 100% kasuteguriga katlajutt.

Vana tõde, et maja kütteliigi vahetusega olulist võitu ei saavuta. Olulisem on see, kuhu see soojus kaob. Passiivmaja võib kütta nii elektri, gaasi kui puiduga, normi annab ikka välja ja seda tänu soojustusele ja õhutihedusele.

dumbuser kirjutas:Ja hakkab jälle peale mingi üle 100% kasuteguriga katlajutt.

Kondensaatkatlaga on see isegi nagu võimalik http://www.hals.ee/index.php?page=896& http://www.junkers.ee/junkers-tooted/ga ... t-tehnika/

Külaline kirjutas:Vana tõde, et maja kütteliigi vahetusega olulist võitu ei saavuta.

Sellist tõde nüüd küll olemas ei ole. Nii mõnigi kord võib ikka olulist säästu saavutada elekter-soojuspump, õli-pellet, jne.

scoopy kirjutas:
PS. Lugesin, et maja küttevajadus on 150 kWh/m2. Kas seda arvutatakse terve aasta peale või ainult kütteperiood? Kas see number käib kogu maja või ainult selle osa kohta, mida köetakse?

Köetava pinna kohta ning see aastane kulu st. 100 m2. maja aastane kulu 15000 kWh.
Kust sa sellist küttevajadust lugesid?

rokikas kirjutas:

dumbuser kirjutas:Ja hakkab jälle peale mingi üle 100% kasuteguriga katlajutt.

Kondensaatkatlaga on see isegi nagu võimalik http://www.hals.ee/index.php?page=896& http://www.junkers.ee/junkers-tooted/ga ... t-tehnika/

Külaline kirjutas:Vana tõde, et maja kütteliigi vahetusega olulist võitu ei saavuta.

Sellist tõde nüüd küll olemas ei ole. Nii mõnigi kord võib ikka olulist säästu saavutada elekter-soojuspump, õli-pellet, jne.

scoopy kirjutas:
PS. Lugesin, et maja küttevajadus on 150 kWh/m2. Kas seda arvutatakse terve aasta peale või ainult kütteperiood? Kas see number käib kogu maja või ainult selle osa kohta, mida köetakse?

Köetava pinna kohta ning see aastane kulu st. 100 m2. maja aastane kulu 15000 kWh.
Kust sa sellist küttevajadust lugesid?

Vahe tekkkib siis, kui ehitad uut või pole küttesüsteemi veel välja ehitatud, alustad nullist, aga kui on juba olemas töötav lahendus, siis on nagu ka sellet arvutuseslt ilmeklat näha, küttesüsteemi vahetus suht mõtetu, kuigi esmapilgul on erinevatest kütustest saadud energia hinnavahe muljetavaldav.

rokikas kirjutas:

dumbuser kirjutas:Ja hakkab jälle peale mingi üle 100% kasuteguriga katlajutt.

Kondensaatkatlaga on see isegi nagu võimalik http://www.hals.ee/index.php?page=896& http://www.junkers.ee/junkers-tooted/ga ... t-tehnika/

Mismoodi ? Kui üks katel annab 97 % ja teine 110% siis on arvutusmeetodid erinevad. Või siis pannakse mõni gaasikatel soojuspumbana tööle. Antud juhul läheb kokkuvõttes lihtsalt madalama kraadiga suits õue. Aga seda on igav lugeda ja see ei meelita kedagi kui aga panna sinna 110% siis on see on juba sigakõva asi ja meelitab palju rohkem rahvast kohale.

Algne küsija on suuresti iseendale ja arvutustega vastanud. Pead kõik variandid rahasse ümber arvutama ja tegema mingi valiku. Kõik lahendused on üsna võrdväärsed, igaühel omad eelised ja puudused. Pelleti puhul pead arvestama, et pead ju kütet kuskil hoidma, kolu ja katel võtavad rohkem ruumi + sagedasem hooldus.
110% ei ole reaalne kasutegur, kui müügimees on avaldanud kuidas see on leitud siis saab ka reaalse kasuteguri leida. Mõnel katlal on see tehnilise informatsioonis kirjas (tegin kunagi arvutused ja sain ca 0,97 reaalseks kasuteguriks).

Kalvis kirjutas:110% ei ole reaalne kasutegur

Kasutegur iseenesest, oma definitsiooni järgi ei saa olla suurem, kui 99,99999%. Mingid kaod on kuskil alati.

Tehke omale selgeks kütuse alumine ja ülemise kütteväärtuse mõiste. Kondensatsioonikateldel kasutatakse ära ka kondenseerumisel tekkiv soojus. Võrdle seda näiteks mootorpaadiga, mis sõidav allavoolu.
Aga teema algatajale. Kahtlen sügavalt Viadrus katlale pelletipõleti paigaldamise majanduslikus otstarbes. Viadrus on juba iseenesest raiskaja. Kasutegur kindlasti alla 80%.
Milleks rajada elamisse 2 paralleelset mugavuskütet (gaas, pellet)???
Tehke omale üks korralik küttekatlamaja, mitte ei ehita kahte - ei liha ega kala varianti.
Oluline on siiski, et kütta võimalikult vähe. Iga puuhalg, iga pelletikott või gaasikuupmeeter on ainult kuluelement. Alusta maja soojustamisest. Ma muidugi ei tea, kui "paksu kasuka" sees sa elad.
Kui palju sul siiani on aastas gaasi kulunud ja kui palju puid? Siis ju kohe näha maja ligikaudne aastane energiatarve.

Gaasikatla juures tuleks vaadata, kas kasutatakse gaasi alumist või ülemist kütteväärtust.
Tegelikult võiks ka pelletile teha kondendsatsioonikatla, aga selle tööiga jääks lühikeseks.

Öisel elektril on nii palju pointi et see on päevasest elektrist odavam.

Asi peaks olema aktuaalne selliste kombi seadmete juures nagu atlantiku(?) õhk-vesi soojuspump millel ka gaasipõleti.
Sisestad kütuste ja elektri hinnad , või õigemini - masin ise käib Nordpooli börsileheküljel, vaatab lisaks välisõhu anduri näitu ja raalib välja, millega sellel tunnil odavam kütta on, kas gaasiga või elektriga soojuspumpa ringi ajada.

Lammas kirjutas:Tehke omale selgeks kütuse alumine ja ülemise kütteväärtuse mõiste. Kondensatsioonikateldel kasutatakse ära ka kondenseerumisel tekkiv soojus.

Seletust ja numbreid http://en.wikipedia.org/wiki/Heat_of_combustion

Külaline kirjutas: Vahe tekkkib siis, kui ehitad uut või pole küttesüsteemi veel välja ehitatud, alustad nullist, aga kui on juba olemas töötav lahendus, siis on nagu ka sellet arvutuseslt ilmeklat näha, küttesüsteemi vahetus suht mõtetu, kuigi esmapilgul on erinevatest kütustest saadud energia hinnavahe muljetavaldav.

Antud juhtumis on suht mõttetu jah aga mõnel teisel juhul vägagi mõtekas.

Mina kütaks gaasiga niikaua kuni katel õhtal ja minema viskamiseks läheb. Siis vahetaks pelleti vastu. Töötava süsteemi lõhkumine on väga raskesti äratasuv tegevus. Ainukesed erandid on väga suure küttehinna tõusuga õli ja eletriküte.

Külaline kirjutas:Gaasikatla juures tuleks vaadata, kas kasutatakse gaasi alumist või ülemist kütteväärtust.
Tegelikult võiks ka pelletile teha kondendsatsioonikatla, aga selle tööiga jääks lühikeseks.

Öisel elektril on nii palju pointi et see on päevasest elektrist odavam.

Asi peaks olema aktuaalne selliste kombi seadmete juures nagu atlantiku(?) õhk-vesi soojuspump millel ka gaasipõleti.
Sisestad kütuste ja elektri hinnad , või õigemini - masin ise käib Nordpooli börsileheküljel, vaatab lisaks välisõhu anduri näitu ja raalib välja, millega sellel tunnil odavam kütta on, kas gaasiga või elektriga soojuspumpa ringi ajada.

Aga objektiivset gaasi hinda sa ei saa ju süsteemile ette anda, sest see selgub tagantjärele valemi järgi, milles on komponentideks eelneva üheksa kuu Fuel Oil ja Gas Oli, ning kuu viimase kuupäeva USD/EUR kurss. Sellel hetkel, kui katel peab otsuse langetama ei ole seda infot veel olemas. Muidu kõlab idee poolest asjalik aparaat.

Küülaline kirjutas:

Kalvis kirjutas:110% ei ole reaalne kasutegur

Kasutegur iseenesest, oma definitsiooni järgi ei saa olla suurem, kui 99,99999%. Mingid kaod on kuskil alati.

Kui defineerida kasutegur klassikalisel moel: kasulik(saadud)_energia / kulutatud_energia, siis on soojuspumba kasutegur mitusada %.

Nii oleks hea lihtne mõelda.
Tegelikult tarbib soojuspump soojuse tootmiseks kahte erinevat energiat.
Üks osa on elektrienergia kuid enamik on maapinnast või õhust ära võetav soojusenergia.
Seda maast leitavat või õhust võetavat energiat võib kutsuda ka taastuvenergiaks.
Seetõttu on soojuspump taastuvenergia tootmise seade ja olenevalt ülekantava taastuvenergia kogusest võib olla oluliset võimsam seade kui toaseinal olev õhk-õhk soojuspumba siseosa või kodune maasoojuspump.

Coolhouse kirjutas:Nii oleks hea lihtne mõelda.
Tegelikult tarbib soojuspump soojuse tootmiseks kahte erinevat energiat.
Üks osa on elektrienergia kuid enamik on maapinnast või õhust ära võetav soojusenergia.
Seda maast leitavat või õhust võetavat energiat võib kutsuda ka taastuvenergiaks.
Seetõttu on soojuspump taastuvenergia tootmise seade ja olenevalt ülekantava taastuvenergia kogusest võib olla oluliset võimsam seade kui toaseinal olev õhk-õhk soojuspumba siseosa või kodune maasoojuspump.

No õhksoojuspump ei võta seda energiat õhust ära vaid "laenab" seda - läbi ventilatsiooni ning konstruktsiooni läheb ta välja tagasi - ilmad sellest külmemaks ei muutu. Et teemas püsida: soojuse hind maasoojuspumpa kasutades on ka umbes sama, mis teema alul mainitud kütustel.