Ehitusfoorum

Korteris on kolmes toas 8 a maas olnud kuuselaudadest põrand, lakitud. Lasime hiljuti põrandad lihvida ja uuesti lakkida, aga põranda struktuur on hoopis erinev sellest, mis oli varem. Varem oli põrand täiesti sile, vaadates ja katsudes libe ja hoolimata sellest, et mattlakiga viimistletud, ikkagi natuke läikis. Nüüd on samuti mattlakiga viimistletud (2x lakitud), aga üldmulje selline nagu oleks lakk põranda sisse imbunud; põranda struktuur hoopis teistsugune, piki lauda on puidu struktuur õrnalt näha ja katsudes tunda.
Kas midagi on nüüd valesti tehtud või ongi selline vahe vahel uuel, höövelmasinast tulnud lauast tehtud põrandal ja põrandal, millelt on aastaid hiljem lakk maha lihvitud ja uuesti lakitud?

Püüdes vastata teid huvitavatele küsimustele tekkis minul omakorda hulk küsimusi mis vajaksid vastust enne seisukoha võtmist :

kas eelmine kord lihviti ka põrand üle või lakiti nn. höövelmasinast tulnud lauda ?
kas on kasutatud seda sama marki mattlakki mis eelmine kord ?
ernevus võib tulla sellest et üks kord on kasutatud lahustipõhist lakki ja teine kord
vee põhjal lakki nagu tänapäeval kombeks kõik asjad värvi-ja lakitööstuses muutuvad
veepõhisteks...

miks tundub lakitud põrandapind kare võib olla mitmeid põhjuseid :
1.lihvimistolm jäetud korralikult koristamata enne lakkimist...
2.lõpplihv on tehtud liiga jämeda liivapaberiga...
jne.jne.

kirjeldatud olukorral võib olla erinevaid põhjuseid,teadmata ajalugu ja tööde teostamise kulgu ei oska diagnoosi panna kuid ehk oli mõni mõte abiks...

Expert kirjutas:Püüdes vastata teid huvitavatele küsimustele tekkis minul omakorda hulk küsimusi mis vajaksid vastust enne seisukoha võtmist :

kas eelmine kord lihviti ka põrand üle või lakiti nn. höövelmasinast tulnud lauda ?
kas on kasutatud seda sama marki mattlakki mis eelmine kord ?
ernevus võib tulla sellest et üks kord on kasutatud lahustipõhist lakki ja teine kord
vee põhjal lakki nagu tänapäeval kombeks kõik asjad värvi-ja lakitööstuses muutuvad
veepõhisteks...

miks tundub lakitud põrandapind kare võib olla mitmeid põhjuseid :
1.lihvimistolm jäetud korralikult koristamata enne lakkimist...
2.lõpplihv on tehtud liiga jämeda liivapaberiga...
jne.jne.

kirjeldatud olukorral võib olla erinevaid põhjuseid,teadmata ajalugu ja tööde teostamise kulgu ei oska diagnoosi panna kuid ehk oli mõni mõte abiks...

Jah, eelmine kord enne lakkimist lihviti ka laud ikka 2x üle ja lakina kasutati samuti veepõhist lakki.
Vahe on hästi märgata sellepärast, et umbes 1,5 aastat tagasi sai laudpõrand pandud + 2x lihvitud + lakitud ka neljandasse eluruumi (see põrand veel loomulikult uuenduskuuri ei vaja) ja nüüd seekord sai ülejäänud ruumides kasutatud täpselt samasid viimistlusvahendeid. Ja see 1,5 a tagasi tehtud põrand on libe/sile nagu oli enne viimast lihvimist+lakkimist ülejäänud ruumides.

Reeglina on nende asjadega nii: lõpptulemus sõltub alati ettevalmistatud aluspinnast,olgu see siis lihvitud põrandalaud ; pahteldatud-lihvitud sein enne värvimist või tasandatud-krohvitud sein-põrand enne plaatimist...
Rusikareegel on pindade ettevalmistuse tähtsus on 80 % ja lõppviimistlus on 20%

Kui aluspind on KEHVASTI ette valmistatud siis annab see ka lõpptulemuses ilusti tunda - ei lakk ega värv ei kata ega peida karedust,ebatasasust,värvierinevusi vaid hoopis VÕIMENDAB neid,laki või värvi kasvõi 10 korda.

Ilmselt on siiski tööprotsessis mingeid vajakajäämisi olnud või on erinevad meistrid neid erinevaid tube teinud.
Kui ka põrandalaud on ühest ja samast partiist,ühtemoodi kuivatatud enne paigaldamist,ühtemoodi lihvitud,ühesuguse liivapaberiga,ühtemoodi tolmuimejaga enne lakkimist koristatud(mitte harjaga pühitud),ühtemoodi krunditud kas 1 või 2x ja pärast ühtemoodi 2x lakitud ja ühtemoodi lastud lakil kuivada ilma tuuletõmbuseta jne. siis ei tohiks mingeid erinevusi tekkida.
Miks on nii nagu teil praegu on - teab ainult see meister ise kes neid põrandaid tegi

PS: Võimalik on,et lakki on praktiliselt veeldumiseni lahjendatud...meistrile vastu näppe vaja anda...

Kas seda tööd tegi keegi silveri nimeline:)? viewtopic.php?p=239515&#p239515

Tervist.
Kui kasutati ühekomponentset lakki ja eelnevalt selle mahakandmisel ka kenasti kruntlakki ni nagu vaja siis,,,,,,, ühe varjandina jäi lihviminse viimaseks paberiks liiga jäme paber ja teise varjandina ei tehtud peale kruntlaki pealekandmist vahelihvi.
Ja puidu struktuuri ja oksakohti mis kõrgemal on tunda arvatavasti seepärast et viimane lihv on tehtud kettaga ja liiga palju maha lihvitud, kuna oksakohad on kõvemad ja lihvimisele ni kergelt ei allu kui muu puiduosa.