Ehitusfoorum

Tere.
Mure siis järgmine. Olemas korralik suur soojusvahetiga saunakeris. Sooviks sinna järgi ühendada saunaboileri mis soojendab vett kerise soojusvahetist ja ka elektrilise kütteelemendiga ( et saaks ka sooja vett kui kerist ei küta). Poes on müügil erinevaid boilerieid. Ühe puhul tsirkuleerib tarbevesi läbi kerise soojusvaheti, teise puhul aga liigub küttevesi kerise soojus-ja boileri soojusvaheti kinnises ringis ja soojendab mahutis olevat tarbevett.

Esmalt otsustasin, et ostan 100 liitrise soojusisolatsioonita boileri mille tarbevesi tsirkuleerib läbi kerise ( elektriline kütteelement 1,5 kw). Kui seda juba ostma hakkasin tegi müüja väga maha sellise idee ja ütles, et võtab tohutult voolu ja kahesüsteemne on parem jne.

Midagi sarnast:
http://www.kyttemeister.ee/index.php?pa ... roup_id=83

Pakutakse ka selliseid Skameti omasid:
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=& ... 6542,d.ZGU

Kas kellelgi on kogemusi milline oleks parim lahendus pidevaks sooja vee olemasoluks ( kerise soojuvaheti + elekter) . Ei tahaks kahte boilerit paigaldada.
Oleksin tänulik ka viidete eest kust saab head boilerit.

Palju sõltub, millal vett kasutad, kui tihti kasutad ja kas viitsid jamada.
1. Kui kerisega kütad siis palju sooja läheb vee soojendamiseks ja sauna tuleb kauem kütta. Kusjuures sauna keris ei ole väga hea kasuteguriga, sest kõrge lavaruumi temperatuuri saamiseks tuleb suitsu korstnasse kütta
2. Teine jama on õige boileri suurus - kui liiga väike, läheb vesi keema. Liiga suur ei saa vett piisavalt soojaks. Isegi kui suurus paras, tuleb kasutamist jälgida - need tuttavad kellele sai ehitatud on pidevas hädas nende boileritega.
3. Kui saunas käidud siis tihti boiler täis kuuma vett aga kasutajaid enam pole. Lisakulu

Mugavam on seni leppida elektriboileriga - vesi peaaegu alati olemas, kütmisel eelolevaid jamasi pole. Elektrikulu on piisavalt talutav, et sellenimel puude ja elektri hinnavahe ei õigusta ennast. See puudega vee üleskütmine on ikka neil, kes sauna kasutavadharva ja veest tühjakslaskmisega - siis tõesti on nii soe vesi kui saun ühe kütmisega.

Kui on aga pidev sooja vee vajadus, kuid soov puudega sauna ajal juurde saada siis kasutatakse kahe boileriga - on keriseboiler, kust tarbevesi liigub edasi vaid elektriboilerisse, kus on elektriküte järgi.
Isegi siis võib vabalt vee keema saada saunaboileris, sel juhtumil tasub boileri mahtudega pigem üle liialdada.

Kui puud ja oma aeg on odavalt käes, siis on kahe boileri süsteem väga praktiline. Teine ehk elektriboiler hoolitseb kogu aeg ühtlase temperatuuriga sooja vee olemasolu eest. Loe ka seda teemat: viewtopic.php?f=23&t=523

Tänud abi eest. Kuna puud on enda käest otsustasin ketkel 120L ja 2kw saunaboileri kasuks. Kui jääb väheseks või hakkab liialt elektrit võtma siis lisan elektriboileri juurde. Kavatsen boileri ka soojustuse sisse panna, et veetemperatuur kauem püsiks.

raunts777 kirjutas:või hakkab liialt elektrit võtma siis lisan elektriboileri juurde

Saan aru küll, et selline boileri ühendus kerisega pole päris korrektne, aga teoreetiliselt peaks ju toimima küll? Asja mõte selles, et saunatamisega jääb elektrist väheks, keris toetaks. Torustikud vanast saunaboileri ajast olemas, ainult ühendada vaja.

Asi toimib nii ilusti, ainult vaja igale poole panna õieti tagasilöögi klapid.

endal samuti kahe boileri süsteem (elektri+saunaahjukeris). mis on omavahel ühendatud. kui sooja vet vaja, siis viskan sületäije puid alla ja poole tunniga soevesi olemas! eletriboilerit pole siiamaani veel kasutanud! kui kunagi metsas puud otsa saavad ja nii vana olen, et puid ei viitsi enam tuppa tuua, eks siis lükkan juhtme järgi!

tõnu kirjutas:kui sooja vet vaja, siis viskan sületäije puid alla ja poole tunniga soevesi olemas

Ma siiski kahtlen kas suurem osa inimesi sellise automaatikaga nõus oleks. Mul igatahes nii palju kannatust ei ole. Ja naine oleks mind ka juba ammu käbini ema juurde saatnud.

Veikko kirjutas:Asi toimib nii ilusti, ainult vaja igale poole panna õieti tagasilöögi klapid.

Milleks isetsirkuleerivasse süsteemi tagasilöögiklapid? Kuhu need tuleks siis panna?

Kõikidel boileritel on ohutuse mõttes kohustuslik tagasilöögi-ülerõhu klapid. Mis survele on mõeldud see saunakerise siug?

Küülaline kirjutas: Ja naine oleks mind ka juba ammu käbini ema juurde saatnud.

Moor on sul lihtsalt liialt mugav! Aga kui rahaga pole muud teha kui eesti energiale anda, siis muidugi!

Veikko kirjutas:Asi toimib nii ilusti, ainult vaja igale poole panna õieti tagasilöögi klapid.

Kuna tagasilöögiklappe ei osanud isetsirkuleerivasse süsteemi panna, siis prooviks ühendasin otsad külge ja nagu karta oli, siis asi ei toimigi. Sooja vee avamisel hakkab külma vett läbi kerise võtma, mitte sooja boilerist.

parmhot kirjutas:

Veikko kirjutas:Asi toimib nii ilusti, ainult vaja igale poole panna õieti tagasilöögi klapid.

Kuna tagasilöögiklappe ei osanud isetsirkuleerivasse süsteemi panna, siis prooviks ühendasin otsad külge ja nagu karta oli, siis asi ei toimigi. Sooja vee avamisel hakkab külma vett läbi kerise võtma, mitte sooja boilerist.

Asi sai toimima nii, et kerisesse minevat külma vett sai piiratud kuulkraaniga nii umbes poole ulatuses. Keema ei lähe ja külma ka enam ootamatult pähe ei tule.