Ehitusfoorum

Kuna iga ehitise juures on vaja läheneda eraldi, sõltuvalt olemasolevast, siis sellest ka uus teema
Maja on ise paras kompott igast stiilist natukene midagi. Algne ehitis on puitsõrestik, saepuru täidis TEP plaat ja krohv.
Hetkel soojustatav osa on selle algse peal olev teine korrus kuid soojustatud klaasvillaga.
Mingi osa majast on ka narva plokkidest kuid see ei ole hetkel skoobis ja ei puutu kokku soojustatava osaga.

Teise korruse sein seest välja:
- horis. laudis (25-30mm)
- paber (pruun, suhteliselt õhuke - ehituspaber?)
- karkass + veneaegne klaasvill (150mm)
- paber
- diagon. laudis (25-30mm)
- roovitus (30 mm) (tuulutusvahe?)
- TEP plaat
- krohv

Plaanid:
Väljast fassaadi tegemine on viisaasataku projekt kuid mingi nägemus on, et TEP plaat maha võtta, vajadusel roovitus maha, lisada soojustuse kiht (100+), tuuletõke, õhuvahe, krohvitav materjal.

Soojustatavatest seintest üks on välissein, ühest seinast on meetrine jupp välisseina ja üks sein on ülemine osa välis ja alumine katusealune sein.
Seest on võetud seinad laudiseni lahti ja osaliselt ka laudist eemaldatud, et piiluda konstrukstsiooni sisse.
Mõtteid ja varainte on saanud kaaluda erinevaid. Kindel on, et siseviimistlus tuleb värv-pahtel-OSB.
Üks variantidest, mis tundub loogiline on, et eemaldaks seest laudise, vahetaks klaasvilla välja mõne soojapidavama villa vastu, lisaks horisontaalse karkassi 50mm, mille vahele vill ja sinna peale OSB.
Aurutõkke küsimus: Ventilatsioonilahendust ei ole ja täieliku kilekotti ei saa ehitada. Seega tundub mõistlik aurutõke üldse ära jätta kui värv ja OSB mingil määral ehk juba täidavad seda funktsiooni?
Kui aga ikkagi aurutõkkega läheneda, siis on kohe küsimus, et kuidas realiseerida välissein ja vahelae/katuslae üleminekud. Katuslage ei ole hetkel plaanis laiali lammutada küll aga on vahelae talad lahti ja rihtimisel.
Mõned küsimused selle juures muidugi on veel. Tuulutusvahe, mis praegu on, väljast visuaalselt vaadates ei tundu, et sealt mingi tuul läbi pääseks käima. Kui käibki läbi, siis ainsa tuuletõkkena on enne villa paber vaid.

Teine variant on jätta kogu praegune "soojustus" nii nagu on, häda korral lisada see 50 soojustust sisse (palju ei saa lisada kuna radika torud läbi põranda tulevad ette) ja OSB viimistlusega peale. Põhjalikum soojustus realiseerida selles viisaastaku projektis väljast poolt. Siin tekib muidugi küsimus, et milleks sisse üldse soojustust praegu lisada. Ainus põhjendus, et vähendada õlikütte kulusid mingilgi määral

Soovitused ja nõuanded võiks olla konstruktiivsed

Cass kirjutas:siseviimistlus tuleb värv-pahtel-OSB

OSB-le võiks veel kipsplaadi kruvida. Oluliselt lihtsam pahteldada ja värvida.

Ütleks, et see on pisimure võrreldes selle muu sobiva lahenduse leidmisega

Näib, et nõuandjaid/mõttekaaslaseid napib.

Kõiki asjaolusid kaaludes võtsin otsuse, et paigaldab siiski ka aurutõkke. Sellega aga lisanud veel üks mure.
Osaliselt on toas kaldlagi. Kaldlae konstruktsioon on selline:
- Valtsplekk
- laudis (hõre)
- sarikad (150) täidetud (50 - miski imelik materjal nagu oleks kahe paberi vahel makrofleksi lastud + 2x50 peno)
- saepuruplaat

Sinna saepuruplaadi alla aurutõkkest piisab ja on OK?
Või siis tuleb tekitada tuulutusvahe sinna laudise ja soojustuse vahele? (abiliist 50,tuuletõkkeplaat, soojustus 100 lisaroovitus 50). Rohkem soojustust väga ei kannata panna. Kuna kaldlae pinda palju ei ole, siis on vastuvõetav ka mõne finnfoami või spu kasutus.
Sarikate otsast tundub olema kinnine ja tuulutuskastist nagu ei pääseks tuul katuse alla käima.

Küülaline kirjutas:

Cass kirjutas:siseviimistlus tuleb värv-pahtel-OSB

OSB-le võiks veel kipsplaadi kruvida. Oluliselt lihtsam pahteldada ja värvida.

Mitte ainult lihtsam, vaid ikka tunduvalt lollikindlam, et seinal ei lööks välja OSB vuugipraod (tulevad vene aja valimistest osavõtu % tõenäosusega).

Cass kirjutas:Ütleks, et see on pisimure võrreldes selle muu sobiva lahenduse leidmisega

Selle pisimure kohta tuleb lihtsalt paari aasta pärast uus teema, et kuidas pahteldatud-värvitud OSB pragudest lahti saada.

Kuna selle viimistluse kihini on veel jupp aega ja lisakihi paigaldus ei ole kuigi keerukas, siis selles suhtes on see pisimure.

Teemaalgataja kirjutab:
"...vahetaks klaasvilla välja mõne soojapidavama villa vastu..."
Tahaks ilma igasuguse irooniata teada, milline vill on klaasvillast soojapidavam?
Ja lisaks, millest see OSB vaimustus. Konstruktsioonis on juba diagonaallaudis

Teinekülaline kirjutas:Teemaalgataja kirjutab:
"...vahetaks klaasvilla välja mõne soojapidavama villa vastu..."
Tahaks ilma igasuguse irooniata teada, milline vill on klaasvillast soojapidavam?

Kui sa nii küsid, siis jah numbrilist võrdlust ei ole pakkuda (palju on venaegsel klaasvillal). Üks argument selle väljavahetamiseks oli ka ebaühtlane paigaldus. Igatahes on tänaseks see seinast eemaldatud. Oli see siis halb või hea otsus aga tagasi ka panema ei hakka

Teinekülaline kirjutas:Ja lisaks, millest see OSB vaimustus. Konstruktsioonis on juba diagonaallaudis

Eks ta oli pigem kindla peale minek kuna sees oli varem ka laudis ja ei tahtnud konstruktsiooni nõrgendada.
Täpsustusena, et seinakarkass on kohati kõikuv 55-75 x130 mõõtudega.