Ehitusfoorum

Teemasid nii palju ja erinevaid, et ei suuda enam haarata õiget infot.
Palun seletage naisterahvale kas ja kuidas soojustada vundamenti.
Tegu püstpalkmajaga millel maakivi vundament. Põrandad puidust ja all tuulutus.
Veranda ja koridori osa on aga valatud.

Siia olen üht-teist kirja pannud. Kehtib ka püstpalkmaja ja maakividest vundamendi korral. Enda praeguse eluaseme (palkmaja) soojustasin samamoodi.

http://www.virkus.com/kalle/madal-vundament

Aitäh, lugesin läbi, kuid õhus ikka küsimus.
Foorumist olen saanud aru nii, et kui on puitpõrandad, alt tuulutusega ja vundamendis on tuulutusavad, siis pole vundamendi soojustamisel mõtet, kuna tuulutusavasid ei tohi kinni panna ja sealt pääseb külm õhk ikka põranda alla. Et põrandad soojad oleks on vaja soojustada vaid need(põrandad).

On siis nii?

Külaline111 kirjutas:Aitäh, lugesin läbi, kuid õhus ikka küsimus.
Foorumist olen saanud aru nii, et kui on puitpõrandad, alt tuulutusega ja vundamendis on tuulutusavad, siis pole vundamendi soojustamisel mõtet, kuna tuulutusavasid ei tohi kinni panna ja sealt pääseb külm õhk ikka põranda alla. Et põrandad soojad oleks on vaja soojustada vaid need(põrandad).

On siis nii?

On küll nii. Vähe on lihtsalt infi, et kas seda soojustamist on võimalik teha ilma suuremate ümberehitusteta (milleks enamasti valmis ei olda) Vana maja külm põrand asub enamasti ehitise sokli ja seinte piiril. Sisuliselt asetsevad põrandalaud kohe, küllalti paksu, looduskividest sokli äärel. Kuidas seda alt soojustada? Ruumi keskelt poleks ju probleem, kui tuulutusruumi kõrgust jagub. Enamasti ei jagu. Matsidel oli teine arusaam ehk ka võimalusi nappis. Nad ehitasid omale parima siis teada oleva lahenduse....vähesed rakendasid paremaid lahendusi, mis sel ajal ka maailmas juba olemas oli... Nii oli ja nii on siiani...

taastaja

Aga mis eesmärki täidab see nn mullikile? Vundamendiga on tehtud ära suur (vb mõttetu) eeltöö - vundament on lahti kaevatud, alt mullast ja prahist ja suurtest kividest tühjaks uuristatud ja vertikaalselt betooni täis valatud, jäänud on osadesse tubadesse tuulutusavad ja veranda ja eeskoja osa on täisbetoon. Soetatud on eps ja mullikile. Kuhu ja kuidas paigutada see mullikile - kas betooni ja eps-i vahele või eps-i ja maapinna vahele või pole teda üldse vaja?? Hiljem plaan sokkel krohvida.

Mine küsi selle "targa" käest kes sul käskis selle mullikile soetada. Tuulutusaugu kõrvale eps soojustuseks panna ei tundu natuke totakas?

sashaobrok kirjutas:Mine küsi selle "targa" käest kes sul käskis selle mullikile soetada. Tuulutusaugu kõrvale eps soojustuseks panna ei tundu natuke totakas?

Eks selliseid "tarku" on enamus ehituspoode täis, mine üldehituse osakonnast küsima ja küll mõne sellise otsa satud, ja kui algaja ehitushuviline seab sammud ehituspoodi suure isuga midagi ehitada või renoveerida siis tundub, et sokutatakse kõike kaasa mis vähegi seostub sõnaga vundament.
Aga olemegi lahtise küna ees, et mida nüüd mõtekaim teha oleks ja kuidas. Ootaks soovitusi, sest talv läheneb.

Lisaks veel niipalju, et vana vundament on valatud suht kõrgeks (20-50 cm üle maapinna) ja põrandate all ruumi soojustuse tegemiseks jagub.

Põrandad tulebki soojustada - Lahti võtta ja karkasseina põhimõttel(tuuletõke,soojustus,põrandakate) soojaks ehitada.

Vanale vundamendile betooni juurdevalamine oli õige liigutus. Mõttekas oleks see nüüd soovikohaselt lihtsalt väljast viimistleda.

mullikile mõte peaks olema kaitsta EPS-i maa sees!?

Tere. Mille eest kaitsta? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Mille eest kaitsta? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kurat seda teab! Aga kas sul on mõni parem versioon!?

sashaobrok kirjutas:Põrandad tulebki soojustada - Lahti võtta ja karkasseina põhimõttel(tuuletõke,soojustus,põrandakate) soojaks ehitada.

Vanale vundamendile betooni juurdevalamine oli õige liigutus. Mõttekas oleks see nüüd soovikohaselt lihtsalt väljast viimistleda.

Selge, aga üks küsimus veel: Mida teha eeskoja, veranda ja vannitoa vundamendiga, kuna need tulevad betoonist ja all liivatäide? Neid ju peaks ikka kuidagi soojustama??

Tere. Kas see just parem versioon, aga äkki ostaks selle mummukile raha eest hoopis prouale näiteks ühe pisikese brillu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kui nad veel tulemas on, siis võiks liiva ja betooni vahele soojustuse teha. Ideaalis muidugi liiv-betoon-vahtplast-betoon-hüdro-plaat pesuruumi. Veranda ja eeskoda jäävad ju ometi külmadeks ruumideks...

tõnu kirjutas:Aga kas sul on mõni parem versioon!?

Eelkõige on ta drenaasisüsteemi osa http://www.kilekeskus.ee/public/eesti/D ... galdus.pdf http://www.icopal.fi/Tuotteet/Perustust ... 2_2012.pdf
Kui on alt tuulduvad põrandad siis pole mingit mõtet vundamenti väljast soojustada. Soojusta esmajärjekorras põrandaid ja võid ka vundamendi sisekülje ning pinnase seal tuulutusvahes katta ~50 mm. EPS-iga et tagada seal kuivemat kliimat.

Külaline111 kirjutas:Aitäh, lugesin läbi, kuid õhus ikka küsimus.
Foorumist olen saanud aru nii, et kui on puitpõrandad, alt tuulutusega ja vundamendis on tuulutusavad, siis pole vundamendi soojustamisel mõtet, kuna tuulutusavasid ei tohi kinni panna ja sealt pääseb külm õhk ikka põranda alla. Et põrandad soojad oleks on vaja soojustada vaid need(põrandad).

On siis nii?

Juhtumisi elan ise sellises majas, millel tuulutatav põrandaalune ja soojustatud sokkel. Need avad suletakse sel ajal kui alustatakse kütmist ja avatakse jälle kevadel, kui kütmist vähendatakse. Nii on neid juba algupäraselt kasutatud, kahjuks on see teadmine hakanud ajapikku ära kaduma.

rokikas kirjutas:

tõnu kirjutas:Aga kas sul on mõni parem versioon!?

Eelkõige on ta drenaasisüsteemi osa

sellisel juhul paigaldatakse mull väljapoole, mullikile ümber pannakse veel geotekstiil ja ümber vundamendi drenaašitoru, mis on kuhugile ka ära juhitaud!

Mille vastu see geotekstiil mullikile ümber hea on?

tõnu kirjutas:sellisel juhul paigaldatakse mull väljapoole, ...

Ei maksa hakata ise süsteeme leiutama. Õigemini loomulikult omale tohib kui antakse omale aru selle tegevuse tagajärgedest.
Viidetel nagu oleks päris selgelt kirjutatud ja ka fotod kuhu, millal ja kuidas seda kasutada ning mingeid imeomadusi ei maksa talle juurde pookida.

OJV kirjutas: Nii on neid juba algupäraselt kasutatud, kahjuks on see teadmine hakanud ajapikku ära kaduma.

Seda vaid siis kui ka põranda lahendus on "algupärane" (tänapäevases mõistes väga halvasti soojustatud)!
Hästi soojustatud põranda korral tuleb ka vanu harjumusi korrigeerida.

[quote



Juhtumisi elan ise sellises majas, millel tuulutatav põrandaalune ja soojustatud sokkel. Need avad suletakse sel ajal kui alustatakse kütmist ja avatakse jälle kevadel, kui kütmist vähendatakse. Nii on neid juba algupäraselt kasutatud, kahjuks on see teadmine hakanud ajapikku ära kaduma.[/quote]

Kahjuks ei saa sellest jutust üheselt aru. Kui midagi hakkab ära ununema, siis saab siit aru, et soojustatuid sokleid ehitati ka vanasti? Huvitav oleks teada saada nende soojustatud soklite ülesehitus.

taastaja

Külaline kirjutas:


Juhtumisi elan ise sellises majas, millel tuulutatav põrandaalune ja soojustatud sokkel. Need avad suletakse sel ajal kui alustatakse kütmist ja avatakse jälle kevadel, kui kütmist vähendatakse. Nii on neid juba algupäraselt kasutatud, kahjuks on see teadmine hakanud ajapikku ära kaduma.

Kahjuks ei saa sellest jutust üheselt aru. Kui midagi hakkab ära ununema, siis saab siit aru, et soojustatuid sokleid ehitati ka vanasti? Huvitav oleks teada saada nende soojustatud soklite ülesehitus.

taastaja

Sokli soojustus on lisatud hiljem. See ei muuda unustusse vajunud vajadust ventileeritava põrandaaluse tuulutusavad sügiseti sulgeda ja kevadeti avada.

Minu enda maja, põrandate alune, tuulduv sokkel on juba ehitamise käigus soojustatud. Soojustuse ja sokli all, vundamendi pinna peal on hüdroisolatsiooniks hüdrobutüül kangas. Soojustatud põrand asetseb ise maja seinte vahel. Tuulutusavad soklis sulen püsivate külmade saabumisel ja avan juba kevadsulade tulekul. Usun muidugi, skeptikutest hoolimata, et põrandad saavad nii soojemad olema. Samas ei külmu ka maja alune pinnas läbi, mis tuulutusavade avamisel põhjustaks seal tavalisest suuremat kondensvee teket.

taastaja

OJV kirjutas:Sokli soojustus on lisatud hiljem. See ei muuda unustusse vajunud vajadust ventileeritava põrandaaluse tuulutusavad sügiseti sulgeda ja kevadeti avada.

On ka teistsuguseid seisukohti http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... tys-98.pdf viewtopic.php?f=11&t=34246&start=25

rokikas kirjutas:

OJV kirjutas:Sokli soojustus on lisatud hiljem. See ei muuda unustusse vajunud vajadust ventileeritava põrandaaluse tuulutusavad sügiseti sulgeda ja kevadeti avada.

On ka teistsuguseid seisukohti

Algne puudutas see teema vana maja renoveerimist. Uusehitustele ei näe mingit vajadust ega mõtet niisuguseks lahenduseks muidu kui akuutse radooniohu korral.