Ehitusfoorum

Palun asjatundlikke arvamusi energiatõhusa kivimaja ehitamisel

Plaan on ehitada maja (üks täiskorrus, teine poolkorrus terrassiga), ca 200-250m2.
Soov on välisilmelt teha see tellistega (küllap fassaaditellised).
Pean oluliseks head soojapidavusnäitajat (U-arv) ning head energiatõhususarvu (ET).

Ehitusest mitteteadliku inimesena olen uurinud mitmesuguste lahenduste erinevusi ning jõudnud tõdemusele, et soov on (lasta) ehitada tugev, aastakümneid (kui mitte sada+ aastat) kestev maja, mis on heal juhul A klassi energiatõhususega ning U-arvuga 0,16 või vähem.

Olen leidnud mitmeid erinevaid variante, võhikuna olen enda jaoks kaardistanud paar materjali valikut maja ehitamiseks:
• Aeroc ECOTERM Plus 500 plokk
• Jämerä kivimaja
• Roclite 500x200x600S
• TexoBLOCK Grand 400
Fibo, Columbia, ja Quadlocki jätsin kõrvale, sest need tundusid (minu kui võhiku jaoks) väiksema soojapidavusega ja/või mitte nii tugevate variantidena, et vastata sellele ootusele, et maja püsiks soe ja turvaline järgmised 100+ aastat.
* * *
Olen saanud siit foorumist väga palju häid nõuandeid seniste remonditööde planeerimisel (just selle koha pealt, et oskaks ehitusfirmade tüngategemisi vältida).

Paar küsimust foorumi spetsialistidele, võttes arvesse eelkõige ehituskvaliteeti, mitte materjalide maksumust:

• Aeroc ECOTERM Plus 500 – kas seda annab/tasub lisaks soojustada ning palju see energiatõhususele ja soojapidavusele juurde annab? Maja fassaad saab kindlasti olema tellistest (täis- või fassaaditellis).
• Millega sellise tellistest välisfassaadilahenduse korral tasuks soojustada, et tulemus oleks soe ja püsiv? Või peaks keskenduma hoopis veidi õhema kandevseina + soojustusvariandile?

• Mis on tuhaploki (Roclite) ja kergbetoonbloki (Aeroc, TexoBlock) vahe, eelkõige vastupidavuse ja soojuspidavuse mõistes?

• Kas Jämerä kivimaja on sisuliselt sama, mis Aerocist tehtud kivimaja?

• Milline vundament on Eesti oludes A-klassi kivimaja puhul kõige parem? (Ülaltoodud variandid eeldavad suhteliselt paksu vundamenti)

• Kas ülaltoodud materjalivalikus peaks olema hoopis mõni muu kivimaja materjal, mille teenimatult loetelust välja olen jätnud?

Palju küsimusi. Aga aitäh igatahes juba ette asjaliku tagasiside eest.

Zounds kirjutas: • Aeroc ECOTERM Plus 500 – kas seda annab/tasub lisaks soojustada ning palju see energiatõhususele ja soojapidavusele juurde annab? Maja fassaad saab kindlasti olema tellistest (täis- või fassaaditellis).

Eks saab kindlasti aga suurem mõte puudub. Pluss seinad läheksid veelgi paksemaks.

Zounds kirjutas:
• Millega sellise tellistest välisfassaadilahenduse korral tasuks soojustada, et tulemus oleks soe ja püsiv? Või peaks keskenduma hoopis veidi õhema kandevseina + soojustusvariandile?

Mina pooldaks pigem min. paksusega kandevsein + soojustus vastavalt soovitavale soojapidavusele. Tehku iga asi ikka seda milleks ta eelkõige mõeldud on. See lahendus peaks ka rahaliselt kõige soodsam olema.

Zounds kirjutas:

• Mis on tuhaploki (Roclite) ja kergbetoonbloki (Aeroc, TexoBlock) vahe, eelkõige vastupidavuse ja soojuspidavuse mõistes?

Üldplaanis ikka suht samade omadustega asjad.

Zounds kirjutas:
• Kas Jämerä kivimaja on sisuliselt sama, mis Aerocist tehtud kivimaja?

Materjal on sama jah. Jämera majapaketid on (olid vähemalt paar aastat tagasi) väga hästi läbi mõeldud. Loodan et uued eestimaised omanikud pole seda peese keeranud.

Zounds kirjutas:
• Milline vundament on Eesti oludes A-klassi kivimaja puhul kõige parem? (Ülaltoodud variandid eeldavad suhteliselt paksu vundamenti)

See sõltub ikka majast ja krundi geoloogiast.

Zounds kirjutas:
• Kas ülaltoodud materjalivalikus peaks olema hoopis mõni muu kivimaja materjal, mille teenimatult loetelust välja olen jätnud?

Sobib ju igasugune kivimaterjal millel piisav kandevõime on. Samuti saab ju ka puidust 100+ aastat vastu pidavat maja ehitada.

Üks vana teema viewtopic.php?f=4&t=34180

Ehitusplokkidest väike ülevaade siin:
http://www.vuuk.ee/ehitusplokid.html
Energiasäästliku maja üheks eelduseks on korralik projekt.
Ma arvan, et iga tegevusluba omav projekteerija (kui oma ala spetsialist) peab oskama nii ühest kui teisest materjalist energiatõhusa maja projekteerida.
Projekteerija peab ühtlasi oskama nõu anda ja arvestada, et maja ei koosne üksnes seintest ja seega üldist soojabilanssi mõjutavad lisaks välisseinte ja nende U-arvule ka mitmed muud tegurid ning liidetavad.
Kindlasti ei jäeta projekteerimisel lisaks soojusjuhtivusele tähelepanuta maja kui terviku funktsioneerimiseks ja töökindluseks muidki seinamaterjalide olulisi omadusi, näiteks tugevus, kõvadus, mass, tihedus, soojasalvestuvus, auruläbilaskvus, niiskusimavus, külmakindlus, helipidavus jne.
Seintematerjalide konkreetsemat valikut mõjutavad tihti igasugused muudki ehitamist puudutavad nüansid: materjalide kättesaadavuse lihtsus ja hind, nende paigaldatavuse omadused, hinna kvaliteedi suhe jne.

vuuk kirjutas:Ehitusplokkidest väike ülevaade siin:
http://www.vuuk.ee/ehitusplokid.html

AEROCi andmed on küll valed, rohkem ei viitsi kontrollida
EcoTerm Plus 500 plokkidest viimistletud välisseina soojajuhtivus U=0,17 W/(m²K).
EcoTerm Plus 375 plokkidest viimistletud välisseina soojajuhtivus U=0,22 W/(m²K).
http://www.aeroc.ee/index.php?page=739& ... oTerm_Plus

kas läti plokk on tõesti kallim, kui eesti oma?

Tänan tähelepanu juhtimast. Parandused tehtud.
Niisuguse tabeli koostamine koos andmete otsimisega ei olegi mitte väga väike töö. Eks tegijatel või ka vigu sisse lipsata. Kui keegi veel mingeid puudusi leiab, siis oleks teretulnud neile tähelepanu osutada.
Pealegi, nagu olen tähele pannud, andmetel on kalduvus vahel ka tootjate ja müüjate lehtedel aeg-ajalt muutuda.

Zounds kirjutas:
Ehitusest mitteteadliku inimesena olen uurinud mitmesuguste lahenduste erinevusi ning jõudnud tõdemusele, et soov on (lasta) ehitada tugev, aastakümneid (kui mitte sada+ aastat) kestev maja, mis on heal juhul A klassi energiatõhususega ning U-arvuga 0,16 või vähem.

A-klass on praeguse seadusandluse kohaselt liginullenergia maja, mis tähendab tegelikult madalenergia maja + ühe paraja patarei PV-paneelide paigaldamist.
Sellise energiatõhsuse taseme juures on seina U-arvust palju olulisemad soojatagastusega vent, õhutihedus ja ehitaja südametunnistus.

Mul süda ei andnud rahu, nuputasin, kuidas oli sattunud minu kevadel koostatud tabelisse Aeroc EcoTerm andemete reale viga.
Asi selles, U- arvu arvutatuse aluseks võtsin soojuserijuhtivuse väärtuse (λ=0,072 W/mK), mis pärineb siit lingilt:
http://www.aeroc.ee/index.php?page=739& ... oTerm_Plus. Sellisel juhul saab arvutuse tulemuseks U= 0,14W/m2K
Kuid nagu saab teada siit lingilt:
http://www.aeroc.ee/index.php?page=1044 ... l1=5&sel2=
võtab Aeroc ise arvutusse ühe teise lambda (λU), mille väärtus on 0.088 W/mK ja sel juhul ongi tõesti U-arvu väärtus 0,17.
Tekib küsimus, miks reklaamitakse üht veidi ilusamat lambdat ja arvutuses kasutatakse teist. Kas reklaami trikk?
Nüüd siis vähemalt asi selge ja toksisin ka tabelisse U väärtuse kõrvale λU väärtuse, mis omavahel kokku klapivad.

Külaline kirjutas:

vuuk kirjutas:Ehitusplokkidest väike ülevaade siin:
http://www.vuuk.ee/ehitusplokid.html

AEROCi andmed on küll valed, rohkem ei viitsi kontrollida
EcoTerm Plus 500 plokkidest viimistletud välisseina soojajuhtivus U=0,17 W/(m²K).
EcoTerm Plus 375 plokkidest viimistletud välisseina soojajuhtivus U=0,22 W/(m²K).
http://www.aeroc.ee/index.php?page=739& ... oTerm_Plus

2010 enne maja ehitusega alustamist olin silmitsi sarnaste kõhkluste ning küsimustega, lähtekohad olid suht sarnased, kivimaja, pind ca.250 ruutu, pooleteistkordne maja ning eesmärk saada normaalselt funktsioneeriv eramu igast aspektist.
Valikud minu puhul osutusid järgmisteks, mida tänaseni ei ole kahetsema pidanud.
Pinnas suht mullane, vundament taldmik 1,2 m sügav, põranda 0 punkt ca. 0,4m maapinnast. Vundament laotud fibo5, väljast tõrv + mummuline niiskustõke+ümber vundamendi vee trenaaz. Sissepoole seina peno, tühimik liiva täide, kanal jms, sinna peale peno soojustus, kile, armatuur, põrandatorud ja valu 8cm. Külmasillad jms. sai välistatud. Maapinnalt sai edasi mindud aeroc 375ga. Hiljem tõmbasin veel kivi vuugid väljast liimiga üle pahtlilabidaga. Seina läksid otse reikad, millele omakorda puitvooder. Seina soojapidavusega igati rahul. Alguses pisut kahtlesin, kuid 2 möödunud talve pole selleks enam vähimatki põhjust andnud, kõik toimib. Vahelaeks on betoonpaneelid ning teine korrus samuti põrandaküte. Majal kivi viilkatus, villa 35cm. Kütteallikaks maasoojuspump. Aastane elektrikulu majal 9500Kw, seda nii 2011, 2012 kui ka 2013.See sisaldab kogu elamisega seotud elektrit, kaasaarvatud saun on elektriga, milleltki otseselt kokku ei hoia ega koonerda. Ventilatsioon on lihtsalt sundvent välja, mis toimib taimerile seatud programmiga, tubades freshklapid seinal, mis pidevalt avatud asendis. Majas pidevalt 22-23 kraadi. Oluliseks teguriks õnnestumsiel pean vundamendi puhul niiskuse eemale juhtimist vundamendist, külmasillad muidugi, seinte pärast pabistasin enne rohkem kui asi väärt oli ning muidugi on oluline katuse korrekstselt soojendamine.

Aeroc majas kirjutas:Aastane elektrikulu majal 9500Kwh

Mõni väidab et vaid olmeelektri kulu pea ~6000 kWh aastas (~500 kWh kuus) nii et kütteks vaid 3500 kWh.
Juu sa oled ikka paganama säästlik!

rokikas kirjutas:

Aeroc majas kirjutas:Aastane elektrikulu majal 9500Kwh

Mõni väidab et vaid olmeelektri kulu pea ~6000 kWh aastas (~500 kWh kuus) nii et kütteks vaid 3500 kWh.
Juu sa oled ikka paganama säästlik!

Täpselt nii, enda maja väiksem , samas ainult olmeelekter on umbes 6500kWh aastas.
Põlva passiivmaja (umbes sama suur)prognoositud aasta elektrikulu (olme, küte, vent) on 11000kWh. Ja nüüd saame lugeda, poole odavama ehitusega saab teha veel parema tulemuse

Külaline kirjutas:

rokikas kirjutas:

Aeroc majas kirjutas:Aastane elektrikulu majal 9500Kwh

Mõni väidab et vaid olmeelektri kulu pea ~6000 kWh aastas (~500 kWh kuus) nii et kütteks vaid 3500 kWh.
Juu sa oled ikka paganama säästlik!

Täpselt nii, enda maja väiksem , samas ainult olmeelekter on umbes 6500kWh aastas.
Põlva passiivmaja (umbes sama suur)prognoositud aasta elektrikulu (olme, küte, vent) on 11000kWh. Ja nüüd saame lugeda, poole odavama ehitusega saab teha veel parema tulemuse

Kõik on suhteline, säästmine, odavam ehitus, parem tulemus jne. Ülal kirjutatust lähtusin üksnes faktidest ja oma tähelepanekutest. Olmeelekter moodustab igakuiselt kusagil 350 kWh +- 50kWh. Möönan, et maakütte jaoks on ka ideaali lähedased tingimused. Teilgi ju kõik väga hästi ning põhjust rõõmustamiseks.
Ka mul tutvusringkonnas sõpru ning tuttavaid, kel jaanuar, veebruar, märts el.kulu küündib 5000kWh kuus.
Kui hing ümbritsevaga (olgu selleks: korter, maja, talu, onn) rahul, ongi kõik hästi.

Tundub, et see energiatõhusus läheb järjest olulisemaks - uued majad juba varsti kohustuslikus korras liginullenergiamajad..

http://www.ehitusuudised.ee/?Publicatio ... A6&ref=rss

Selles kontekstis on vist naiivne arvata, et hinnad võiksid ses osas mõistlikumaks muutuda (loe: veidi väiksemas tempos hinnatõus kui kõik teised majade energiatüübid)

Profid, mis sellise maja ehitamine üldse 2014 aasta sügisel võiks maksta? Suurusjärk? 200 000 euri, rohkem või vähem?