Ehitusfoorum

Tere!
Millist silikooni (mastiks) kasutatakse valtspleki esmasel ühendamisel valtsi vahel? Vajaksin toote nime, mida saaks osta lihtsast ehitus poest.
Aitäh!

Siit saab ehk soodsamalt
http://www.koskisenpeltikate.fi/abratex-m82

bostik 1566, hall tsinkplekile-pruun vasele või soudal üldehitus.

Püstvaltsi vahel ikka abratex valtsiõli. Seda aga ehituspoest ei leia. Paremad plekimüüjad on viimasel ajal seda ikka hakanud ka maale tooma.

taastaja

Päris hea! Eestlaselt küsitakse ikka topelt!
Aga kas sellega ei saaks hakkama?
http://penosil.com/et/ehitusliimid/60-p ... -3123.html

Kirjas on, et sobib ka tsingitud plekile.

nägemus kirjutas:Päris hea! Eestlaselt küsitakse ikka topelt!
Aga kas sellega ei saaks hakkama?
http://penosil.com/et/ehitusliimid/60-p ... -3123.html

Kirjas on, et sobib ka tsingitud plekile.

...et siis tuleb nii kehv plekksepa töö, et kõik ühendused tuleb nii karmi liimiga kinni mätsida?

taastaja

Kas täesti püstvaltsile ainult üks toode kaubanduses saadaval? Kas 35 kraadine eluruumide katus üldse vajab valtsiõli?

Tere. Tehke 2-valtsiline liide ja puudub vajadus nende keemiate järgi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Külaline kirjutas:Tere. Tehke 2-valtsiline liide ja puudub vajadus nende keemiate järgi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Siin paraku pole vahet 1- või 2- kordne liide, pleki valtsisõlmede sisemise pindade korruteerumise tõkestamiseks on valtsõli vajalik.
.....ka 35-kraadisel eluruumide katusel

taastaja

Tere. Mõistus natuke tõrgub. Valtsiliide jääb kinni kogu katuse elu ajaks. Selleks, et liites ei tekiks korrodeerumist on tsinplekk kaetud tsingiga. Tsink on pleki korrosioonikaitse. Täiendavalt võib ka tsinki kaitsta korrodeerumise eest ep-pur jm kattekihtidega, aga töötluse käigus toimuks suure tõenäosusega tsingikaitsekihi vigastamine, mistõttu pole sel erilist efekti. Ja nüüd üks lihtne õli teeb selle oletatava korrosioonikaitsetöö ära!! Minimaalselt 50 aastat kestvust ja tõrjub vett tsingikihist eemale!! Ei usu, ei haaku tehnilise loogikaga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ei tea 50-st aastast midagi. Paraku enamasti korrodeeruvad valtsplekk-katustel esmalt nende omavahelised ühenduskohad. Siin on põhjuseid mitmeid ja üheks põhjuseks on kindlasti niiskus, mis poeb nendesse liidetesse nii pleki alt, kui pleki pealt. Kuidas, siis see liide paremini vastu peab? Kas kuivalt kokku klopsituna või täidetuna spetsiaalse vahendiga, mida on juba aastaid kasutatud ja kindlasti ka täiustatud

taastaja

Tere. Nõustun täielikult sellega, et suletud kontuuris võib niiskuskoormus tsingikattele olla suurem kui avatud pinna puhul. Samas aga kondensvesi ei ole nii agressiivne kui vihmavesi. Kui valtsi sisse on soov lisada korrosioonikaitseks midagi, siis see ei peaks olema õli baasil, kuna õli+tsink+vesi tekitavad seebi (vt õli baasil värvkatete koorumine tsinkplekk-katuselt). See ollus võiks olla akrüüli, PVC baasil, kuna need on 1-komponentsed elastsed materjalid ja nakkuvad ammoniaagiga puhtaks pestud tsingiga. Kuidagi ei tahaks uskuda, et meie plekksepad sellist liite täiendavat korrosioonikaitset teevad. Lihtne õli määrimine on pelgalt eneserahustuseks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Sõna otseses mõttes tuleb iga päev nii palju õli valtside vahele määrida, et õhtul pole mingit tahtmist vastuseid kirjutada
Kui mingid terminid eksitavad, siis meil enamlevinud juhenditeatmikus RT85-10562-et nimetatakse seda täidet valtsiõliks (valssiöljyä)
Viimases, kõige uuemas RT 85-10862-et juba "vuugivärviks"

Lihtsast õlist pole vast nagu juttu teinud. Ma ei tea millest see spets valtsiõli koosneb ja kas ta on üldse õli? Värskest peast on tal küll õlile iseloomulik voolavus, kuid õhuga kokkupuutel ta nagu kallerdub ära. Samas võib seda tasasel pinnal kuhjas seisvat kallerdunud, sültjat massi, vabalt pintsliga pinnale määrida.

taastaja

Traditsiooniline “valtsivärv” koosneb linaseemneõli ja
glütseriini segule (80% ja 20%) lisatud tinavalgest ja
kriidist vahe
korras 1:1. Värvaineks kasutatakse siin
lambitahma

Tere. Googeldades natuke soomekeelsetel lehtedel lugesin valssiöljy kohta ainult TIHENDAMISE kontekstis, mitte kuskil ei hakanud silma valtsiõli korrosioonikaitsefunktsioonina.(Kui keegi sellise leiab, oleksin tänulik viite eest). Sellest johtuvalt tundub, et oleme tagasi alguspunktis - valtsiõli on vaja vett läbilaskvate valtside tihendamiseks (minu komm: halvasti tehtud valtside tihendamiseks). Ja oma soovitust ei pea korrigeerima: tehke 2-valtsilisi liiteid ja mingit tihendust pole vaja. Aga vettpidavale valtsile seda ollust lisades midagi halba kindlasti ei juhtu. Muidugi kui tahetakse seda katust värvima hakata, siis on vaja värvipinna alt see ollus kindlalt eemaldada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Teema on igati pädev. Ise ma tihendan eriti hoolikalt just topeltvaltsid, sest sinna koguneb niiskus sisse ja väljuda ei saa enam. Soomes töötades küsis ehitusjärelvalve esimese asjana, et millist valtsiõli kasutan ja seda just valtside kaitsmiseks niiskuse eest.
Avades vanu valtskatuseid on erinevus märgatav. Kuivalt kokku valtsitud on enamasti läbi roostetanud. Kõige paremini on kaitsenud puutõrva pastaga valtsid. Polegi nagu juhtund miskit 80 aastaga jne. Ise kasutan järgmist mõginat: Linaõli üle poole kogusest ja puhas mootoriõli segamini, lisades veel umbes 2 liitrit puutõrva ämbri peale. Kogu asi paksendada kriidipulbriga.

Kuskilt olen kunagi teinud märkmeid tsingi kohta. Siit ka üks lõik:

Tsink kuulub mitteraudmetallide gruppi ja on korrosiooni eest kaitstud pealispinnal isemoodustuva oksiidi- või karbonaadikihiga. Siiski ei kaitse see kõigi ainete mõju eest. Kaua kesteva niiskuskoormuse korral tekib tsingi pealispinnale valge tsingirooste ning kloriidid ja sulfaadid lagundavad kaitsekihi lõpuks täielikult. Vähem koormatuna on tsingi aastane ainekaotus kuni 50g/m2, agressiivsemas keskkonnas kahekordistub see väärtus kiiresti...

On see jutt, siis vale?

Kõik me teame, kes vähegi tsingiga kokku on puutunud, et tsingitud teraslehtede omavahelises kokkupuute kohas, kuhu on niiskus vahele saanud, tekib tsingikihile kaos. Kas siis selle olluse lisamine antud sõlmedesse ei takista sugugi seda protsessi?

taastaja

Linaõlivärnitsal on hea omadus kuivades paisuda ja sedasi surub ta iga viimase pilu täis valtsis.Siiski puhas värnits(kriidiga) kipub liialt kuivama...nagu see vanade katuste avamisel märgata on.Valtsimääre peaks jääma sitkeks ka aastate pärast.

Tere. Kod taastaja tekst on igati õige, v.a. 50 g/m2. See on meeletu kogus ehk sellest johtuvalt peaksid kõik tsingiga kaetud katused olema 5-7 aasta pärast tsingist puhtad. See kulu loomulikult on, aga sõltuvalt ilmastikukoormusest alates 5 mym/aastas, mis teeb mõõdukas kliimas ca 15-20 aastat. Kloriidid ja sulfaadid tekivad happevihmadest, suletud kontuuri happevihma ei tohiks ulatuda. Kondensvesi on ilma kloriidide ja sulfaatideta (dest vesi).
Meie arutelu on jooksnud ummikusse. Üks pool väidab valtsiõli vajalikkust 2 põhjusel:1) tihendab 2) kaitseb korrosiooni eest. Teine poole väidab, et sel pole alust. Teadaolevalt on võimalik 2-valtsilist teha ilma ollusteta vettpidavaks. Siit johtuvalt see argument langeb ära. Teise argumendi puhul on vasturääkivus klassikalise korrosioonikaitseteooriaga. Loomulikult ei ole vanu katuseid lahti võtnud ning ei ole neile aastakümnetele valtsidele otsa vahtinud.
Seega tõde , kas valtsiõli kaitseb korrosiooni eest või mitte, jääb õhku kuna meil puudub objektiivne hinnang. (Lihtsalt see, et soome ülemus nõuab ei ole tehniline argument).
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kui järgmine kord mõnda vana katust lahti teen ....tule tõsimeeli vaatama mis seal toimunud on. Egas ma ise ka varem ei teadnud ....aga elu õpetab.
Vaielda siin midagi pole tegelikult

Meie arutelu on jooksnud ummikusse. Üks pool väidab valtsiõli vajalikkust 2 põhjusel:1) tihendab 2) kaitseb korrosiooni eest. Teine poole väidab, et sel pole alust. Teadaolevalt on võimalik 2-valtsilist teha ilma ollusteta vettpidavaks. Siit johtuvalt see argument langeb ära. Teise argumendi puhul on vasturääkivus klassikalise korrosioonikaitseteooriaga.

Lugesin eelnevat arutelu ja jäi silma paar ebakõla. Te unustate ära enda väite -"kui
pleki all/vahel ei ole midagi on seal õhk, kui seal on õhk esineb ka seal kondensaat".
Päris täpne ei ole paraku väide -"Kondensvesi on ilma kloriidide ja sulfaatideta (dest vesi)". See vastab tõele steriilses keskkonnas. Kohas kuhu õhk on kandnud endaga saastet peaks toimuma hüdrolüüs.
Sel juhul aitab valtsi täitmine olukorra vastu, et "seal ole midagi"?

Veekindlus on valtsil ainult juhul kui selle heaks töötab raskusjõud.

Robi 1 kirjutas:Kui ... mõnda vana katust lahti teen .... Egas ... varem ei teadnud ....aga elu õpetab.
Vaielda siin midagi pole tegelikult

Silmad ainult vahendavad informatsiooni selekteerib ja hinnangu annab aju (mõnel
inimesel väidetavalt ka süda või "kuues meel" ).

On teada isegi juhuseid, et väga tihedad topeltvaltsid täituvad niiskusega ja külmaga lähevad valtsid laiali....seepärast on valtsiõli kasutamine elementaarne.

Tere. No nüüd sain küll kondi hambusse. Ühegi valtsiõliga ei ole võimalik tekitada hermeetilist valtsi. Aga kindlasti on võimalik sellega takistada õhuvahetust valtsi ja väliskeskkonna vahel ning valtsi kuivamist. Sisse pääseb õhk alati, mille tulemusel võib tekkida kondensvesi valtsis. Teistpidi aga juba kondenseerunud vee väljapääs valtsist on just sellesama valtsiõli tõttu väga halb (kui on seda üritatud hoolikalt mätsida). Kui nüüd vesi välja ei saa, siis aastakümnete jooksul kondensvee külmumise tõttu võib selline asi tõesti juhtuda.
Ja ka sellepärast ei soovita valtsiõli kasutada.
Teemaga hüdrolüüs läheb asi väga peeneks. Ega jah, kondensvesi valtsis ei ole täiesti puhas dest.vesi, aga kindlasti on ta destveem kui katusepinnale langev happevihm. See oli mõte.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Siis hea nüüd teame, et asjatult oleme riideid ja tööriistu mäkerdanud

Eks homme tuleb teil ka tsinkplekkvaltsile samuti seletada et tegelikult peab ta kohe usinalt roostetama hakkama kuna "valtsiõli" talle vahele topitud!
Liitesse plekk-õhk-plekk kondentsvee tekkimine nagu ka tavamõistusele arusaadav kuid plekk-"õline mögin"-plekk korral ....

Külaline kirjutas: Ühegi valtsiõliga ei ole võimalik tekitada hermeetilist valtsi. Aga kindlasti on võimalik sellega takistada õhuvahetust valtsi ja väliskeskkonna vahel ning valtsi kuivamist.

Hermeetilist ehk gaasitihedat valtsi pole võimalik - vastab tõele. Tõele vastab ka
teise väite esimene pool- õli eesmärk on kaitsta kaitsva tsingikihi pinnakihti.
Väite teine pool on vale eeldusega- valtsi kaitsev õli ei lase veel tsingi pinnale moodustuda (tõrjub välja). "Lõksus" vesi eeldab suurte "tühikute" olemasolu ja väljapääsu puudumist ning sel juhul peaks moodustuma tsinkhüdroksiid, mis on aluseline.

Robi 1 kirjutas:On teada isegi juhuseid, et väga tihedad topeltvaltsid täituvad niiskusega ja külmaga lähevad valtsid laiali....seepärast on valtsiõli kasutamine elementaarne.

Külaline kirjutas:... kondenseerunud vee väljapääs valtsist on just sellesama valtsiõli tõttu väga halb (kui on seda üritatud hoolikalt mätsida). Kui nüüd vesi välja ei saa, siis aastakümnete jooksul kondensvee külmumise tõttu võib selline asi tõesti juhtuda.

Sel juhul peab teda seal olema märkimisväärne hulk, mis eeldab märkimisväärsete tühikute olemasolu ja väljapääsu puudumist (ehk raskusjõud on takistatud)

Külaline kirjutas: Teemaga hüdrolüüs läheb asi väga peeneks. Ega jah, kondensvesi valtsis ei ole täiesti puhas dest.vesi, aga kindlasti on ta destveem kui katusepinnale langev happevihm. See oli mõte.

Millest selline arvamus? Arvate, et seal puuduvad happelised oksiidid või arvate,
et reaktsiooni veega ei toimu (kaks tingimust kuidas tekivad happevihmad)?
Väiksem konsentratsioon?

Lugupidamisega.
Imelik (kasutaja).