Ehitusfoorum

Vana maja renoveerimisel kaeti seinad kipsplaatidega aga mingit soojustust tekkindud 5cm vahesse ei pandud. Nüüd on kips katsudes täiesti külm. On kellelgil õnnestunud suuremalt lõhkumata sellist seina tagantjärgi
<BR>soojustada? Ise arvasin et võiks freesida üles avad ja kipsi ja vana seina vahe fibo kergkruusa täis valada. On veel soovitusi?
(teema: kipsseinte soojustamine )

Milline on selle hoone seinakonstruktsioon?
<BR>
<BR>Kui kipsitagune on külm näiteks seina läbipuhutavusest, siis see ilmselt olulist tulemust ei anna, kuna sõre kergkruus laseb infiltratsioonil ikka toimuda.
<BR>
<BR>Samas mõte iseenesest on väga omapärane ja kuigi ma väga ei usu lahenduse toimivusse, siis leidlikuse eest 5punkti!! <IMG SRC="images/icon_smile.gif">

Täienduseks algsele jutule. Maja välisseinad on tahutud palgist+pilliroomatt. Lisaks on hiljuti paigaldatud 5cm penoplast ja ära krohvitud. Seespool oli krohv aga "euroremondi" käigus paigaldati 5cm karkass ja kips. Vot see tühi vahe ongi minuarust kurja juur. Majas on õhkkaminaküte aga see seinu soojaks ei küta. St arvan et kipsitaguses vahes toimub õhu ringlemine ja see jahutab seina, mitte ei toimu läbipuhumine väljastpoolt. Nii et tulemuseks hulga m2 külma välisseina mis teeb olemise üsna ebamugavaks. Sellest siis vajadus seinad tagantjärgi soojustada ja suuremate lõhkumiste vältimiseks saigi tuldud kergkruusa ideele - vajub arvatavasti hästi seinte vahele, teda ei takista juhtmed, on kerge ja peaasi peab sooja. On kellelgil kogemusi antud teemal või soovitusi?

Kui välisseina soojapidavus on korralik, siis ei saa see kipsitagune õhk kuidagi maha jahtuda ja ka seina jahutada.
<BR>Vastupidi sinna kipsi taha suletud seisev õhk peaks toimima termosena ja hoidma seina soojemana.
<BR>
<BR>Kui kamina põlemisõhk võetakse ruumist seest, siis hoiab see kerget hõrendust kogu aeg sees ja nii on infiltratsioonist tingitud jahtumine seda tõenäolisem.
<BR>
<BR>Soovitan esmalt siiski kriitilise pilguga üle vaadata just välisseinte soojustus.
<BR>

Kuna tuleb samuti hakata vana palkmaja soodustama, siis olen asja uurinud. Fakt, et fibo ei aita on selge. Aitab kipsi mahavõtmine ja soojustuse ehitamine, milleks on paar varianti. Üks on sommide-restakate variant, üks soovitus on mingis estide Puumajade ennistamise ajakirjas.
<BR>Jõudu!
<BR>Metsavana

Praktika on tõe kriteerium!
<BR>Pane üks väiksem osa Fibo-ubinaid täis ja vaata kas saab hää. Egas see kalliks lähe. Pärast kirjuta meile ka kuda toimib <IMG SRC="images/icon_smile.gif">

Korralikul kipsimesel kasutatakse kas metallkarkassi või puuliistu. Kui on metall-karkass, siis võib loota, et ubinad valguvad põrandani. Probleemiks jääb ikkagi põranda-vundamendi liitekoht, mis vanadel majadel ei kipu eriti tihe olema. Kui puuliist, siis korralik ehitaja kasutab nn maleruutu, koos tuuletusvahega. Siis nagu küll neid ubinaid põrandani ei saa. Auru ja/või tuuletõke peaks kindlasti olema olenevalt soojustamise võttest.

Aarne soovitus päris hea... miks mitte järgi proovida, see ei maksa tõesti suurt midagi.
<BR>
<BR>Et aga probleem üheselt määratleda ja lahendus leida, siis ma soovitan ikkagi lasta ära teha termopildid, siis saab selge ülevaate, kas ja kust see külmajja/soe välja tungib.
<BR>
<BR>Muide, ka see mõõtmine ei maksa tööde maksumuse kõrval peaaegu midagi, küll aga saab märksa selgema suuna ette, milline tegevus kõige tulemuslikumalt probleemi lahendab