Ehitusfoorum

Tere!
Probleem on selles, et peale maja üleandmist otsustas ehitaja mainida, et majal on katus soojustamata ning soojustamise puistevillaga peaksime oma kuludega ise ära tegema. Ehitaja väidab, et katuse soojustamine polegi üldse ehitajate rida vaid omanik peab ise vaatama kui palju ja millist villa sinna panna. Lepingus on kirjas, et saame soojustatud maja, kuskil pole mainitud soojustamata katust. Mida teha?

Mis tähendab "peale maja üleandmist"! Kas kirjutasite üleandmis-vastuvõtuaktile tänavalt vaid maja piilunult alla? Kas ehitaja on kõik raha juba kätte saanud või midagi veel saada?

1. Ehitaja peab ehitama vastavalt projektile. Kas projektis on näidatud soojustatud katus ehk katuslagi? Katuse soojustus ei tarvitse olla igal majal vajalik. Soojustus, selle tüüp ja paksus peab projektis näidatud olema, kui see on vajalik.
2. Tellija kohustus on tagada projekt, kui kokku pole lepiti teisiti.
3. Kuidas on kirjas lepingus? Kõikide ehitajate teenuste hulka ei pruugi kuuluda igasugused tööd. Näiteks fassaaditöödle spetsialiseerunud ehitajalt ei saa nõuda fassaaditööde teostamise raames muid töid, kui ei ole kokku lepiti teisiti jne.
4. Mis teenustega on konkreetne ehitusettevõte registreeritud MTR-s?

rokikas kirjutas:Mis tähendab "peale maja üleandmist"! Kas kirjutasite üleandmis-vastuvõtuaktile tänavalt vaid maja piilunult alla? Kas ehitaja on kõik raha juba kätte saanud või midagi veel saada?

Kahjuks ei tulnud aktile alla kirjutades selle peale, et katuse alt midagi puudu võib olla.
Ehitaja on kõik rahad kätte saanud, kuid mõned asjad on tal veel tegemata.

vuuk kirjutas:1. Ehitaja peab ehitama vastavalt projektile. Kas projektis on näidatud soojustatud katus ehk katuslagi? Katuse soojustus ei tarvitse olla igal majal vajalik. Soojustus, selle tüüp ja paksus peab projektis näidatud olema, kui see on vajalik.
2. Tellija kohustus on tagada projekt, kui kokku pole lepiti teisiti.
3. Kuidas on kirjas lepingus? Kõikide ehitajate teenuste hulka ei pruugi kuuluda igasugused tööd. Näiteks fassaaditöödle spetsialiseerunud ehitajalt ei saa nõuda fassaaditööde teostamise raames muid töid, kui ei ole kokku lepiti teisiti jne.
4. Mis teenustega on konkreetne ehitusettevõte registreeritud MTR-s?

1. Projekti pole hetkel käepärast, kuid ehitaja ütles, et kui enne külmi katust ära ei soojusta, siis läheb maja hallitama ja seinad hakkavad pragunema.
2. Majal on projekt täiesti olemas.
3. Ehitajalt sai tellitud kõik alates projektist kuni maja valmimiseni. Lepingus on kirjas: "Lõppvalmiduseks on soojustatud elumaja ...".
4. Tegevusalaks on ehitamine.

kasutaja643 kirjutas:Lepingus on kirjas: "Lõppvalmiduseks on soojustatud elumaja ...

... aga mitte katus."
Nojah, siis on nagu laeva värvimise lepinguga, et töövõtja ühelt poolt ja tellija teiselt poolt ...

Kas katuse all asuvad köetavad ruumid või on seal tegu külma st mitteköetava pööninguga?

Alloleval lingil saab vaadata ettevõtja tegevusalade registreeringuid:
http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=otsiettevotja
Kas konkreetsel ehitajal on registreering ka projekteerimise alal?
Või tellis ehitaja projekteerimisteenuse projekteerimisettevõttest alltöövõtu korras?
Vähemalt üks eksemplar projektist peab olema ka tellijal.
Projekti alusel saab tellija või omanikujärelvalve kontrollida ehitaja töö vastavust projektile.

vuuk kirjutas:Kas katuse all asuvad köetavad ruumid või on seal tegu külma st mitteköetava pööninguga?

Alloleval lingil saab vaadata ettevõtja tegevusalade registreeringuid:
http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=otsiettevotja
Kas konkreetsel ehitajal on registreering ka projekteerimise alal?
Või tellis ehitaja projekteerimisteenuse projekteerimisettevõttest alltöövõtu korras?
Vähemalt üks eksemplar projektist peab olema ka tellijal.
Projekti alusel saab tellija või omanikujärelvalve kontrollida ehitaja töö vastavust projektile.

Katuse all köetavaid ruume pole, tegemist on ühekordse majaga millel on madal pööning.
Ehitaja tellis projekti projekteerimisettevõttelt, peaks siis projekteerijalt ühe koopia küsima.

kasutaja643 kirjutas:Katuse all köetavaid ruume pole, tegemist on ühekordse majaga millel on madal pööning ... peaks siis projekteerijalt ühe koopia küsima.

Kas siis on äkki lagi soojustatud ja katust pole sel juhul vaja soojustada, st. on külm pööning?
Muide väga huvitavad majaehitajad küll, kes pole ise projekti enne näinudki, et vaja nüüd koopiat küsida?

Küülaline kirjutas:

kasutaja643 kirjutas:Katuse all köetavaid ruume pole, tegemist on ühekordse majaga millel on madal pööning ... peaks siis projekteerijalt ühe koopia küsima.

Kas siis on äkki lagi soojustatud ja katust pole sel juhul vaja soojustada, st. on külm pööning?
Muide väga huvitavad majaehitajad küll, kes pole ise projekti enne näinudki, et vaja nüüd koopiat küsida?

Ehitaja ise ütles, et kui puistevilla katusele enne külmasi ei pane, siis läheb maja hukka.
Projekteerijalt saaks ma projekti kiiremi kätte, kui ehitajalt kes viivitab tööde lõpetamisega.

Kas ehitajal on mingisugune ehitusfüüsikaline põhjendus ka, et miks peaks katuse mittesoojustamise tõttu maja hukka minema?
Arvatavasti on ehitaja näol tegu naljamehega.

Eeldan, et soojustamata on vahelagi mitte katus kuna juttu on puistevillast.


See ikka täielik kakabaana. Kahjuks kogu ehitusturg selliseid ebakompetentseid ebardeid täis.

Üldiselt Teie sõnad : Lepingus on kirjas: "Lõppvalmiduseks on soojustatud elumaja ...".
Siis millest me räägime ???? On Teil hetkel soojustatud maja? Hetkel on absurd olukord. Maja katus soojustatakse enne sisetöid, et saada niiskus ja temperatuur kontrolli alla ! Ma ei taha teada mis jura sellest välja tuleb, kui nüüd alles hakkate kütma seda maja.
Soovitaks siiralt avaldada ka firma nimi ja juhtfiguur, et tulevastel klientidel oleks mingigi võimalus.


Kui jutuga hakkama ei saa, siis ainus võimalus kohtusse pöörduda.

Tervist. Lugu on selline, et kui välispiirdest väljapoole ja sissepoole jääva ala temperatuuride erinevus on talvekuudel keskmiselt vähemalt 5 kraadi(tegelikkuses on see erinevus ehk amplituud talvel isegi kuni 40 kraadi) , siis käsitletakse seda tarindit kui soojustust vajavaks piirdetarindiks. Ehk siis peab seda teadma esiteks projekteerija ja teiseks platsil töötav ehitaja, juhul kui ta pole nn "esimese päeva töötaja"
Samuti on rumal jutt see, et maja läheb kaotsi või hallitama, selleks tehaksegi tuulutusvahe ja tuulutuskastid, et vältida hallitust. Veel ka see, et villa paksus ja/või "U"(soojusjuhtivus) peab olema projektis näidatud, et ehitaja saaks panna katuslaele/pööningule soojustuse. NB! ehitaja mure on sellisel juhul vaadata, et milline vill ja kui palju paksust on sobilik, et tagada piisav soojusisolatsioon, järgides projekteerija märkusi selle kohta.

Arvatavasti on selles loos jäetud mõned olulised nüansid tahtlikult või teadmatusest välja ütlemata või valesti väljendutud.
Oletuste ja kogemuste pinnalt pakkudes ( neid nüansse teadmata), ei pruugi lõpliku tõeni jõuda.
Segane ja huvitav lugu igatahes.
Kirjeldatud tüüpi majal soojustatakse puistevillaga reeglina vahelagi, mitte katus. Katuse soojustamine ja vahelae mittesoojustamine oleks ebaratsionaalne ja kulukam. Muidugi võib olla tegu ka mingisuguse ebatüüpilise lahendusega, mis on aga ebatõenäoline.
Ilmselt tellija tellis ehitajalt maja, kus-juures põhiliseks prioriteediks oli maksimaalselt madal kogumaksumus. Järeldan seda sellest, et tellija pole süvenenud isegi projektisse ja selle olemasolusse.
Ehitaja ilmselt käis mingisuguse sobiva rahasumma hinnapakkumuses välja. Sõlmiti leping kuid ehitaja jäi selle piires ehitamisega jänni. Lisaks võibolla hakkas ehitajat kammitsema ka lepingus olev ehitamise kestus koos tööjõu puudusega. Ja nii hakkaski ehitaja enese päästmiseks "vingerdama".
Aga eks need on kõik vaid spekulatsioonid, nagu moodsas ajakirjanduses tavatsetakse väljenduda.

altf4 kirjutas:Tervist. Lugu on selline, et kui välispiirdest väljapoole ja sissepoole jääva ala temperatuuride erinevus on talvekuudel keskmiselt vähemalt 5 kraadi(tegelikkuses on see erinevus ehk amplituud talvel isegi kuni 40 kraadi) , siis käsitletakse seda tarindit kui soojustust vajavaks piirdetarindiks. Ehk siis peab seda teadma esiteks projekteerija ja teiseks platsil töötav ehitaja, juhul kui ta pole nn "esimese päeva töötaja"
Samuti on rumal jutt see, et maja läheb kaotsi või hallitama, selleks tehaksegi tuulutusvahe ja tuulutuskastid, et vältida hallitust. Veel ka see, et villa paksus ja/või "U"(soojusjuhtivus) peab olema projektis näidatud, et ehitaja saaks panna katuslaele/pööningule soojustuse. NB! ehitaja mure on sellisel juhul vaadata, et milline vill ja kui palju paksust on sobilik, et tagada piisav soojusisolatsioon, järgides projekteerija märkusi selle kohta.

Mitmendal kursusel oled või juba kevadel lõpetasid?

rokikas kirjutas:

altf4 kirjutas:Tervist. Lugu on selline, et kui välispiirdest väljapoole ja sissepoole jääva ala temperatuuride erinevus on talvekuudel keskmiselt vähemalt 5 kraadi(tegelikkuses on see erinevus ehk amplituud talvel isegi kuni 40 kraadi) , siis käsitletakse seda tarindit kui soojustust vajavaks piirdetarindiks. Ehk siis peab seda teadma esiteks projekteerija ja teiseks platsil töötav ehitaja, juhul kui ta pole nn "esimese päeva töötaja"
Samuti on rumal jutt see, et maja läheb kaotsi või hallitama, selleks tehaksegi tuulutusvahe ja tuulutuskastid, et vältida hallitust. Veel ka see, et villa paksus ja/või "U"(soojusjuhtivus) peab olema projektis näidatud, et ehitaja saaks panna katuslaele/pööningule soojustuse. NB! ehitaja mure on sellisel juhul vaadata, et milline vill ja kui palju paksust on sobilik, et tagada piisav soojusisolatsioon, järgides projekteerija märkusi selle kohta.

Mitmendal kursusel oled või juba kevadel lõpetasid?

Olen 3-l kursusel, miks küsid?

altf4 kirjutas:Olen 3-l kursusel, miks küsid?

Ah et kohe kolmel kursusel korraga. Lihtsalt tuli su tekst tuttav ette. Varemgi siia sattunud tegelasi kellel tiba teoreetilisi teadmisi juba on (neile omale tundub et euroopa parimal tasemel vähemalt)aga praktiline kogemus ehitamisest ja teooria kasutamisest praktikas veel puudub.
Aga pole hullu. Noorus on mööduv "haigus".

rokikas kirjutas:

altf4 kirjutas:Olen 3-l kursusel, miks küsid?

Ah et kohe kolmel kursusel korraga. Lihtsalt tuli su tekst tuttav ette. Varemgi siia sattunud tegelasi kellel tiba teoreetilisi teadmisi juba on (neile omale tundub et euroopa parimal tasemel vähemalt)aga praktiline kogemus ehitamisest ja teooria kasutamisest praktikas veel puudub.
Aga pole hullu. Noorus on mööduv "haigus".

Ma olen kolmandal kursusel, mitte kolmel kursusel korraga, kahju, et see kohale ei jõudnud.
Esiteks, etteheiteid noortele ja enda haiguslugusid võiksite äkki mõnes vabaaja foorumis edastada neile, kes nendest hoolivad, kui teil pole targemat teha.
Teiseks pakuksin välja selle, et ärgem laskume teemast kõrvale, eriti kui midagi tarka pole öelda.
Kolmandaks pakuksin välja selle, et kui miski mu esimeses postituses öeldu ei vasta tõele, siis vaidle sellele vastu, mitte ära aja siin muud asjakohatut pläma, selline sinupoolne jutt ja noortest ei vii küll kuhugi välja, niisama pole mõtet kiruda.

Jaga siis enda tarku praktilisi kogemusi, ootan huviga.

Et vältida edasisi vigu, siis võiks teemaalgataja võtta endale juriidilise nõuandja, tellida sõltumatu ekspertiisi (soovitaks kogu majale) ja siis oma mure lasta ära lahendada, sest omapäi ja foorumi abiga ta vaevalt, et endale soodsale tulemusel pruugib alati jõuda.

Saan teadlikult enamuse pahameele osaks, aga siiski räägin oma kogemusest tellija seisukohalt. Olen 10 objektis 8 jätnud teadlikult töövõtjale õigeaegselt maksmata ja kokkuvõttes koos vaidlustega olen võidus olnud, sest ka väga tuntud firmad on teinud kohati päris suurt jama. Ehitus firmade kvaliteet ja suhtumine on olnud pehmelt öeldes kohutav.

Külaline kirjutas:Saan teadlikult enamuse pahameele osaks, aga siiski räägin oma kogemusest tellija seisukohalt. Olen 10 objektis 8 jätnud teadlikult töövõtjale õigeaegselt maksmata ja kokkuvõttes koos vaidlustega olen võidus olnud, sest ka väga tuntud firmad on teinud kohati päris suurt jama. Ehitus firmade kvaliteet ja suhtumine on olnud pehmelt öeldes kohutav.

Kui ikka 8 korral 10-st pole suutnud leida korralikku ehitajat, siis ei oska sellise tellija kohta kohe mitte midagi arvata ja külalisel tuleks korraks visata pilk peeglisse ning sealt vastuvaatavalt inimeselt küsida põhjuseid, et miks minuga kogu aeg nii juhtub. Äkki on mingi karmavõlg? Hoidku Jumal korralikke töövõtjaid selliste tellijte eest!
Saladuskatte all võin öelda, et tegelikult on arvamus olemas, aga jätan enda teada.