Ehitusfoorum

Tere.
Praegu olude sunnil käsil ühe sugulase vannitoa remont. Tegemist on hruštšovkas asuva vannitoaga mõõtudega 1,5x1,4m. Hetkel on põrand valatud ja trapp paigaldatud. Küsimusi tekkis seoses hüdroisolatsiooni ja elektriga. Esiteks loomulikult see, et millist hüdromassi kasutada ja teiseks lagi. Ise oletan, et kuna peldikusse tuleb lahtine dussinurk, mis ülejäänud ruumist eraldatud vaid klaasist seinaga, mis asub umbes 10cm kõrge renniserva peal siis tuleks ikka kogu sisemus katta hüdromassiga. Kaasaarvatud lagi. Kuna see mass ei jää (vist?) ju kõige siledam, siis kas peaks lae peale hüdroisolatsiooni kuivamist uuesti pahteldama, et värvitud lagi sile jääks? Seinad ja põrand tulevad 100% plaaditud. Teine küsimus tekkis seoses valgustitega. Sain aru, et omanik tahab sinna lakke paigaldada kahte või kolme süvistatavat valgustit. Kas piisab kui need valgustid on IP-44 klassist? Kui need valgustid lakke süvistada siis tekkib ju lae hüdroisolatsiooni kolm auku mille kaudu hakkab aur laepeale kogunema. Kas peaks siis need kuidagi kinni ehitama pealtpoolt või tuleks vastavad valgustid valida, et aur läbi ei pääse?

Nagu aru saan, siis lagi on sul veel allapoole toomata, sest muidu sa ei saa paigaldada süvistatavaid valgusteid. Enne kui lae allapoole tood, võid lae alla jääva osa hüdroga üle tõmmata ja pärast kipsplaadist(?) ripplae paigaldamist viimistleda kipsplaadi niiskuskindlate (tsemendi baasil) viimistlusmaterjalidega. Niiskete ruumide viimistlemisel ise olen läinud teadlikult kipsplaadi tootjate juhendite eiramise teed vuukide armeerimisel kasutada paberteipi ja vuugid armeerinud võrkteibiga. Seda sellepärast, et eriti väikeses ruumis dušši kasutamisel tekib küllaltki suur kogus niiskust, mis läheb ludinal värvist läbi ja paberteip imab samuti omajagu niiskust sisse ning siis võib lae vaatlemisel näha kõrgemaid kohti seal, kuhu oli paigaldatud paberteip. Nähtud seda efekti! Vuukimiseks armeerimiseks ja viimistluspahteldamiseks võiksid kasutada valmispahtleid, sest sellise väikse pinna peale ei tohiks kuluda seda vist üle 2,5l väikse ämbri. Värvimiseks kasuta suurema numbriga värve. Avastasin, et ka lätlaste toodang (Rilak) jääb suhteliselt kena mati pinnaga, aga sellega värvimine tundub veidi raskem kui mõne teise tootja värviga, kuidagi nagu libe oleks värv (rull kipub kergesti üle värvi libisema) ja pritsib parasjagu.
Kas ventresti sulgete, et ventilatsioonist midagi ei maininud?

Tänud Urmas, sinu arvamust ma ootasingi. Ventrest on täitsa avatud. Sellega ilmselt probleeme ei tule. Valmispahtleid mõtlesingi kasutada, sest siin mängib isiklik laiskus omajagu rolli, kuigi vuugid oleks oma lollusest armeerinud siiski paberiga, sest nii ju igalpool soovitatakse. Paar aastat tagasi oleks veel oma lollusest pannud võrkteibi. Mine nüüd võta kinni mis see õige on
Ootaks nüüd mõne elektriku arvamuse lampide kohta ka ära, siis võib vist teema ammendatuks lugeda minu jaoks.

pikk88 kirjutas:... kuigi vuugid oleks oma lollusest armeerinud siiski paberiga, sest nii ju igalpool soovitatakse. Paar aastat tagasi oleks veel oma lollusest pannud võrkteibi. Mine nüüd võta kinni mis see õige on ...

Paberteibi nõuet eiran ainult niiskete ruumide puhul, ülejäänud lähevad ikka paberteibiga.
Urmas

Võta kätte suvaline hüdroisolatsiooni juhend ja küsimused ongi vastatud.

Mira veetõkkesüsteemi juhend on päris põhjalik ja arusaadav.


Üldiselt sellises kohas pole mingit vajadust lage üle võõbata, ainult viimistlus niiskuskindlate pahtlite, värvidega. Küll aga pead kogu pesuruumi põranda koos 10 cm ülestõstega ära võõpama. 10cm barjäär ei mängi siinkohal rolli. Samuti nurgast 80+50cm dušši korral. Eeldusel, et saad kasutada lahendit EE1 ja ruumi mõõdud on minimaalsest suuremad ning tegu pole välisseintega. Ka klaasseina puhul kehtib 80+50 nõue. Katkestavaks seinaks loetakse ainult konstruktsioonilist seina kuhu on võimalik teha toimiv veetõke. Yhesõnaga http://www.mira.ee/static/files/145.063 ... 030111.pdf lk 2

Tee kindlaks mis hüdroisolatsioon sinna tuleb ? Võta vastava firma juhend ja järgi piinliku täpsusega juhendit.

Kuidas kommenteerib Urmas, aga nende lagede vastupidamist mis on tehtud klaaskiudvõrguga ? Paljud neist, siis pragunenud on ?

Valgustile on nõue: niiskus ja pritsmekindel.

fgh kirjutas:Kuidas kommenteerib Urmas, aga nende lagede vastupidamist mis on tehtud klaaskiudvõrguga ? Paljud neist, siis pragunenud on ?

Kui see midagi ütleb, siis ei mäleta, et mind oleks viimase 10 aasta jooksul tagasi kutsutud vuugipragusid parandama. Üldiselt on vannitubade laed, kus ma kasutan klaaskiudvõrku vuukides, suhteliselt väikesed ja ei esine suurt liikumist konstruktsioonides. Loomulikult tuleb eelnev tehtu kriitilise pilguga üle vaadata ja mitte karta juhtida tellija või üldehitajate tähelepanu puudustele. Pragusid likvideerima kutsutakse millegipärast maaler, mitte üldehitaja ja arvatakse, et see on maalri praaktöö, kuigi pahtel ja värv on vaid kõige lihtlabasemad viimistlusmaterjalid, mitte jäigastavad konstruktsioonielemendid.

Jäigastavad konstruktsioonielemendid pole ju silmaga näha. Erinevalt pragudest...

Tee ikka k6ik seinad yle hydroga. See 100mm t6ste jne unusta 2ra. Enese petmine. Niiske ruum k2ib kkka 100 prossa hydro alla va. Lagi. Kindlasti nurkadesse ja vuukidesse hydro lint (hydro aluseid kipsi vuuke kunagi ei pahteldata)

cartman kirjutas:Tee ikka k6ik seinad yle hydroga. See 100mm t6ste jne unusta 2ra. Enese petmine. Niiske ruum k2ib kkka 100 prossa hydro alla va. Lagi. Kindlasti nurkadesse ja vuukidesse hydro lint (hydro aluseid kipsi vuuke kunagi ei pahteldata)

Ei ole vist see hüdroisolatsiooni mõte ikka päris kohale jõudnud. Lihtsalt austusest klientide vastu võiksid vahepeale mõnel tootja koolitusel käija. Veetõkke vajalikkus sõltub ikka olukorrast ja materjalidest. Kuigi antud vannitoas läheb tõesti kogu ruum veetükke alla. Aga kui Teil järgmine objekt on mõõtmetega 4x5 m ja betoonist siseseintega? Taga nurgas on dušš. Kas pläkerdad kogu toa 2 korda üle mastiksiga ?

Nonii tsirkus on omadega jõudnud nii kaugele, et kogu ruum sai 100% Kiilto fibergum'iga kaetud ja otsast ka plaatima hakatud. Tulemuseks on see, et 99%plaatidest tuli seinast lahti. Algul sai seina pandud vaid terved plaadid mõõtudega 33x33cm. Idee oli lõikamist vajavad plaadid hiljem panna. Kokku läks paika umbes 60 plaati ja kogu komplektist jäi seina pidama vaid 1 plaat. Ülejäänutele piisas vaid sellest, et nuga nurgavahelt sisse ajada ning plaat tuli tervelt seinast maha. Vaid segu jäi seina kinni. Hetkel on mõistus otsas, et mis sai valesti tehtud. :S

Segu liiga kuiv tehtud ilmselt.

pikk88 kirjutas:... Hetkel on mõistus otsas, et mis sai valesti tehtud. :S

Äkki segu liiga kuiv või liiga palju ette kammitud (segu jõuab pealt ära kuivada) või liiga väikse hambaga segukamm või ...? Milline nägi välja plaatide tagakülg, kas puhas? Kui puhas, siis kipub põhjuseks olema liiga kuiv segu. Suured plaadid tahavad vahest seina paigaldusel kerget koputamist kummihaamriga või tugevamat surumist koos kergete edasi-tagasi liigutustega.

Algul kartsin ise ka, et ei surunud plaati piisavalt kõvasti seina külge kinni, kuid kõigi plaatide muster on segu seest ilusasti näha. Plaadid olid puhtad ja ette sai segu kammitud ühe rea jagu(kolm tervet plaati läks ritta) Kohapeal käis mingi tark, kes sügas kukalt ja pakkus ka esimesena, et liiga palju sai ette tõmmatud segu, kuid selles asi ei olnud. Kamm oli 5mm?hammastega. Kui vaja siis võin täpselt üle mõõta. Ise oletaks ka, et segu liiga kuiv, kuid seina pannes sellest küll aru ei saanud. Olen kunagi varem ka ühe väikese põranda plaatinud ja seal on plaadid siiani kindlalt kinni. Seega on mingisugunegi võrdlusmaterjal olemas, kui märg/vedel segu olema peaks. Läbi telefoni pakkus üks tuttav põhjuseks, et oleks pidanud plaadid enne seina panekut märjaks tegema. Sama teine, kes sellega leiba teenib, ütles enne plaatima asumist, et kui plaadid puhtad siis puudub asjal mõte. Tema olevat senimaani kõik ilma märjaks tegemata seina saanud... Samas, see üks plaat mis seina jäi, selle sisse sai torude jaoks augud lõigatud ja hiljem niiske nuustikuga üle pühitud. Kuigi nuustik oli vaid kergelt niiske ja peale lõikamist/pühkimist jäi plaat veel ligi veerandtunniks seina äärde kuivama siis see oli ka ainus erinevus mis võrreldes teiste plaatide paigaldamisega sai tehtud.

Plaadid ise nägid tagantpoolt välja sellised:


Ja pakend ka:

plaat peab olema miinimum 75% seguga kaetud. lmselgelt pole korralikult vastu surutud, segu kuiv v6i hammas liiga väike, paigalduse viga ilmselgelt. Plaatide niisutamine on vist mingi ilmselge KEKi ehitajate myyt.

Sry aga see pole ju segu jälg plaadil. Ilmselge nakke puudumine.

Variante on vähe:

Liiga kuiv segu.
Plaadi mitte liigutamine segus.
Liiga suur ette kamminine.
Plaadi tagakülg oli vormi puruga koos.


Muide see plaatide kastmine pole ainult KEK i tüüpide ja NSVL aegne jutt.
Juhtub ka tänapäeval ja vajalikuks osutub kui tuleb mingi Türgi plaat mis nagu jahus paneeritud tagant.
Kuigi selle esinemissagedus on umbes 0.05 % kordadest.
Isiklikult korra kohanud ainult ja pole tõesti muud teha kui märja svammiga üle tõmmata plaat. Muidu on nake enam kui kahtlane seguga.

Sellisel juhul jääb ainsaks tõenäoliseks põhjuseks liiga kuiv segu, sest ülejäänu on välistatud. Kuigi omaarust sai nagu küll tehtud piisavalt "märg"/vedel segu siis muud võimalust ma ise ei näe. Kuna ma nüüd pean uuesti seda jama likvideerima hakkama, siis ehk on targematel mingeid soovitusi jagada, et mida jälgida või millele tähelepanu pöörata, et säärane jama enam ei korduks? Samas, kui segu oli liiga kuiv, kas ta ei peaks siis ka seina küljest lahti tulema?

Allpool on primer/niiskust6ke, mis parandab naket.

Mis firma liimiga tegu on?

Piltide järgi tundub, et segu jäljed on plaadi tagaküljel ainult kõrgema struktuuri peal ja väga vähe on kaetud plaadi pinnast.
Võta vähe suurema hambaga kamm 8mm, kammi segu seina ja plaatide paigaldamisel liiguta vähe edasi-tagasi, plaadi servast näed ka ilusti, kui on surunud segu laiali plaadi all.

Liim oli Knaufi oma. Hüpersuperhea. Sobis manuaali järgi igalepoole ja oli ülielastne jne jne. Segu läks ilusasti laiali, isegi liiga laiali, sest paigaldada üritasin nii, et vuugivahed väga seguseks ei saaks, kuid ära võttes oli enamus kohtades plaadi asukohad ilusasti näha, sest oli segu pressinud ka vuukide vahele. Kui uuesti päälinna satun, siis võin ka segusest seinast pilti teha, hetkel on see natuke raskendatud

fgh kirjutas:Valgustile on nõue: niiskus ja pritsmekindel.

See on väga üldsõnaline, on täpsed IP klassid. Vannitoas minimaalselt IP44. Teine asi on veel elektriohutuse tsoonid, kus võib 230V + RVK, kus vaja väikepinge.

pikk88 kirjutas:Liim oli Knaufi oma. Hüpersuperhea. Sobis manuaali järgi igalepoole ja oli ülielastne jne jne. Segu läks ilusasti laiali, isegi liiga laiali, sest paigaldada üritasin nii, et vuugivahed väga seguseks ei saaks, kuid ära võttes oli enamus kohtades plaadi asukohad ilusasti näha, sest oli segu pressinud ka vuukide vahele. Kui uuesti päälinna satun, siis võin ka segusest seinast pilti teha, hetkel on see natuke raskendatud

Hmm, plaadi tagakülg segu laialisurumist ei kinnita, aga, seina peal oli laiali ilusasti?...minuarust on 5 mm kamm liiga väikese hambaga, et seda segu seal korralikult laiali suruda oleks võimalik, aluspind peab olema ideaalne.

Tegelikult arvan, et leiad ise ka asjale loogilise vastuse, kuna oled asjale ninapidi juures olnud, seega võiva kommentaarid üleliigsed olla.

peale hüdro paigaldust ja enne plaatimist mingit pahtlilihvimist ei toimunud? on ka öeldud et peale hüdro paigaldust oleks soovitatav järgmisena plaatida mitte muid töid teha, vastasel juhul pead pinnad niiske lapiga korralikult üle käima. Pakuksin ka ise võimaluse et segu oli liiga kuiv ning ei vajutanud korralikult segu sisse, ja samuti 5mm kammiga olen aind köögi taustu plaatinud ideaalsel pinnal.suuremate pindade puhul ikka alates 6-8mm kammiga. Enda kogemustest ongi plaat tulnud maha kas segu kuivusest või vähesest pressimisest segu sisse. Pakun ka ise segu kuivuse, sest tundub et plaat on jah segujoontega koos kuid ega segu seal küljes ju iseenesest pole? Plaatide tolmususe probleemi otsa pole ka veel sattunud.

Sain nüüd lõpuks omadega niikaugele, et ronisin mõõtsin segukammi hambad ära Sain vastuseks 8mm. Mingit lihvimist ei toimunud ja kõik oli nii tolmuvaba, kui olla sai. Lagi on veel vaja pahteldada-lihvida-värvida, kuid arvasin ise, et seda oleks parem teha siis kui kõik on plaaditud-vuugitud. Üks plaatijast sõber arvas ka, et segu oli liiga kuiv. Kuigi omaarust sai küll piisavalt vedel tehtud, on see ilmselt kõige tõenäolisem põhjus. Eks järgmise nädala lõpus saab uuesti katsetada...