Ehitusfoorum

Tere.

Kindlasti on sellelaadseid teemasid ennegi olnud, seega võite ka sinna juhatada, ei leidnud esimese hooga.

Jutt lühike, on üks Mitsu multi õhksoojuspump millel hetkel üks vaba ots olemas, mõtlesin selle vee peale ümber ehitada.
Küsimus on rohkem kuidas elektroonika pool lahendada.

a) kasutada hetkel ühte kasutud siseosa ja selle andureid, et süsteem tööle saada (kuidas sellisel juhul lahendada ventilaatori teema, et see tühjalt ei puhuks?)
b ) Kuna tegu on multi pumbaga, siis ühe siseosa signaali sillata 1:1 selle vee soojusvaheti gaasi otsaga (kuna paraleelselt kasutan niikuinii põrandakütet kui teise korruse kütet)?
c) leida võimalus kuidas ise seda signaali tekitada ja manuaalselt juhtida.

Võimalik, et mõtlen midagi väga valesti, hea kui keegi õigele teele juhatab ja ülteks mida kindlasti mitte teha.
Põrandaküte on esimesel korrusel ja suures osas avatud ka ülesse, kus hetkel juba kaks töötavat siseosa on, seega palju soojust tuleb alt ülesse.

Kui kedagi huvitab, siis asi töötab õhk-vee pumbana.
Alfa lavalist sai soojusvaheti, elektroonika sai ühelt siseosalt võetud ja andurid vastavalt ringi tõstetud. Siseosa mootor suriseb soojusvaheti kõrval, suht hääletult.

Hetkeseis on selline, et max. veetemp mida pump/soojusvaheti toota suudab jääb sinna 37-38C*.
Kui masinasse õige kogus gaasi sisse saab, tõuseb see vast mõne kraadi võrra.

Positiive on, et sulatustsükkel käib nüüd väga kiiresti, paari minutiga.

Üritan uuel nädalal mingi voolumõõtja vahele saada, et ka voolutarbest pilt saada.

Ainukene asi mis hetkel häirib on peale mineva gaasi temperatuur, mis üle 40-43C* minna ei taha, võimalik et see on gaasikoguse (masinas peaks olema 3,15kg - hetkel vist vaevalised 2kg - pikk jutt, miks nii) teema, kuid ega enne ainult õhk-õhuna tööd tehes ei tulnud sealt eriti sooja.

Vot nii

Tervist

Uuendan veel viimast korda seda teemat.
Masin sai eile oma puuduoleva gaasikoguse ja hoopis teine tera ikka.

Kui enne suutis soojusvaheti toota ca. 37-38C*, kaasates põrandakütte ca. 32C* ja kui proovisn ka teise korruse radiaatorid kaasata langes temperatuur 30C*.
Viimane sobib küll esimesel korrusel olevale saun/wc/persemis ja majapidamisruumidele, kuid tubasid 30C* radiaatorite (on küll 2a. vanad alu radikad, kui arvestatud alguses siiski katla taga lisaküttena töötama) ära ei küta. Vähemalt hetkel mitte, kui õues +10C* juures on.

Lisan ära, et teisel korrusel on olemas õhksoojuspumbad, radiaatorid on lisakütteks ainult, põrandaküte on alati katla (diisli) peal käinud.

Peale täitmist on tulemus selline, et kui põranadaküte ja radikad (seatud toa temp. järele), siis soojusvaheti suutis toota ca. 46-47C* vett, võimalik et oleks vaikselt ka juurde tiksunud, kuid see pole enam eesmärk. Hetkel olen tulemusega rahul. Tegu siis 5kw Alfa lavali omaga.

Tulemustest on ennatlik rääkida, kuid viimase 24h mõõtmine näitab, et ca. 120ruuduse elamise (kasulikku pinda grammike vähem) peale kulub 900-950 w/h.
Kui olen leidnud sobivad toa ja vee temperatuuri suhted, võimalik et saab natukene veel alla.
Võrreldes diisli kuluga on vahe päris drastiline.

Lõpetuseks tänaks veel Rüütel Matit, kes jootis sobivad otsad soojusvahetile ja aitas masina täita puuduoleva gaasiga.

Seniks aga naudin sooja põrandat ja vaikust toas Katel ja 2 ÕSP on tagavaraks alati olemas

Külaline kirjutas:120ruuduse elamise peale kulub 900-950 w/h

Ei saa aru mis mõõtühik on w/h ja mida sellega mõõdetakse? Kui räägime (soojus) energiast siis seda mõõdetakse teatavasti kWh - kilovatt (või ka vatt) tundides. St. võimsus (W) korrutatud ajaga (h).

Küülaline kirjutas: Ei saa aru mis mõõtühik on w/h ja mida sellega mõõdetakse? Kui räägime (soojus) energiast siis seda mõõdetakse teatavasti kWh - kilovatt (või ka vatt) tundides. St. võimsus (W) korrutatud ajaga (h).

Väljendasin ennast valesti, kuid tegelikult said sa aru küll mis ma mõtlesin - 0,9kWh.

Tegelikult ei saanud aru.
Ja ega nüüd ka eriti ei saa. Tahad siis öelda, et terve maja küttekulu on ööpäevas alla 1kWh? St. kuus kulub küttele alla 4€?

Küülaline kirjutas:Tegelikult ei saanud aru.
Ja ega nüüd ka eriti ei saa. Tahad siis öelda, et terve maja küttekulu on ööpäevas alla 1kWh? St. kuus kulub küttele alla 4€?

Mina mõtlesin nii: 900w tunnis - 0,9kw tunnis - kuna asi pole peale täitmist päris 24h täis tiksunud (öösel käis vool ära), siis eeldan et see võiks jääda 0,9kw x 24h= 21,6
Selliseid numbreid see pistikusse käiv seade näitab.

Õhtust

Korra tõstan veel teemat.
Halbade asjade kokkulangevuse või siis inimliku eksimuse tulemusena lekkis gaasi süsteemist.
Lasin järelejäänud gaasi välja imeda ja siis õige kogusega uuesti täita ning lekkinud koonuse koha uuesti teha.

Kuid nüüd on küttevõimsus ja kasutegur halvemad.
Tuleb siiski välja, et kui viimane kord sai masinat täidetud, siis läks üle normi sisse (e. minul oli valeinfo viimasest gaasikogusest, kui täideti)- kui palju, seda ei tea ega ei saagi teada.

Fakt on see, et kui enne suutis soojusvaheti väljastada u. 47C* küttevett, siis hetkel kopikad üle 40C*
Fakt2 on see, et küttekulu, või siis kasutegur on halvem (kui enne kulus kütteks nagu eelpool mainitud 900wh - või kuidas seda korrektne oleks väljendada, kuid peale õige gaasikoguse täitmist 1200wh).
Hea oli võrrelda, kuna mõlemal juhul oli välistemperatuur suht sama.

Seega oleks minu küsimus, kas oleks mõtekas uuesti proovida süsteem üle täita?
Jahutamiseks ei kasuta ma seda kunagi, selleks on teised ÕSP olemas.

Kompressori eluiga väheneb vast? Seda vist enne teada ei saa, kui see otsas on . . .

Tõenäoliselt teab Rüütli Mati ikka paremini , palju seal seda gaasi käib.
Kui oled ise midagi ringi ehitanud siis on ka gaasi kogus teine kui õhk-õhk soojuspumbal.

Külaline kirjutas:Tõenäoliselt teab Rüütli Mati ikka paremini , palju seal seda gaasi käib.
Kui oled ise midagi ringi ehitanud siis on ka gaasi kogus teine kui õhk-õhk soojuspumbal.

Tegelikult on see vahepeale täitmine natukene keerulisem, kuna seade käis vahepeal "garantiis" ja siis täideti uuesti, kuid see kogus mis jutujärgi läks oli väiksem, kui tehas ise ette näeb (täideti väiksema mudeli järel).
Mati täitis algselt täpselt niipalju, kui "garantiis" puudu jäi, või siis jutu järgi jäi.

Nüüd täitis uuesti, õige koguse nagu manual ette näeb, kuid enne oli parem.
Vähemalt voolukulu ja saadav küttevesi.

Õhtust,

Loodetavasti nüüd siiis viimane sissekanne.
Mati käis ja lasi 600g juurde, minu omal vastutusel ja tulemus on ümmargune null.
Seega mis ja kas üldse vahepeal juhtunud on, ei saagi vist enam selgeks.

Hetkeseis hakkab lähenema sinna, et kõnealune komplekt palju rohkem kütta ei jõua.
Soojusvaheti on küll 5kw, kuid radikatesse hakkab 38-39C*m väheseks jääma, samas seal kus on põrandaküte - piisab ja jääb ka üle.
Ka tarbitav vool on suurenenud, ca. 2kwh.
Rohkem vast ei hakka punnitama, keeran küttevee maha täpselt niipalju kui põrandasse vaja läheb ja lasen ülejäänud radikates ka läbi joosta.
Kõnealune Mitsu Heavy on ka tegelikult juba päris vana ja sealt palju rohkem vast oodata ka pole, seda näitasid tegelikult ka eelnevad aastad.

Alguses oli soojusvaheti paigaldatud lihtsalt ühe radiaatori asemele, mida enam ei kasutanud ja sealt jooksis küttevesi (teras)katlasse ning sealt omakorda kuhu vaja.
Selle miinuseks oli see, et katlasse sisse joostes jahutasid teised tagasi tulevad liinid küttevee maha.
Prooviks tegin ümber:
a) küttevesi -> radikad/põrandaküte ja tagasi katlasse ning siis soojusvahetisse.
Miinuseks minu jaoks ikkagi suur küttevee temp. kõikumine.
b) küttevesi -> katel -> radikad/põrandaküte ja tagasi soojusvahetisse.
Plussiks ühtlane küttevesi (katla maht ca. 200L).

Loen selle teema enda jaoks hetkel lõppenuks ja kui rohkem siia ei kirjuta, siis järelikult töötab edasi.
Nagu paljudele, hakkas ka minule kütteõli hind vastu, pump oli olemas (üle) ja nagu ikka: "kui raske see siis ikka olla saab?"

Tänan tähelepanu eest ja lõpetuseks tahaks öelda, et Mati teenused (L-virumaal) ja suhtumine/suhtlemine/hind on palju parem, kui teistel teenusepakkujatel.

Tervist,

Pump toimib, kuid nüüd natukene teoreetilist juttu.
Välisosa osa on Mitsu Heavy SCM multi seade.
Juba eelmistel aastatel oli näha, et pump lihtsalt ei jõua külmema ilmaga (kui õhk-õhuna töötas) sooja anda.
Maal meil 6-7a. vana üks esimesi Fujitsu (4kw) inverter õsp ja see andis juba siis rohkem sooja - toona hakkas kahtlus närima.
Siseosa elektoonika piirab siseneva gaasi temperatuuri keskmiselt seal 50C* juures.
Olen näinud ise ka seda 50C*, kuid hetke välistemperatuuriga soojusvahetisse ei sisene üle 40C* gaasi, kui siin nädal tagasi oli ca. -10C* väljas, siis oli sisenevaks gaasi temp. 32-32C*
Mulle hakkab tunduma, et see 50C* on võimalik ainult siis, kui väljas on üle 10C* sooja, kuid mis mul siis sellest kasu?
Proovisin sisosa anduri takistust tõsta/lollitada, ikkagi rokem ei tulnud, vähemalt hetkel mitte.

Täna oli aega, proovisin.
Tööruumides on Fujitsu 6kw Norica. Gaasi sisenev temp kopikad üle 53C*
Toas 2x ASHG12LECA, ühe pealt mõõtsin kopikad üle 54C*
Mõõtsin väga lihtsalt. Saan torudele väikese vaevaga lähedale ja u. 0.5m enne siseosa tegin isolatsiooni väikese augu, et andur sisse libistada.
Üldse ei imesta, kui kahel viimasel on see temp. piiratud ja läheks (hetkel) ka kõrgemale.

Kui keegi viitsib kaasa mõelda, siis kas tõesti see multisplit on nii s***, et sealt rohkem sooja ei tulegi?
Ometi peaks ju tegu olema päris suure ja võimsa(sh. ka hinnalise) seadmega (9,3kw).

Kahjuks infot väga vähe tootjatelt, kuid ühtteist õnnestus kasutusjuhenditest leida, eriti mis puudutab elektroonikapoolt.
Kompressorit juhitakse sagedusega, kui sooviksid suuremat temperatuuri, tuleks siseosa juhtelektroonikas sagedust tõsta (antud juhtumil sa kontrolleri programmi muuta ei saa, mistõttu on see võimatu). Pane ostsillograaf selle välisossa minevale juhtsoonele külge ja vaata mis sagedus seal jookseb (või kuula kompressori müra)? Üsna päri, et välisosa on oma maksimaalse tootlikuse saavutanud.
Siseosa andurid on vist mA väljundiga, siis takistus väikeses piires neile ei mõju.
Soojapumpade gaasi temperatuur on mittelineaarne sõltuvus (eksponent piirväärtusele?) tarbimisest, kui soojatarbimine on olematu siis saavutab teatud maksimaalse temperatuuri kuid tarbimise korral kukub kiiresti mingile temperatuurile. Juht elektroonikapeaks temperatuuri langemisel sagedust juurde keerama kuni maksimumsageduseni, rohkem ei saa ta midagi teha.
Mitshubishi kasutusjuhendis oli ligikaudne elektroonika juhtimine ära kirjeldatud. Kui oleks täpselt siis saaks üldotstarbelise mikrokontrolleriga vabalt teha. Võibolla tulevikus teen, seniks kogun infot.

Tegelikult lootsin gaasi temp. tõsta gaasi lisamisega, see ei aidanud.
Siseosal on 3 andurit. Kaks gaasi oma ja üks toaõhu oma. Viimane on ühendatud tagasitulevale veele, gaasi omad nii nagu nad orginaal soojusvahetis on.

Andurite graafikud on pumba manulis kirjas ja see on vabalt internetis saadaval ning väga hea ettekujutuse annab pumba tööst.
Toa temp. andurile - nüüd siis tagasitulevale veele on 1kohm takisti vahele pandud, et oleks mõistlik reguleerimise vahemik. Mõtlesin korra seda andurit tuppa pikendada, kuid hetkel ei näe enam mõtet, kuna pump niikuinii enam kaua välja ei vea (radikad on väikesed ja põrandaküte on ainult osaliselt).
Oli ka korra mõte leida üks lisa temp. andur mis välistemperatuuri mõõdaks ja teeks sobivaks, et vastavalt sellele võimsust tõstetaks/langetaks. See hetkel veel idee tasandil.

Vastavalt peale tulevale gaasi temp. andurile reguleeritakse siseosa ventilaatori kiirust, millega omakorda ka väliosa, sh. kompressori tööd. N: kui peale tulev gaas on üle 1min. üle lubatud piiri, siis kompressor seisatakse (enne seda langetatakse korduvalt kiirust).
Proovisin masinat rohkem kütma sundida, suurendades peale tuleva gaasi anduri takistust ja tõstes puldilt temperatuuri. See ei muutnud midagi, lihtsalt rohkem sooja sealt ei tule.
Ideeliselt võiks ühe noricaga proovida, et see ka ümber ehitada, rahaliselt hetkel see väga kallis pole, kuid tõesti ei viitsi, jõulud ka tulemas.

Lülitasin ükspäev pumba välja ja vaatasin palju siis diislit 24h jooksul ka kulub.
Tonnisest mahutist on väga raske täpselt mõõta, kuid jäi sinna 7-8L ööpäevas. See mis hinnaga keegi küte saab, on iseasi.
Kohe järmine päev lasin pumbal sama töö ära teha ja keskmisel kulus tunnis 1800-1900w. Vabandust, kui jälle selle tähistusega võssa panen.
Isegi selle poolpiduse pumbaga on vahe päris arvestatav.

Lasen vast talvel niipalju töötada, kui kannatab, loodetavasti ei lähe väga külmaks.
Järgmiseks talveks vaatab asjalikuma pumba

Vaata soojuspumba välisosa pealt kompressori rõhku - suurem töörõhk tõstab rohkem gaasi temperatuuri. Kui tahad suuremat temperatuuri saada, tuleb kasutada suurema töörõhuga kompressorit.

Jõudu !
Selleks et üldse midagi hinnata on vaja soojuskulu mõõturit. See asi on hästivarustatud santehnika kauplustes saadaval.
Seda et hinnata , millist temperatuuri soojuspump välja annab on võimalik selgeks saada ka iga külmaaine kohta väljaantud diagrammilt.
Paraku huvitab meid kõiki energia , mitte maksimaalne temperatuur.
Otsige netist nt külmaprotsess, R 410A omadused , carnot tsükkel jne. Võib vaadata ka kompressorite võimsustabeleid erinevatel temperatuuridel. Siis on ka arusaadav et max temperatuuril töötav soojuspump ei ole parim.
See kui "Mati" midagi teeb ongi antud tingimustes parim võimalik.

Sa proovi ikka takisti vahele sättida õhuandurile, veel võid proovida anduri asukohta muuta peale mineva vee torule.

Nocriaga olen ca. 42 C vett kätte saanud vabalt, hetkel tarbib ca. 900 w ja süsteemi jookseb u. 32-33 C vesi

Kalvis kirjutas:Vaata soojuspumba välisosa pealt kompressori rõhku - suurem töörõhk tõstab rohkem gaasi temperatuuri. Kui tahad suuremat temperatuuri saada, tuleb kasutada suurema töörõhuga kompressorit.

Tegelikult pole mul selle näiduga midagi tarka teha.
Kui masin, või siis kompressor rohkem ei tooda, siis ei tooda.

külalin kirjutas:Sa proovi ikka takisti vahele sättida õhuandurile, veel võid proovida anduri asukohta muuta peale mineva vee torule.

Nocriaga olen ca. 42 C vett kätte saanud vabalt, hetkel tarbib ca. 900 w ja süsteemi jookseb u. 32-33 C vesi

Kui sa eespoolt lugesid, siis olen proovinud takisteid, hetkel on ka tagasituleva veel vahel.
Kui ennist suutis väljuva vee ca. 47-48C* kütta (gaasi sisenev temp. kopikad üle 50C*) siis hetkel on piir u. 10C* vähem.
Midagi siiski pidi juhtuma, kui vool korduvalt ära käis ja mind ennast kohapeal ei olnud.

Eile hommikul oli meil ca. -15C* ja soojuvahetisse sisenes ca. 40C* gaas.
Seega hetkel tundub, et masin ongi siseneva gaasi temp. limiteerinud 40C* peale, enne sellist jama polnud ja kõik need probleemid hakkasid just siis peale, kui ennast kodus polnud.

Hetkel on väga kiired ajad, eriti enne jõule veel.
Kui jõuan uurin, kui mitte, siis uuel aastal.
Midagi kusagilt pidurdab, kuid selle leidmine saab kindlasti paras peavalu olema.

to: Coolhouse.
Ma olen oma seadme võimsused välja arvutanud, väheamalt selle graafiku alusel mida tootja ise manulis lubab.
Kuid reaalus külmaga oli see, et otse puhuriga küttes hakkas toa temp. soojenema kuid õsp langema, graafiku järele oleks pidanud nagu sama võimsus olema.
Seega, paber kannatab kõige, kuid minu juhtumi puhul kahjuks sooja ei anna, vähemalt mitte niipalju kui lubataks.


Tänud teile kes kaasta mõtlete

Külaline kirjutas:
Eile hommikul oli meil ca. -15C* ja soojuvahetisse sisenes ca. 40C* gaas.
Seega hetkel tundub, et masin ongi siseneva gaasi temp. limiteerinud 40C* peale, enne sellist jama polnud ja kõik need probleemid hakkasid just siis peale, kui ennast kodus polnud.

Hetkel on väga kiired ajad, eriti enne jõule veel.
Kui jõuan uurin, kui mitte, siis uuel aastal.
Midagi kusagilt pidurdab, kuid selle leidmine saab kindlasti paras peavalu olema.

to: Coolhouse.
Ma olen oma seadme võimsused välja arvutanud, väheamalt selle graafiku alusel mida tootja ise manulis lubab.
Kuid reaalus külmaga oli see, et otse puhuriga küttes hakkas toa temp. soojenema kuid õsp langema, graafiku järele oleks pidanud nagu sama võimsus olema.
Seega, paber kannatab kõige, kuid minu juhtumi puhul kahjuks sooja ei anna, vähemalt mitte niipalju kui lubataks.
Tänud teile kes kaasta mõtlete

Millises manualis? Kui võrrelda õhk-õhk pumpa ja õhk- vesi pumpa siis on selline asi nagu külmaaine kondenseerumistemperatuur. Kui see on erinev siis on parameertid ka erinevad. St tehas annab õhk-õhk pumbal ikka andmed juhul kui kuumagaasi soojus antakse õhule, mitte soendatud veele.
Aga see et sooja saab nii palju kui kompressor annab on õige, ja kui see Nocria annab -15 C välisõhul 40C kuumagaasi temp. siis on ta tubli tervise juures, mitte remonti ootamas.
PS Mul on üks koolivend, kes uue kasutatud auto ostes asus kohe mootorit reguleerima, muidu oli tore, aga varsti ostis ta jälle uue auto...

Coolhouse kirjutas:
Millises manualis? Kui võrrelda õhk-õhk pumpa ja õhk- vesi pumpa siis on selline asi nagu külmaaine kondenseerumistemperatuur. Kui see on erinev siis on parameertid ka erinevad. St tehas annab õhk-õhk pumbal ikka andmed juhul kui kuumagaasi soojus antakse õhule, mitte soendatud veele.
Aga see et sooja saab nii palju kui kompressor annab on õige, ja kui see Nocria annab -15 C välisõhul 40C kuumagaasi temp. siis on ta tubli tervise juures, mitte remonti ootamas.
PS Mul on üks koolivend, kes uue kasutatud auto ostes asus kohe mootorit reguleerima, muidu oli tore, aga varsti ostis ta jälle uue auto...

Mitsu enda toote manualis on graafik: välis temp, sise temp ja vastavalt sellele on välja toodud cop.
Kui on väja toodud ka seadme võimsus, siis sealt edasi pole ju raske arvutada max. hetkevõimsust.
Kui ma seda testi veel eelmine talv tegin ei olnud pump õhk- veeks ümber ehitatud.

Minul ei ole norica ümber ehitatud.
Jah, mõni päev tagasi kui -15C* väljas oli tuli kuumgaasi ca. 40C* kuid mõned nädalad tagasi kui väljas oli -10C*, siis üle 32C* sealt ei tulnud. Tuule suund ja kiirus oluliselt ei erinenud.
See pump on kogu selle aja kui ta mul olnud imelikult käitunud.

Kõige parem oli kui sai vahetult peale ümberehitust täidetud, siis oli gaasi peale tulev kopikad üle 50C*.
Hetkel tuleb sealt 10C* vähem ja muutnud pole midagi.
Probleemid tekkisid siis, kui vool ära käis ja siseosa liitmiku vahelt gaasi lekkis. Ega muidu poleks aru saanud, kuid täpselt alt oli põrand märg ja ka ühenduse kohalt katsudes peale kuivatust oli tagasi.
Peale seda enam vanamoodi ei toimi.

Minul on asja vastu sportlik huvi ja kui see katsetus peaks isegi pumba elu lõpetama, siis jumal temaga.
Elus ei saa kõige rahasse panna ja parem ikka kui see maha juua/suitsetada.

Tervist,

Tunnistan oma viga, pump toimib hetkel nagu peab.
Siseneva ja väljuva gaasi temp. andurid olid vahetuses.

Kuid mul paar teistlaadi küsimust.

1) Kui palju suureneb soojavajadus(küttevajadus) kui välistemp. langeb 10C* võrra?
Ütleme, et kõik teised muutujad on samad, kuid väljas 0C* on saanud -10C*.

2) ÕVSP öeldakse, et kasutegur langeb kui tahta üle 35C* küttevett.
Kas sama kehtib ka ümber ehitatud pumba kohta? Kas tehasest väljunud õvsp kasutegurit annab üldsse ise ümberehitatud pumbaga võrrelda?

Väljundvõimsus sõltub kindlasti kui sooja küttevett tahta, kuid kas teoreetiliselt põrandakütte puhul ise tehtud õvsp on halvem/parem?

Soojavajadus sõltub sinu maja soojustatusest, üldvalem on Q=U*A*dT
Siin A on maja välispiirete pindala, U on maja soojustusega seotud konstant ja dT on välis ja sisetemperatuuride vahe. Kõik vajalik on arvutamiseks olemas.

Soojuspumba COP langeb nii välistemperatuuri langedes kui ka küttevee temperatuuri tõstmisel ja kehtib kõigi soojuspumpade kohta. See tuleneb termodünaamika üldisest seadustest, täpsemalt uuri Carno't ringprotsessi. Seepärast ongi soojuspump väga hea põrandaküttele (juba üle 35 kraadine vesi on üksjagu overkill) ja mitte nii hea radiaatoritele, kuid mis sa mõnikord hädaga ikka teed, saab ka seal kasutada.

Külaline - kas sinuga saaks kuidagi "privaatselt" ühendust võtta, vaja võibolla samuti soojuspumpa hakata kiirkorras remontima-ümber ehitama, selleks oleks vaja osta varuosi - remonditeenust. Pole eestis võimalik niisama lihtsalt seda lisateenuse pakkujaid leida.

Kalvis kirjutas:Külaline - kas sinuga saaks kuidagi "privaatselt" ühendust võtta, vaja võibolla samuti soojuspumpa hakata kiirkorras remontima-ümber ehitama, selleks oleks vaja osta varuosi - remonditeenust. Pole eestis võimalik niisama lihtsalt seda lisateenuse pakkujaid leida.

Tere Kalvis,

Vabandan, et jõuan alles nüüd vastata, jõulueelne aeg ikkagi.
Minu kontaktiga pole sinul kahjuks midagi peale hakata. Ei müü/remondi ma kahjuks midagi.
Kõik see teema oli rohkem enda harimiseks ja huvitav ajaviide.

Kuid kui nii väga vaja, siis: marek (at) lainurk . ee

Äkki on kellelegi abiks.

Mitsu pump sai kinga.
Vaadates viimase kuu-pooleteise voolutarvet ja sooja mis sealt sai, tuli mingi otsus ikkagi vastu võtta.
See pump on mulle koguaeg paras peavalu olnud. Isegi maaletooja on kohapeal vaatamas käinud, paigaldaja demonteerinud ja testinud, kuid tulemus on ikkagi see, et alla nulli sealt piisavalt sooja ei tule.

Asemele läks uus Nocria ja esmamulje põhjal võib öelda, et elu on lill.
Hetkel on Rakvere küljeall -18C* ja soojusvahetisse siseneb max. 55C* gaas, kui mõned radikad kinni oli, nägin isegi ca. 60c*
Keerasin maha ja lasen küttetrassi ca. 38C*, kuid edasminek on märgatav

Pole paha, pole üldse paha

Tänud Matile, kes abiks käis ja aja hea jutuga täitis