Ehitusfoorum

Plaanis teha soojustuseta vundament . Põranda toetaks vundamendile. Vundament ise tuleks betoon vundamendiplokkidest sinna peale õõnespaneelid või valaks kohapeal edasi hüdro soojustus ja uuesti valu. Seinad tuleks aerocist. Soojustus tuleks esimese plokirea vahele. Kas oleks mõistlik teha alt tuulduv? Kui valad põrandaplaat kohapeal siis kuidas seda teeksite? Kui täita vundament seest ära ja valada sinna peale, kas siis ei ole külmakerke ohtu.

Kui juba nii siis teeksin alt tuulduva.

Kohapeal valamisel saad üsna mõistliku hinna suhte, igasugused mõõdud klapitab paremini ära ning tehniliselt tipp-topp põranda.

Tere. Üle pika aja üks mõistlikumaid küsimusi vundamendi soojustuse kohta. Oled tehniliselt hea lahenduse teel. Alt tuulduv oleks hea. Samas täide vajub ise ka ajaga kokku ja tekitab õhuvahe, jääb ainult augud õigesse kohta paigutada. Liiv ei kerki, muld kerkib, nii et mulda ei maksa tagasi panna. Mõlemat pidi (paneelidega või valuga) on omad probleemid, aga lahendatavad. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Pinnasele valu oleks kõvasti lihtsam. Kui teha alt tuulduv siis kuidas valamise ajal toestada? Kas tuleks kasutada i talasid või on mingeid muid lahendusi. Kas oleks keegi huvitatud projekteerimisest?

Alt tuulduv on antud juhtumil ikka tõstetavate mujal valmis valatud paneelidega lahendus.

Kui valada pinnasele siis tuleks kandva elemendina kasutada i-talasid või tehakse ka kuidagi teistmoodi?

Kui valad siis saab nii:
Vundamendiplokkidest siseaugu täidad liiva, kruusa või muu stabiilse täitega materjal miinus valatav paksus. Alla pannakse kile seguvee ärajooksmise takistamiseks ja valad betooni täis. 10 cm betooni on piisav, rauaga võid ka 5 cm valada. Kui täiteks kruus siis sellest saab ka betooni kohapeal teha.
Juhul kui on mingid kommunikatsioonid (vesi, kanal, elekter, side jne.) siis neile tuleb tee või torud ette näha, muidu kirud ennast hiljem seaks.

Kalvis kirjutas:Kui valad siis saab nii:
10 cm betooni on piisav, rauaga võid ka 5 cm valada.

"Piisav", mille jaoks?
Millise rauaga võib 5cm valada?
Nii lihtsalt need asjad ei käi.
Raivole,
Iga vastus mille saad on sama pädev nagu esitatud küsimus!
kui projekti ei ole ja ehitust ainult kaugelt näinud, siis jääb üle otsida endale isiklik pädev nõuandja(ehitaja) kes ürituse algusest-lõppuni välja veaks.
Ülim rumalus oleks ammutada nn.erinevaid anonüümseid nõuandeid foorumist ja talitada nende järgi.
Korraliku põranda rajamine ei ole puuriida ladumine, et iga aasta uus.

Kalvis kirjutas:Kui valad siis saab nii:
Vundamendiplokkidest siseaugu täidad liiva, kruusa või muu stabiilse täitega materjal miinus valatav paksus. Alla pannakse kile seguvee ärajooksmise takistamiseks ja valad betooni täis. 10 cm betooni on piisav, rauaga võid ka 5 cm valada. Kui täiteks kruus siis sellest saab ka betooni kohapeal teha.
Juhul kui on mingid kommunikatsioonid (vesi, kanal, elekter, side jne.) siis neile tuleb tee või torud ette näha, muidu kirud ennast hiljem seaks.

Kalvis, Raivol oli plaanis põrand ehitada vundamendi peale. Mida sa, aga talle õpetad

taastaja

Kui juba tuulduv siis selline kuhu mahub ka liikuma (min 80 cm.)
http://www.thermisol.fi/erista-oikein/e ... utasuojaus
http://www.thermisol.fi/erista-oikein/e ... utasuojaus

Oleks tänulik kui Alar võtaks vaevaks vihjata mis on need lahendatavad probleemid õõnespaneeliga. Õõnespaneel tundub hetkel endale parema lahendusena. Silded ka ilmselt pikemad õõnespaneeliga.

Tere. ÕÕnespaneelide probleemid: 1) täpne mõõtude järgi tellimine 2) suured masinad ja kraana 3) soojustus võiks olla paneeli all, aga paneeli alla soojustuse kleepimine madalas ruumis on tülikas (aga hea tahtmise korral võimalik, min 0,8 m). Kui aga paneeli all ei viitsi roomata, siis tuleb lihtsalt rohkem raha välja käia : paneeli peale soojustus + veel üks betoonivalu kiht 4) põrandasoojustust ei saa panna paneeli sisse 5) paneeli tuleb kas tellida või lõigata luugiauk
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Alt soojustades jääb "külmasild" liitekohta vundament, sein , aluspõrand.
Ülalt soojustades, peab pealmiste kihtide aurutihedus olema "hea", sest aluspõrand on madala temperatuuriga ja suhteliselt aurutihe.
Lahendust esimesele probleemile näen ainult vahtklaasi kasutamises (liitekohas).
Kui ei eksi siis oli selline toode nagu Perinsul.
Lahendus (odav) teisele probleemile on spetsiaalne soojustuse- pealne aurutihe lisakiht.
Sel juhul tuleks vaadata ka soojaläbikannet vundamenti (mida suurema soojatakistusega seinamaterjal ja mida kõrgemal pealispõrand, seda parem).

Mõttel on jumet, kui eelkõneleja juba positiivselt suhtus. Kas "mäng väärib küünlaid"?- ütleb ilmselt rahakott.

...arvab diletandist foorumikasutaja....

Imelik.

Kas põrandaküte tuleks ka? Kui ei tule, siis võiks ju kaaluda ka laagidel alt tuulduvat soojustatud põrandakonstruktsiooni (laagidel kas otse põrandalaud või siis mõni plaatmaterjal, mille peal parkett vms).

Õõnespaneeli alla saaks soojustuse kleepida enne paigaldust?

Külaline kirjutas:
Ülalt soojustades, peab pealmiste kihtide aurutihedus olema "hea", sest aluspõrand on madala temperatuuriga ja suhteliselt aurutihe.
Lahendus (odav) teisele probleemile on spetsiaalne soojustuse- pealne aurutihe lisakiht.

Imelik.

Mis selleks kihiks sobilik olla võiks? Ja kas peab tingimata olema alt tuulduv sellisel viisil ehitatud põrand?

Ma ei mõista miks ei võiks lihtsalt teise betoonikihi pealt näiteks kasvõi ühekordse hüdroga üle teha enne parketipanekut ja asi vask. Mis imekihist siin veel räägitakse?

Alt soojustatud õõnespaneelid on täiesti olemas. Alksel välja käidud idee eelisek peaks ise väiksemat külmasilda põranda nurgas.

nuutsu kirjutas:Mis selleks kihiks sobilik olla võiks? Ja kas peab tingimata olema alt tuulduv sellisel viisil ehitatud põrand?

Ei ole oluline. Oluline on, et tõuseks sisekihi aurutakistus selliseks, mis vähendaks niiskuskoormust aluspõrandale. PE kilest peaks piisama.
Me räägime siin konkreetsest konstruktsioonist. Pinnasel põranda konstruktsioone on ... palju.
Juhin tähelepanu, et selles alafoorumis räägin mida tean, mitte tean mida räägin

Imelik.

sashaobrok kirjutas:Ma ei mõista miks ei võiks lihtsalt teise betoonikihi pealt näiteks kasvõi ühekordse hüdroga üle teha enne parketipanekut ja asi vask. Mis imekihist siin veel räägitakse?

Emotsioon? "Imekihti" ei pea vajalikuks nagu eelmisest postitusest selgub. Ma ei ole paraku kursis hüdroisolatsiooni-mastiksite veeauru tõkestavate omadustega.
Kas on tavapärane, et kogu maja pealispõrand kaetakse hüdroisolatsiooniga, või on tegemist "imelise" kihiga?
Kui on olemas selline betoon, mis tagab pealispõrandale suure aurutakistuse võrreldes aluspõrandaga, siis saab eraldi kihist üldse loobuda. Minu teada ei ole.

Imelik.

Seega miks on algse küsija lahendus betoon, peno, betoon problemaatiline, kui see näiteks kaetakse kile+alusvaip+parkett. Ehk et ta oligi ju täpselt õigel teel algusest peale, aga millegipärast hakkas jutt triivima kuhugi "probleemide" suunas...

raivo77 kirjutas:Alt soojustatud õõnespaneelid on täiesti olemas. Alksel välja käidud idee eelisek peaks ise väiksemat külmasilda põranda nurgas.

Arvan, et tegelikult on Alar Piirfeldi poolt pakutud 1 variant parem. Pakun, et ka "külmasild" (jutumärgid, sest minu arvates värdtermin) liitekohas on välditav.

Loodan, et Ta ise selgitab variantide plusse ja miinuseid (või lükkab minu väited hoopis ümber).

Imelik.

Külaline kirjutas:]
Ei ole oluline. Oluline on, et tõuseks sisekihi aurutakistus selliseks, mis vähendaks niiskuskoormust aluspõrandale. PE kilest peaks piisama.
Me räägime siin konkreetsest konstruktsioonist. Pinnasel põranda konstruktsioone on ... palju.
Juhin tähelepanu, et selles alafoorumis räägin mida tean, mitte tean mida räägin

Imelik.

Pinnaselel ma ei kavatsegi põrandat toetada, ikka vundamendi serva peale. Aga vundamendi valasin ilma õhuaukudeta, sest mõtlesin, et betoonpõranda korral ei ole seda vaja, praegu tundub, et parem oleks ka selline põrand alt tuulduvaks teha. Seda küsis ka teemaalgataja, kas on tarvis alt tuulduv teha ja vastus oli , et "oleks hea". Minu küsimus, et kas alt mittetuulduv, kuid pinnasest õhuvahega eraldatud, on ka hea või hoopis väga palju halvem?

sashaobrok kirjutas:...miks on algse küsija lahendus betoon, peno, betoon problemaatiline kui see näiteks kaetakse kile+alusvaip+parkett. Ehk et ta oligi ju täpselt õigel teel algusest peale....

Oletamine on tore tegevus aga parketi alla maha visatud kile+alusvaip ei ole aurutõkkekiht.
Tervitades,

Imelik.

Kasutaja nuutsu, ma pean vabandama aga mu aeg on piiratud, seega ei hakka hinnanguid andma (lisaks puudub selleks pädevus). Avaldasin lihtsalt arvamust
konkreetse konstruktsiooni kohta (eeldades põrandat, mille alune on ventilleeritud välisõhuga).

Imelik.