Ehitusfoorum

"Kui põletada tetrapakke,..."

Kas ei oleks tagumine aeg noile põtrade jamaõpetustele vesi peale tõmmata? Kes kurat kütab ahju tetrapakkidega? Loodetavasti säärased debiilid kõik Soome kolinud.

Kus sa seda seost soomega sealt välja lugesid?
Aga see ju täitsa tõsi et kui juba tetrapakid kombeks ahju ajada siis tee seda väga kuuma koldesse kahjude vähendamiseks.

Tere.

Ma eeldan, et neil kes oma küttekolletes igasuga rämpsu põletavad on elamises kuivkäimla ja tagumiku pühitakse veel põhuga!

Pottsepp-korstnapühkija
Urmas Hiielaan
tel 56 939 798
www.urmasehitus.ee

Kõik mis pole tavaline on minu maailm.

Loomulikult meie elus on paljud pakendid ja muud asjad valesti...aga iseeneset see on hea küll kui keegi tunneb muret märgade puudega kütmise pärast. Märja puu kasutamine rikub ahju, korstna ja tekitab lõpuks suure tuleohu.

Urmas Hiielaan kirjutas:Tere.

Ma eeldan, et neil kes oma küttekolletes igasuga rämpsu põletavad ...

Ja jah. Eks mõistlikum/loodushoidlikum on ilmselt sõita suure prügimasinaga 100 km. kaugusele metsatallu nende kümnekonna tetrapaki järele mitte aga kohapeal võimalikult puhtalt põletada.
"Mõistlik miilits" viibutab näppu et ära mine vales kohas üle tee aga kui lähed siis vähemalt vaata et autosid ei tule. Või peaks hoopis trahvima et 1500 m. kaugusel olevast "sebrast" üle ei lähe?

Urmas Hiielaan kirjutas:... on elamises kuivkäimla ja tagumiku pühitakse veel põhuga!

Eks kuivkäimla ole üks kultuurituse ja tagurluse värk tõesti!

Eestis on kuivkäimla jõudnud rahvani kasinalt sada aastat tagasi. Pole mõtet seda siis reheahjust, mida lausa austatakse, sandimaks pidada. Aga puud ja tetrapakid on küll erinevad asjad.

Loomulikult on sul õigus et tetrapakid pole mingi ahjuküte aga minu arvates seal artiklis seda ei väidetudki vaid Leevi jättis oma pooliku tsiteerimisega sellise mulje!
"Kui põletada tetrapakke, siis peab kamin olema ääretult kuum. "
Minule jääb küll siit mulje et korstnapühkija pidas silmas "Kuna ta tõprad seda nagunii teete vaatamata keelule siis tehke seda vähemalt võimalikult vähem kahju tekitavalt st. visake need tetrapakid võimalikult kuuma koldesse et vähem kahju tekitada"

rokikas kirjutas:Kus sa seda seost soomega sealt välja lugesid?
Aga see ju täitsa tõsi et kui juba tetrapakid kombeks ahju ajada siis tee seda väga kuuma koldesse kahjude vähendamiseks.

Mul üks soomlaste raamat ahjuomanikele. Seal see terapakkide jutt ka sees. Aga see selleks. Pull teos ka muidu, sest nt koldetäie puude kohta ka suht hullud soovitused, et mitu protsenti okaspuud, mitu protsenti lehtpuud ja mis liike panna. Noh, keegi ei viitsiks niimoodi jännata.

Mis aga paberit ja muud rämpsu puudutab, siis ei süütamiseks ega ka muidu põletamiseks, ükskõik millisel temperatuuril. Kütkem ikka halupuitu, puidubriketti või sütt.

Täpsustuseks, mainitud raamat pärineb 80-ndate lõpust või 90-ndate algusest (hetkel välja laenatud), eks vahepeal ole ka soomlased suhtumist muutnud. Ostsin selle Ehituskeskusest, Tallinnast, Revala pst-lt. Iga ahjuraamat on põnev. Ahjaa, mainitus soovitati ka slepes ja mujal tahmaluukide avaustes tuld teha, et tõmmet tekitada. Ka seda vist tänasel päeval ei soovitaks. Isiklikult küll mitte.

Küttepuu ei saa ju olla kuivem ,kui ümbritsev keskkond.

Et siis .... millele sa nüüd vihjad?

Vihjan sellele ,et artiklis kirjas niiskus alla 20 % on parim ,aga toa niiskuse andur näitab hetkel 46%.Võib olla olen millegist valesti aru saanud.Alla 20% puidu saab kuivatis küll,aga välis niiskus hakkab ju kohe sisse pugema ,kui ei pakenda puuhalgu kilesse.Päris elus kütab inimene sellega milleks tal hetkel raha jätkub(on erandeid) ,sest keegi ei taha külmetada.Ideaalis on kalme kuiv puuhalg,aga kuiva puidu müügi petiseid on palju.

Valesti oled aru saanud jah. Puidu niiskus ja õhu suhteline niiskus on ikka päris erinevad asjad. Hetkel tallinnas näiteks suhteline niiskus õues 97%. Nii et puud riidas ...
http://www.puidukeskus.ee/et/puitkonstruktsioonidest
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repo ... %20osa.pdf

Nii,et puud lähevad niiskemaks.Puudub küll kapilaar vesi,aga niiskus jääb ikka.Kuskil pole kirjas ,et ei ima niiskust.

Keskonnaamet annab nõu
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=67019162

Enamus sotsiaal elamis pindasi omavaid elanike ei näe seda linki mis soovitab keskkonna sõbralikumalt kütta.

talupoeg kirjutas:Nii,et puud lähevad niiskemaks.

Ega sa naljamees jumala eest pottsepp või korstnapühkija ei ole?

Pole naljamees vaid tõsielu analüütik(korstnapühkija).Aastas pühin palju sotsiaalkortereid.Ainuke tehnika vahend on televiisor selles majapidamises enamuses.

Mul ka korstnapühkijale üks küsimus. Kas korstnapühkija mundri juurde käiv rihmapannal võib olla ka vasest? Vastavat otsingut tehes leidsin, et enamusel on ikka messingust, mõnel paistis olema ka vaskne. On siin mingit vahet ja kui siis milles see seisneb?
Näidis toodi selline aga uusi tahetakse millegi pärast vasest. Hiljem hakkas piinama küsimus, et miks?

Oled sa kindel, et tehakse vahet...

Loogiline oleks ju mõelda, et vahet tehakse...sest kindlasti meie peakorstnapühkijal on kullast pannal jne.
Seniksk aga väib tutvuda selle infoga: http://etv.err.ee/index.php?05593527&vi ... oMMi3CkypB

Isiklikult tundub küll, et kollakas- kuldne oleks ehk parem valik korstnapühkija mundrile, aga eks sadulsepp ise tea mida ta tellis ja kuhu selle partii edasi turustab.

Üldjuhul peaks olema nööpidega ühte värvi.Kuskil pole kirjas ,et seda tööd peab tegema kindlasti korstnapühkija vormis.Selle pandla põhi eesmärk on kaitsta kõhtu ja hoida seal kulpi ja käpakat.Külmal ajal ei soovita kindlasti rihma kasutada.Mõned miinuseid.1.vahel hoitavad metallist tööriistad on külmad ja ei mõju kõhule hästi.2.selg läheb toas tööd tehes rihma alt märjaks ja väljas saab külma.3. kipub pidevalt luugi servataha jääma(seda igal aasta ajal).

Erinevad toonid ei sobi tõesti.