Ehitusfoorum

Tere

Ma palun abi.
Lugu on selline, et mul on majas trepi otstes kaks lülitit
trepi valgustamiseks, mis on mõlemad ühe ja sama
kolmeharulise juhtme otsas. Mistõttu ma ei saa alt
tuld põlema süüdata, kui ülevalt on lüliti kinnises
asendis.

Kas on üldse mõeldav paigaldada sinna veksellülitid
selle kolmeharulise juhtme peale, nii et säiliks
elementaarne ohutus?

Või oleks vaja lisainfot?

Selle peale ei või mitte mõeldagi, kuna kolla-rohelist soont tohib kasutada ainult kaitsejuhina.

On ju ometigi igasuguseid elektroonilisi veksellülitid, mida saab paigaldada olemasoleva kaabelduse külge.

Minu soovitus ei ole küll reeglitega kooskõlas aga kui ei ole muud võimalust siis saab ju ka kollarohelise juhtme otsad ära märgistada ning seda kasutada veksel süsteemi loomiseks.

Tervitades

põhimõtteliselt peaks kuhugi saama aretada impulssrelee..

Mina olen loobunud selles veendumusest, et kollasega pole midagi veetud. Järjest enam leian kohti kus ta on justnimelt samamoodi käigus. Ja kui see kaabelduse vahetamine maksab ikkagi kliendi jaoks palju siis saadetakse selle ümbertegemisejutuga kurele ning leitakse järgmine, kes ikkagi selle vale värvi sinna ühendab. Palju targem on see kaabel füüsiliselt ära märkida nii kaabli peal kui ka kilbis kuskohast lamp oma toite saab.

Mis värvi need juhtmed on?
Lüliti juurde veetakse tihti ka ilma kolla-roheliseta 3 sooneline kaabel.
Et saaks topelt lüliti panna.

Lüliti juures ei peagi seda ko/ro juhet olema. Kui just ei jätka seda soont lülitis olevate vabade klemmidega. Aga veksli puhul on kolme soont vaja. Ja enamasti võetakse tavaline 3G 1,5 kaabel ja ongi kogu lugu. Õige kaabel on kah olemas aga kui see on juba seina pandud ja klient mõtleb ringi siis jõuabki sinna millest teema peale hakkas. Sisuliselt on kogu asi ainult plastkatte värvi taga kinni. See võib olla must, hall, pruun või sinine.

Viiman kord kui ma käisin kiir kursuser siis oli sellest juttu, et sellises olukorras võib ikkagi kollarohelise edukalt ära kasutada. Aga tuleb isoleeriga kollaroheline niiöelda üle katta. Nii mõlemas otsas. Ideaalseselt võiks isegi termokahaneva hüldsi peale panna. Need ei maksa ka enam poes midagi. Uut kaablit küll ei ole mõtet vedada. Ja ise olengi üsna mitmel korras kollarohelise isoleeriga ära märkinud.

Kes meist ei oleks omal ajal pattu teinud, visaku esimene kivi. Mina olen. Mõtlesin ka, et markeerin ilusti KoRo termokahaneva toruga ära ja hoian kokku uue kaabli hinna, sõiduraha ja paigaldamise aja. Tänaseks olen oma isikliku hingerahu huvides kõik sellised jupid ikkagi välja vahetanud. Miks?
Omal ajal olin kindel, et a) mitte keegi peale minu seda paigaldist näppima ei tule; b) ma ise ju ometigi mäletan, mida ma tegin.
a)-d välistada ei saa, sest ükski inimene teatavasti pole ei surematu ega asendamatu.
b)-ga on veelgi sitem lugu - paar aastat tagasi vaatasin enda koostatud harukarpi ja mõtlesin, et kust ja kuhu see nüüd jooksiski...

Aga see ei ole veel peamine probleem. Häda on selles, et kaabli KESKEL on see KoRo ikkagi KoRo. Ja elamise ümberehituse käigus on ette tulnud, et mingi kaabel on tulnud läbi lõigata, jätkata, ümber suunata vms. Muidugi teed seda pingestamata olekus, aga põhimõtteliselt jääb see KoRo Sind sinna eksitama ja teinekord ka isoleerimata. Ja siis võib endale väga valusalt jalga tulistada. Juhtme otsast särtsu saamine pole sealjuures veel kõige hullem (kuna sealt "oskad" seda veel oodata), aga täiesti perze on siis, kui selle KoRo heausklikult kusagile korpusesse ühendad ja alles pärast pingestad.

Kokkuvõtteks, KoRo markeering on nagu jumala nimi, mida ilmaasjata ja vales kohas ei kasutata. See on viimane õlekõrs. Sinu elupäästja. Nagu tulekustuti, mida loodetavasti ei lähe mitte kunagi vaja, aga kui läheb vaja, siis läheb hädasti vaja. Ja ma ei mängi sellega loteriid mingite sentide kokkuhoiu ja oma isikliku laiskuse-mugavuse nimel.

Ekstra logisin sisse, et vtl-ile toetust avaldada. Miski peab ikka püha ka olema, seltsimehed ametivennad!

Kui ei taha lisakaableid vedada, saaksin sulle pakkuda ühe nö nutikodu seadme, mida sa saaksid ka seal rõõmsalt ära kasutada. Dimmer näiteks, mahub su praeguse lüliti taha ära, ja saad mõlemad lülitid tööle panna kahesoonelise kaabliga. http://www.indome.ee/wp-content/uploads ... -EST-2.pdf siit leiad dimmeri ühendusskeemi. Kui paned lülititele vedrud alla, saad ka mõlemast dimmerdada trepivalgustit (kui dimmerdatav lamp).

Lauri

Tegija2 kirjutas:ma käisin kiir kursuser siis oli sellest juttu, et sellises olukorras võib ikkagi kollarohelise edukalt ära kasutada

Selle kursuse korraldajat tahaks küll teada saada.

Seletage palun puust ja punaselt mis kuradi moodi peaks see dimmer töötama kahesoonelise kaabli taga vekslina? See tähendab: kus on joonis, kus oleks peal üks lamp ja kaks lülitit, kumbki kahesoonelise juhtme taga ja toimib nii, et kummastki saad sisse lülitada ja välja lülitada igal suvalisel ajahetkel?

Jätame PE kõrvale. Siis piisab 2-st soonest küll. Impulssrelee tava variandi jaoks ja oli nt mingi JUNG-firma toodang, mis võimaldas ka dimmerdada.

Robert1 kirjutas:Tere

Ma palun abi.
Lugu on selline, et mul on majas trepi otstes kaks lülitit
trepi valgustamiseks, mis on mõlemad ühe ja sama
kolmeharulise juhtme otsas. Mistõttu ma ei saa alt
tuld põlema süüdata, kui ülevalt on lüliti kinnises
asendis.

Kas on üldse mõeldav paigaldada sinna veksellülitid
selle kolmeharulise juhtme peale, nii et säiliks
elementaarne ohutus?

Või oleks vaja lisainfot?

Kas kunagi lülitati nendest mõlemast lülitist trepi valgustit? Kui jah, siis on variandid:
* üks lülititest on viga saanud
* on paigaldatud uued lülitid, aru saamata ühendusskeemist
* kaabli vigastus, võimalik ka harukarbis mingi jama

sashaobrok kirjutas:Seletage palun puust ja punaselt mis kuradi moodi peaks see dimmer töötama kahesoonelise kaabli taga vekslina? See tähendab: kus on joonis, kus oleks peal üks lamp ja kaks lülitit, kumbki kahesoonelise juhtme taga ja toimib nii, et kummastki saad sisse lülitada ja välja lülitada igal suvalisel ajahetkel?

Minu viga, jätsin veksli seletuse lisamata.
Nimelt on s1 ja s2 antud teema puhul nö trepilülitid, üks üleval ja teine all. Ja nii ta toimibki iga lülitus kas s1 vōi s2 lülitist paneb lambi põlema vòi kustutab, sõltuvalt eelmisest olekust.

Kasutades impulsslüliteid(vedru lüliti klahvi alla) vòid s1 klemmi külge ühendada lõpmata hulga lüliteid, kõigist kustutada või dimmerdada.

Lauri

Olulised täpsustused.

Märkus!
Lüliti jaoks kasutatavate juhtmete pikkus ei tohiks ületada 20m
...S2 klemmiga ühendatud lüliti on
valikuline lüliti ning selle vajutamine ilma seadistusi muutmata ei mõjuta seadmeid.

Lisaks.
Kõik vajutatava klahviga dimmerid võimaldavad 2 juhtmelise süsteemiga ühendada
enda külge "satelliite" (ilma lisavidinata). Impulsslülititest ja releest( juhul kui valgustugevuse reguleering ei ole oluline) saab vähem "hinnalise" süsteemi. Elektrilisi skeeme valdav inimene mõtleb ka tavapäraste lülititega midagi välja (oleneb skeemist).

millest see max 20 meetri nõue lülititel? Pingelang 1,5-sel kaablil ei slase seda enam 10A automaadiga kaitsta?