Ehitusfoorum

Ahoi, sel kevadel ladusin ise pliidi ja soemüüri. Kombineerisin soome tüüpi pliidi soemüüriga ning peale mõningast sissekütmist on näha, et tõmbe jms osas probleeme ei ole, töötab väga kenasti.

Krohvisin pliidi ka lubikrohviga ning kütmise ajal on näha, et tekivad osadesse kohtadesse krohvi sisse praod. Kui pliit maha jahtub, siis neid enam näha pole. Mõned pildid on siin: https://plus.google.com/photos/10884806 ... LjLvfXexQE

Tegutsesin nii:
1. Pliit sai valmis, tegin mõned proovikütmised
2. Krohvisin lubikrohviga 2 kihti. Esimese kihi peale panin ka selle klaaskiust krohvivõrgu.
3. Pliidi ääreraua asemel kasutasin keraamilist/klinkerplaati, mille kinnitasin elastse plaadiseguga. Vahed vuukisin.
4. Pliit seisis puutumatuna terve suve
5. Nüüd septmebris hakkasin vaikselt sisse kütma
6. Pliit juba tõmbab kenasti, aga need praod on tekkinud krohvi sisse (ja plaadi vuukidesse).

Ise mulle tundub, et praod tekivad just keraamiliste plaatide otstesse/vahekohtadesse ning pliidi tagaseinas oleva lisamüüri (mis ei ole ise köetav) ja pliidi vahele. Ehk siis vist lihtne füüsika, et osad soojenevad/paisuvad erinevalt ja sealt see error tuleb.

Aga mida annaks ette võtta? Kas saab lubikrohvi teha kuidagi plastilisemaks/elastsemaks? Peaksin panema krohvivõrgu spets nende pragude kohtade peale? Vuugisegu asemel kasutama ahjuhermeetikut (see must silikooni moodi asi, mis kannatab ca 1000 kraadi)?

PS. Kui väga vaja, siis saaks ka krohvi maha võtta ja täitsa uuesti panna suvel, aga ehk saab muudmoodi

PPS. Keraamilise plaadina kasutasin 60x60 plaati, millest lõikasin välja 3 juppi, mida kasutasin. Ei tahtnud väikeste jupikestega mässata.

On keegi kokku puutunud, oskab nõu anda?

Kas koldeuks ja praeahju uks on jäigalt ees? Pragude järgi tundub nii.

Kas kivid olid ladumisel kuivad ja mis savisegu kasutatud?

Kivid olid ladumisel niisked. Õigemini olid nad ikka veel niisked, kuna kivid sain nõnda, et lammutasin samas toas kuu aega varem ehitatud pliidi ära. Tolle ehitas üks soss-sepp Rein Haabersti kandist, kelle töö ei kannatanud mingisugust kriitikat. Kuna seda pliiti polnud rohkem köetud kui 1-2 proovikütmist, olid kivid ikka veel niisked. Või vähemalt mulle tundus nii.

Saviseguna kasutasin kah sedasama, mis sealt lammutatud pliidist sain. See oli tegelikult ise kokku segatud savipulbrist ja liivast. Kui hakkasin ise tegema (tegime ristiisaga koos), siis nägime, et see segu oli ka tollel soss-sepal valesti tehtud. Pidime hulganisti liiva juurde lisama. Vahekorda ma ei oska peast öelda, aga segu, mida kasutasime oli selline, et kui palja käega tõmmata läbi segu, siis kahiseb kenasti ja kui võtad peotäie segu ja viskad selle maha, siis käe külge eriti ei jää.

Ma ise vaatasin, et praod on ainult pindmised, st krohvi sees. Kivide vahel pragusid nagu ei näe (kui vaatan pliiti seestpoolt).

Koldeuks ja praeahi on pandud nii, et igast küljest on ukse/ahju ja kivide/segu vahel 12mm villaribad. Selles suhtes ei ole nagu jäigalt? Samas on uks kinnitatud küll ka traadiga.

Hommikut.
Kui shamott on liiga täpselt lõigatud ukse peal oleva kivi suhtes(Kahjuks pildilt ei näe) Siis hakkab ta kergitama ülemist rida...Sama nagu ahju puhul,kui shamott on kraadi alla sisse lõigatud ja ei ole ülemise äärega paisumis vuuki jäetud.
Arvan..Aga ei näe.
Ja nüüd ilgun ka natuke......Ei päästa ükski traadist koba midagi kui miskit kuskil nihu lännu.

Siiski. Suur ettevõtmine ja müts maha.
Lugupidamisega meelis Vaiksaar.

Selge, klambrite viga.
Aga ma vahetaks ka krohvi välja ja krohviks enne uste luukide paigaldust. Kasutaks austerlaste kombel (teisiti ei või meil ehitada aga miks küll nemad klammerdavad ) armeeringuna klaaskiud võrku. Enne pealiskrohvi paigaldust kütaks pliidi soojaks. Siis peavad võimalikud praod end üles andma.

Krohv ise ei paisu, viga on ikka allpool krohvi. Loomulikult peab ju igal pool voodri vahel paisumisvahe olema aga ka vooder peab võimalikult tugev olema. Kui savisegule rohkelt liiva sisse aeti, siis ikkagi võib viga ka seal osaliselt olla.