Ehitusfoorum

Kas on kellegil kogemust sellise konstruktsiooniga, kus lisaks ca 0,5 m paekivile on taldmiku peale laotud ka laeni lapiti punane tellis (vahele on jäetud õhuvahe ca 3-5 cm). Tegu siis nn Tallinna tüüpi majaga ja tõenäoliselt oli selle mõte isoleerida keldri siseruume kas soojuslikult ja /või niiskusest. Maa-all on soklist ca 1,3 m, maa peal 1,35 m. Ei ole aga kindel kuidas see reaalselt töötab ja eriti siis kui plaanis keldrisse eluruume laiendada. Kas seda peaks nüüd hakkama ventileerima sissepoole (või väljaspoole) et ta kasu asemel kahju ei teeks. Või augud üldse kinni panema. Originaalis olid vist mingid sissepooel ventileerimise avad aga iseasi, mis keldri temperatuuriks oli mõeldud. Kui seespool talvel soe siis peaks ju paekivi sisepinnale hakkama kondents tekkima - samas, kas sellest seal vaheruumis ongi halba (eriti kui ei ventileeriks seda õhuvahet sisse).
Ja mis kasutegur on sellise konstruktsiooni puhul väljast poolt hüdroisoleerimisest ja soojustamisest. Ja kas ka siin jääb kriitiliseks kohaks taldmiku puuduv hüdroisolatsioon.

Ära näpi midagi ja ära sinna elama koli. Lihtne! Radooni, niiskuse, soojustuse jms probleemid.

Kas keegi midagi konstruktiivset ka oskab vastata. Linnade asustustiheduse suurendamise ja miljööväärtust omavate piirkondade säilitamise huvides tekivad paraku sellised küsimused ikka ja jälle üles. Põllale uusi karbikuid ridamisi üles visata on muidugi lihtne ja seal ka kõik ehituslikud lahendused ju suurte materjalitootjate firmade poolt välja töötatud ja siin foorumis ei saagi heurekat väga tekkida. Aga ehk leidub ka neid, kes meile omaste hoonetüüpide ja looduslike+uudsete materjalide kombinatsioonide ja problemaatika kohta oskavad uut teadmust sünteesida.

Radoon - jah. Kuid uus betoonpõrand koos all olevate kiledega leevendab seda ja gaas pressib ennast mujalt välja. Samuti plaan panna mehaaniline ventilatsioon soojusvahetiga.

Soojus- ja niiskusprobleemid - jah, kahtlemata. Siin vajakski mõttearendust. Lõpuks jõuame vast ikka taldmiku puuduva horisontaalse hüdroisolatsioonini, mis tegemata jääks. Aga siiski, kuhu ventileerida seda õhuvahet või hoopis sulgeda see.

Lisaks. Mis juhtuks kui lasta need seinad seestpoolt PUR vahuga üle. Külmumispunkt paekiviseinas ilmselt liiguks veidi aga kas see saab tingimata seinale hävitavaks?

Tere. Insenerid, kes Tallinna maju projekteerisid ei planeerinud keldrisse eluruume. Ka nõukogude valitsus andis keldriruumide elanikele eelisjärjekorras uusi kortereid. Tänapäevased "insenerid" tahavad lahendada väga keerukat ülesannet. Tehniliselt võimalik, aga majanduslikult te ei taha teada maksumust. Ja nii keerukat tehniliselt laitmatult töötavat lahendust foorumist niikuinii ei saa. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Liiga pikk jutt ja segane ülesehitus, mistõttu ei viitsi küll romaani heietada...
Kuna tahad keldrit kasutada rohkem kui panipaigana siis soojusta väljast ära. See vähendab, kuid taldmiku kaudu jääb kapilaarne niiskuse tulek seintesse ikka sisse, et probleemne saab olema

Kujutan ette, mis tehniliselt õige lahendus endast kujutab ja maksma võib minna (kauss, injekteerimine jne), olen hr. Langeprooni seminari kuulanud. Kahjuks kogu seda lõbu ei saa meil maja lubada. Siiski, äkki keegi oskab midagi tarka arvata selle tellisseina kohta - kas kasulikum oleks jätta augud tuppa või sulgeda kõik augud ja jätta ta sinn "omapead". Kas viimasel juhul sinna vahele tekkiv niiskus ei või probleemiks muutuda. Kui vahe sissepoole ventileerida siis ta ehk leevendab külma paeseina kiirgust.

Nägin just et soojustatakse analoogsel majal soklit maaalt ja maapealt alt hüdromastiksiga üldse tegemata. Põhjuseks ongi see, et kardetakse muidu niiskus kotti panna (pääseb taldmiku alt ikka sisse aga kui mastiks panna ja üles soojustus, siis ei saa välja - tahab vist pressida väljaspoole? ning sein on kogu aeg niiske). Igal juhul seal krohivisid alt seina siledaks, panid peno peale ning sellele kohe mummukile peale, mummud peno poole õhuvaheks. Alt mummukile drenaazitoru alla. Kas selline paigaldus ilma mastiksi möksita on mõttekam kui poolik hüdroisolatsioon ainult vertikaalse möksi näol. Kui niiskus ikagi ligi pääseb siis ilmselt ka soojustus 100 % efekti ei anna, vähemalt maa all. Maapeal likvideerib esimese korruse betoonist vahelae külmasilla.

Seepärast rohkem ei teeks kui klassikaline vundamendi soojustus keldrist väljapoole - kalliks saab see kaevamine olema, kuid kui soov ruume enamaks kasutada, tuleb papp välja köhida.
Siseseina võõpaks mingi tavalise niiskustõkkega üle. Kui nüüd siseseinale midagi peale plaatide on soov kinnitada siis tuleb kinnituskoha niiskust kartvatele materjalidele lisahüdrotõke teha. Otse loomulikult tuleb õhu parendamiseks ventilatsiooni lisada. Kokkuvõtvalt saab ruumi parendada, eks pead ise vaatama, kas rahaline kulutus õigustab end.