Ehitusfoorum

Tere
Olen otsinud foorumist, aga ei leia oma küsimusele vastust.
Äkki keegi seletaks, kuidas kinnitada aurutõkke paber metallkarkassiga tehtavale seinale? Plaanis korter puitmajas ära soojustada, aga olen aru saanud, et peab kasutama aurutõkke paberit kipsi ja villa vahel. Kas paberi peab paigaldama teibiga kipsi külge?

KUI on soov selline konstruktsioon tekitada, siis lihtsaim viis on panna paika metallkarkass, vill vahele ja siis karkassile aurutõke kahepoolse teibiga ja siis kips.
Omaette teema on, kas otse kipsi taga olev aurutõke ka terveks jääb, piisab vaid mõnest, karkassist möödalastavast kipsikruvist, et aurutõkke efektiivsus kordades väheneks

Aga kuhu ma ta siis veel paigaldama peaks, kui mitte villa ja kipsi vahele? Toosi auke tehes freesiks paberi nagunii katki, kuna juhtmed jääks ka paberi taha.

Mida rohkem ma loen selle aurutõkke paigaldamise kohta, seda enam kerkib üles küsimus selle vajalikkuse kohta üleüldse.
Kui majas/korteris on olemas ventšaht(id), kust paha õhk ja niiskus saaksid välja minna ning seinas või akendel värske õhu juurdevooluklapid, siis, kas on üldse vajalik see aurutõkkepaber kui ta kipsplaadi paigaldusega tikitakse kruvidega nagunii sõelapõhjaks + pistikute-lülitite augud + igatsugu riiulid-kapid-pildid, mis seinale riputatakse?

Ootaksin eelkõige siinsete targemate (Piirfeld, Imelik jt) lihtsat vastust ilma valemiteta.

Mitte igal seinal pole aurutõket vaja. Aga kui see on vajalik, on see vajalik ning seda ei tohi augustada. Et vältida valemeid, vaata parem pilti hallitusest. See pole mitte lihtsalt inetu ja ei lagunda hoonet, vaid mõned hallitused eritavad ka mürgiseid aineid: joonis 2.22 lk 24: http://www.mkm.ee/public/telliskorterelamute_uuring.pdf

Kas sinu sein vajab aurutõket, küsi mõne pädeva inseneri käest.

Aurutõkke puhul ei ole olemas lihtsaid vastuseid ja selleks, et asja sisu mõista, peab nii ehk naa midagi teooriast teadma ja oh hirmu, vahetevahel ka valemitesse süüvima.
Teemaalgatajale - kui kipsseina tulevad toosid, siis otse kipsi taha aurutõket panna on mõttetu, oma funktsiooni ta ei täida ja on vaid lisa ressursikulu. Aurutõke, nagu nimigi ütleb, peab takistama veeauru pääsemist piirdekonstruktsioonidesse (kütteperioodil, kui sisetemperatuur on välistemperatuurist kõrgem on siseruumi absoluutne õhuniiskus kõrgem kui väljas) ja oma funktsiooni täidab ta vaid juhul, kui ta on terviklik. Ebamäärane võrdlus ehk õhupalliga - õhupallis püsib kõrgem rõhk vaid siis, kui see on terve. Teoreetikute väitel on osaline aurutõke isegi kahjulikum kui selle puudumine - aurukoormus koondub väiksemale pinnale.
Kipsi taha aurutõkke paigaldamisel on seega ainsaks, vähemalt teoorias, töötavaks lahenduseks panna aurutõke mitte otse kipsi taha vaid ühe karkassikihi jagu sügavamale st näiteks kips, 42mm karkass villaga või ilma, terviklik aurutõke, järgmised karkassid või mis iganes seinakonstruktsiooniosad. Juhtmed jm kõik aurutõkkest sissepoole ja kõik aurutõkkest läbi minevad juhtmed vms korralikult teipida. Seejuures peaks arvestama, et aurutõkkest sissepoole jääv soojustus ei oleks üle neljandiku kogu seina soojustusest

Teinekülalise välja toodud aurutõkke viimisel sügavamale seina sisse saab teha ka sisemise osa karkassist rõhtsuunalise, see vähendab külmasildade mõju.

Lisaks, et vahel saab kõik või peaaegu kõik tooside/lülitite/pesade augud teha siseseintesse ja kasutada välisseintes eranditult mitte-süvistatavaid, seinapealseid.

pold kirjutas:Mitte igal seinal pole aurutõket vaja. Aga kui see on vajalik, on see vajalik ning seda ei tohi augustada. Et vältida valemeid, vaata parem pilti hallitusest. See pole mitte lihtsalt inetu ja ei lagunda hoonet, vaid mõned hallitused eritavad ka mürgiseid aineid: joonis 2.22 lk 24: http://www.mkm.ee/public/telliskorterelamute_uuring.pdf

Kas sinu sein vajab aurutõket, küsi mõne pädeva inseneri käest.

Piltidel ja lingil tegu tellismajaga. Jutt käib vanast puitmajast. Ühistu ei kavatse maja väljast renoveerida järgmise 15 aasta jooksul. Enda nurga korteris kaks külma välisseina. Kuna plaanis remont teha ja seinad kipsiga katta siis paigaldan karkassi vahele ka 50mm kivivilla. Lihtsalt olen aru saanud, et igal poole promotakse aurutõke paberit ja olen ka näinud, kuidas seda kileteibiga kipsi taha kleebitakse. Lihtsalt mõtlesin, kas see paigaldusviis on õige, kuna toosiaugud ja kruvid nagunii lõhuvad paberi.

Külaline kirjutas: Mida rohkem ma loen selle aurutõkke paigaldamise kohta, seda enam kerkib üles küsimus selle vajalikkuse kohta üleüldse. Ootaksin eelkõige siinsete targemate (Piirfeld, Imelik jt) lihtsat vastust ilma valemiteta.

Oi,oi ,oi. Ei ole õiglane paigutada mind nimetatud isikuga samasse "kategooriasse"
(loe palun kõrvalteemat, siis saad aru - miks?).
Sellise arvamuse eest muidugi - Aitäh!

"Aurutõkkega" on lood vähe keerulisemad. Soovitan lugeda kõrvalteemat.
Ma ei vaeva lugejat enam erinevate aurutakistuste väärtustega ja selle seosega konstruktsiooni ning kliimasse, kuid "protsessi mõistmiseks" on see minu meelest vajalik.
Ilma aurutakistuseta konstruktsiooni ei ole olemas. Küsimus on spetsiaalse kihi paigaldamise/mittepaigaldamise vajalikkuses ja selle väärtuses ning vastupidavuses.
Ühest vastust ei ole- oleneb takistusest, konstruktsioonist ja sise-/väliskliimast.
Ventilatsioon mõjutab sisekliimat aga normaaljuhul ei mõjuta konstruktsiooni niiskusreziimi.

Teinekülaline kirjutas:... ja oma funktsiooni täidab ta vaid juhul, kui ta on terviklik. Ebamäärane võrdlus ehk õhupalliga - õhupallis püsib kõrgem rõhk vaid siis, kui see on terve. Teoreetikute väitel on osaline aurutõke isegi kahjulikum kui selle puudumine - aurukoormus koondub väiksemale pinnale.

Siin tuleb jätkata sealt , kus "OSB teemas" pooleli jäi. "OSB" ei pruugi olla terviklik nagu eelmises teemas märkisid - õige, aga takistuse väärtus on tal nimetatud tingimusel. Vähe/palju? - oleneb. Veeaurule praktiliselt läbimatu (puudub praktiline tähtsus) Sd= 1000m (mälu järgi- loodan , et ei eksinud).
Õhupallis püsib rõhk kõrgem seni kuni takistus rõhukaole seda võimaldab.
Teoreetikutele vastuargumendiks- rõhk on vedelikes ja gaasides igas suunas ühesugune. Seega "koormus" oleneb puhtalt takistusest sellele. Takistuse kaotamisel takistus puudub.

Kuna ma seina 2x42mm kasvatada ei taha ja kipsi taga aurutõkkest nagunii kasu poleks tooside pärast, siis oleks vist sellest parem üldse loobuda. Maja on nagunii 100 aastat ilma hakkama saanud.

Ards kirjutas:Kuna ma seina 2x42mm kasvatada ei taha ja kipsi taga aurutõkkest nagunii kasu poleks tooside pärast, siis oleks vist sellest parem üldse loobuda. Maja on nagunii 100 aastat ilma hakkama saanud.

Kui sa ütleksid, et aurutõke on sinu arvates liiga kallis, paigaldamine on lisatöö ja sa oled nõus riskiga, et sa pead varsti uuesti terve seina ära lammutama, ning seda hoolimata sellest, et sa ei tea, kui suur see risk on, siis ma isegi saaksin su kaalutlustest aru.
Aga sinu jutt praegu on sama nagu öelda, et 100 aastat pidas kuiv maja vastu, nüüd kastan teda iga päev voolikust, on seni vastu pidanud, peab edasi. See on ignorantsus.
Tundub, et sa aga tahad, et keegi kinnitaks sulle, et kõik on hästi, tee nagu sulle endale meeldib. Neile, kes seda ütelda oskavad, on see põhitöö ja foorumis vastamine vorsti leiva peale ei too. Pealegi pole seda võimalik sinu praeguste andmete järgi öelda.

Ehk: kui sa oled kastepunkti arvutuse põhimõtte endale selgeks teinud, võta http://www.rusfa.com/downloads.htm lehelt programm dew31.zip ja kontrolli oma sein järele. Ja pea meeles, et võimalikud vead maksad kinni ise. Ja pole üldse võimatu, et arvutuse järgi tulebki sein ilma aurutõkketa välja.

Siinkohal on ehk 50mm ilma aurutõkke paberita seina parem kui 100mm aukudega aurutõkkega sein.

Teadmata konstruktsiooni muid elemente on seda võimatu öelda. Kui on soov soojustada seest, siis paigalda oma aurutõke otse kipsi alla ja ve elekter seina pealt. Kruvide jaoks kkasuta butüülteipi, mis pole sugugi üle mõistuse kallis. Styrofoam ja selle krohvimine oleks veel ägedam.

fgh kirjutas: Siinkohal on ehk 50mm ilma aurutõkke paberita seina parem kui 100mm aukudega aurutõkkega sein..

Sellel väitel puudub sisu. Probleemi põhjustab soojustususe vale paiknemine konstruktsioonis, mitte aurutõkke olemasolu.
Mind jätkuvalt üllatab inimeste tahe lahendada probleeme neid süvendades.

100 aastat pidas kuiv maja vastu, nüüd kastan teda iga päev voolikust, on seni vastu pidanud, peab edasi.

... on hästi näitlikustatud.

Absoluutsete näitajatega konstruktsioonikihi vajalikkus on probleem iseenesest.... arvan ma
Meie kliimas piirde sisekihi kõrge aurutakistuse tekitamine, teeb minu arvates igale konstruktsioonile head.
Ebapiisava õhutiheduse tõttu kandub aga konstruktsiooni hulgaliselt rohkem niiskust kui difusioon seda eales teha suudab (mis ei tähenda, et viimane ei ole vale konstruktsiooni korral probleem).

Ehk ei olegi nii mõtetu postitus kui panna see küsija jutu konteksti?