Ehitusfoorum

1. Plaanis puitkarkassmaja ehitus ning üritan aru saada, kuidas konstruktsioonid töötavad, või vähemalt peaks töötama. Kusagile sisemistesse kihtidesse tarvis panna aurutõke. Esimesele korrusele panen, alumine serv läheb vundamendi vastu tihedaks. Teisele korrusele panen, ülemine serv läheb lae aurutõkke vastu tihedaks. Aga mis saab vahelaega külgnevast välisseinast? Kuidas seal asi lahendada? Altpoolt lakke saab ka aurutõkke panna, aga ülalt?

2. Ühtlasi on teretulnud konstruktiivne kriitika järgmise seinakonstruktsiooni pihta:
- horisontaalne välisvooder
- tuulutusroov 22x100
- RKL-31 FACADE 50mm + teip
- roov 50x250
- kl-33 50mm
- kl-33 200mm
- 10mm OSB aurutõkkeks ja jäikuse andmiseks, tihendada servad
- 50mm roovid või kipsikarkass, 50mm vill, kips vms siseseina materjal. Villa sisse kommunikatsioonid jms.
Minu mõttekõik: OSB kui aurutõkkekihiüks eesmärk on karkassile jäikuse andmine, teine see, et aurutõke ka peale elektripaigaldust ja piltide seinapanemist tõepoolest tihe oleks. Sellise seina U peaks tulema kopikas peale 0,1, otsese külmasillaohu 250 roovidest elimineerib RKL.

Eeskujulik soojustus. Voodri tuulutusliist võiks ikka 25mm olla miinimum. Ise paneks 28 juba, aga see ainult minu arvamus ja oleneb pindaladest ja muudest suurustest. Isoveri asemel kasutaks isiklikult väljas ristiroovi ja 100 villa, vertikaalkarkassiks 200 prussi. Tuuletõkkeks mingi õhem plaat. Kas puitkiud või villaplaat. Hind tuleb kokkuvõttes suhteliselt sama, tulemus parem.
Paks isoveri plaat ajab kinnitamise ja voodri paigaldamise mõttetult kalliks, samuti need kogu maailma teibid sinna otsa. Õhema plaadi korral käib kogu töö naelapüssiga ja on kordades kiirem ning lõpptulemus parem sama raha eest. Kivivilla on muideks mugavam paigaldada.

Osb aurutõkkena tõenäoliselt täidab oma piisavalt õhutõkkefunktsiooni. Keegi kellel programmile ligipääs võiks arvutada. Määravaks saab ühtse kesta tekitamine ja õhutiheduse saavutamine.

Vahelae saab näiteks lahendada horisontaalse prussiga mille tagant või mille vastu 1 ja 2 korruse tõkked tihendatakse. Vahelae laagid kinnituvad prussikingadega selle külge. Või tihendatakse lihtsalt laagide vahed seina juures tiheda kattega, osb, uretaanplaat või aurutõkke materjal ning hunnik teibijumala teipi. Aga sellised konstruktsioonilised lahendused on inseneri pärusmaa.

Üldiselt soe sein ja tänapäeva normide kohane.

50x250mm karkassiprussi rooviks nimetada ei ole aus.

Tänan nii sisuliste kui vormiliste kommentaaride eest. Tegin ka konstruktsioonist teise variandi, et pilt silme ees oleks.

Ise küsime, ise vastame. Soomlaste RT-s on ka üks lahendus antud, kuidas see niiskus ikkagi konstruktsioonist eemal hoida.
http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10820ee/

Omal on insener teinud sellise lahenduse (seest välja): siseviimistlusplaat; 100 mm horisontaalne pruss soojustusega (seal sees ka kommunikatsioonid); aurutõkke kile; 250 mm vertikaalsed postid koos soojustusega; OSB 9 mm; distantsliist; puitvooder.
Minu poolt oli tingimuseks võimalikult lihtne, väheste kihtidega konstruktsioon, mis vastaks ehitusfüüsikaliselt nõudmistele. Selline pakutud konstruktsioon peaks väidetavalt olema rahaliselt kõige ökonoomsem - kuna on vähe kihte, on tööjõukulu väike (karkassi puhul ei ole rahalist vahet 200 või 250 mm prussi paigaldusel). Samuti, nagu eespool mainiti, on traditsiooniline villast (ja ehk ka spets kattega) tuuletõke rahaliselt suhteliselt (m3 maksumus) kõige kallim seina komponent ja seega võiks seda minimaalselt kasutada.
OSB on seega väljaspool tuuletõkkeks ja jäikuse tagajaks täites kahte funktsiooni. Sissepoole aurutõket OSB-d ei soovinud kuna eelistan sisetingimustes formaldehüüdivaba materjali.
Selle lahenduse puhul on oluline, et aurutõkke paigaldus oleks korrektne, kuna OSB auru läbilaskvus on tunduvalt kehvem kui tavalisel aurutõkkel.

Tundub üsna keeruline reaalses elus sellist seina, maja õhutihedaks saada. Kas see lahendus on siis odavam, kui krohv,kivi,peno krohv?

Tere. Ei saa aru, miks peab oma majast tekitama aeglase pommi! Kogu maja tervis põhineb aurutõkkekile 100 % auru pidamisel. Teoorias see töötab, aga praktikas on selle tõenäosus 50 aasta kestvusega nullilähedane. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Lisan omapoolse tõrvatilga sellesse arutellu. Kus kohast on pärit inf, et osb plaat sobib aurutõkkeks? Müügimeestelt? Praktika on näidanud, et see on küll viimane allikas mida uskuda. Kui veidi netis otsida, siis võib leida, et näiteks 15mm osb plaadi veeauru difusioonitakistus (müü) on 190/270 . See on samas suurusjärgus puiduga (näiteks tavalisel õlivärvil on see üle 20 000-de). Aurutõkkeks on seda ilmselgelt vähe samas tuuletõkkeks 100 korda liiga palju ehk ma tulen oma teise küsimuse juurde, miks on vaja karkasskonstruktsiooni selliste plaatidega jäigastada? Kas korralikest diagonaalidest enam ei piisa. Oma piiratuses arvan, et selline osb plaatide panemine soojustusest väljaspoole on pärit põhjamaadest, kus sellist lahendust mõningad aastad(aastakümned) tagasi kuuldavasti laialdaselt kasutati. Soome uudiseid jälgides on praegusel ajal suurim ehitusega seotud probleem sealmaal "homeongelma" ehk hallitus soojustuses ja konstruktsioonides. "Homekoulu" (hallitanud kool) on muutunud riikliku tähtsusega probleemiks.

Idee kasutada osb-d aurutõkkena lähtus pigem sellest, et osb on seal ka peale juhtmeotsa ja kruviga torkimist. Kile puhul ei ole see nii kindel. Ja mida teeb aurutõkke kile teibi liim 25 aasta pärast? Veeauru diffusioonitakistuse otsimiseni veel ei jõudnud, tõsi. Kui see on liiga madal, siis tuleb osb alla ilmselt mingi odavam aurutõke ka lisada. Erinevalt külalispostitajast ei ole mul plaani osb-d välimistesse kihtidesse kindlasti panna.

Googeldasin ka pisut.
Õhukese OSB μ= 220
Isover VKL μ= 1

Lisaks hoiab sundvent majas kerget alarõhku. Ei tohiks ju olla probleemi?

OSB-d väliskihis kasutatakse, ja tundub et mitte diletantide poolt. "Kodumaja" peaks olema vist üks Eesti suuremaid majaelementide tootjaid ja eksportijaid, seega ei tohiks nad ilmselt suvaliselt konstruktsiooni kihte üksteise peale laduda. Ja sealt on pärit järgmine lahendus: http://www.kodumaja.ee/UserFiles/Vaikee ... (4X95).pdf
Vaadata võiks siis näiteks joonise ülemise vasaku nurga juures seina kihtide kirjeldust.

Siin on mindud veel kummalisema lahenduse peale kui ülalpool kirjeldatud. Ja ma kahtlen, kas isegi seal Kodumaja tehase tingimustes suudetakse aurutõke selliselt paigaldada, et 100% ei teki koostamise käigus või ka hilisemalt, mitmekümne aasta perspektiivis, mingeid katkestusi. Kuid selliselt on see tehtud.
Huvitav oleks muidugi teada, millistest kaalutlustest lähtuvalt selline konstruktiivne lahendus tulnud on ja mis selle eeliseks teiste lahenduste ees on.

Külaline kirjutas:OSB-d väliskihis kasutatakse, ja tundub et mitte diletantide poolt. "Kodumaja" peaks olema vist üks Eesti suuremaid majaelementide tootjaid ja eksportijaid, seega ei tohiks nad ilmselt suvaliselt konstruktsiooni kihte üksteise peale laduda. Ja sealt on pärit järgmine lahendus: http://www.kodumaja.ee/UserFiles/Vaikee ... (4X95).pdf
Vaadata võiks siis näiteks joonise ülemise vasaku nurga juures seina kihtide kirjeldust.

Siin on mindud veel kummalisema lahenduse peale kui ülalpool kirjeldatud. Ja ma kahtlen, kas isegi seal Kodumaja tehase tingimustes suudetakse aurutõke selliselt paigaldada, et 100% ei teki koostamise käigus või ka hilisemalt, mitmekümne aasta perspektiivis, mingeid katkestusi. Kuid selliselt on see tehtud.
Huvitav oleks muidugi teada, millistest kaalutlustest lähtuvalt selline konstruktiivne lahendus tulnud on ja mis selle eeliseks teiste lahenduste ees on.

Kaalutlus on odavus, ei muud. Nii saab sooja seina kõige odavamalt.
Õssu tulevane passiivmaja koosneb ainult OSBst
http://www.flickr.com/photos/61283440@N ... 348713937/

Odavusest on Kodumaja lahenduses asi kaugel - kui OSB ära jätta oleks tegemist nö tavalise lahendusega, või isegi kallimapoolsemaga, arvestades et kasutatakse RKL 30 tuuletõket. Ehk Kodumaja kasutab OSB-d jäigastava elemendina, mitte tuuletõkkena - viimase tarvis on lisatud RKL ja tuuletõkke paber. Küll on küsimus selles, kuidas niiskusreziim OSB-ga töötab.

Odavalt saaks konstrui, kus kahe OSB plaadi vahel on EPS. See on õige säästulahendus ja huvitav, et meiekandis pole kuulnud seda kasutatavat - mujal on see jänkidemaa lahendus laiemalt levinud. Pole niiskusprobleemi, külmasildasid ega tuuletõkke küsimust (kui paneel on korrektselt tehtud ja paigaldatud). On muidugi teised probleemid aga see on eraldi teema.
Sense majal on isegi keerulise lahendusega välja mindud - soojustuseks on kuiv tselluvill. Põhimõtteliselt on Sensel täpselt sama lahendus ka nende suureks reklaamiobjektiks olnud Põlva passiivmaja puhul, lihtsalt sisemise OSB asemel on Põlvas ristkiht puit, mis on ka kandev osa. Nüüd eraldi kandvat kihti ei ole, sama OSB lahendus koos sobiva ristlõikega puitpostidega lahendab selle.
Rääkides selle konstrui tüübi odavusest - ehituse või müügihinnas see ei kajastu

Huvitav teema, ning puuduvad "pretensioonid"?
See ajendab mind lisama mõningad täpsustused/argumendid (soovitusteks puudub pädevus).
Müü (μ) ei ole veeaurutakistus vaid koefitsent võrreldes õhuga, sama kihi korral (muuseas täiesti ilma ühikuta). Takistus on Sd, ühikuks meeter (m) kuna näitab võrdlust seisva õhukihi veeaurutakistusega.
Sd saame koefitsendi ja materjalikihi (takistuseks asetatava) mõõtme korrutamisel (oluline- see peab olema meetrites). Seega on mõned eelkõlanud väited valed.

Kahjuks on maakeeles kasutusel sõna aurutõke - ja mõeldakse selle all mida iganes.
Rahvusvaheliselt kasutatakse - vapour barrier, vapour retarder, diffusion-open . Mis maakeeli kõlaks
aurutõke, auru"pidur", difusioonile avatud. Vastavate Sd väärtustega ei hakka spekuleerima, kuna avaldatud andmeid on erinevaid. Oletan et olemas on vastav Euroopa standard?

Konstruktsioonid jagunevad difusiooni mõttes kinnisteks ja avatuteks. Kui "kinnine" (mis ei ole ka päris sõna-sõnalt võetav) ei ole piisavalt kinni, siis ta ei tööta ja eksisteerib suur oht kahjustustele.
Seda pidas silmas ilmselt ka Lp Alar Piirfeld oma postitusega. Meie tingimustes on ülioluline sel juhul sisemise kihi vastavus konstruktsioonile (ka pikas perspektiivis).
Avatud konstruktsioons seevastu konstrueeritakse kihid difusioonile avatuks (kontrollitakse tingimusi ja materjalide vastavust sellele). Eeltingimuseks on, et difusioon ei tohi konstruktsiooni kahjustada. "Avatud" ei ole ka sõna sõnalt võetav, sest osalt võib olla vägagi "suletud".
Puuduseks on see, kui esinevad konstruktsioonile äärmuslikud tingimused (mitte arvestatud), siis konstruktsioon ei tööta. Küll aga ei pruugi konstruktsioon selle tagajärjel kahjustuda, kui äärmuslik
ekspluatatsioon on lühiajaline.

Kahjustused tekivad temperatuuri kaasmõjul (kondenseerumine, suhtelise niiskuse kasv). Seega on väga oluline ka materjalide soojusjuhtivus ja nende paiknemine konstruktsioonis (lisaks veeaurutakistusele). Ehk sobiv temperatuurigradient (temperatuuride esinemine seina ristlõikes).

OSB on lihtsalt üks tootegrupp aga kindlasti mitte ühesuguste omadustega toode. Vastavalt sellele ka erinev kasutus. Lisaks ei ole kõik puitkiudplaadid- OSB.
Täpsemat lugemist (muuseas ka ehitusfüüsikast)

Eelmainitud majaehitaja projekti vaadates hakkas silma- OSB8 ja selle paigutumine halva soojusjuhtivusega tuuletõkkeplaadist siseruumi poole. Tegemist peaks siiski olema kinnise konstruktsiooniga.

Eesti keeles omadustest lühiülevaade http://www.probex.ee/osb.html

Teinekülaline kirjutas:näiteks 15mm osb plaadi veeauru difusioonitakistus (müü) on 190/270 . See on samas suurusjärgus puiduga (näiteks tavalisel õlivärvil on see üle 20 000-de).

See värviga võrdlus on küll efektne aga targu jätab täpsustamata kui paksu kihti me midagi tavapäraselt kasutame e. kui hea/halva auru tõkestava kihiga on reaalsuses tegemist.

Arutelu hüpleb mööda eri lahendusi ja mina küll sotti ei saa, mille pihta üks või teine vihje siin nüüd käib. Võtan arvutusmasina välja ja:

OSB müü 220, paksus 0,01 meetrit -> Sd = 2,2
VKL müü 1, paksus 0,013 meetrit -> Sd = 0,013

Minu diletandisilmale paistab nagu normaalselt toimiv avatud konstruktsioon. Räägin siis ikka enda postitatud lahendusest nr2. Jah/Ei?

Jah.

rokikas kirjutas:Eesti keeles omadustest lühiülevaade http://www.probex.ee/osb.html

Teinekülaline kirjutas:näiteks 15mm osb plaadi veeauru difusioonitakistus (müü) on 190/270 . See on samas suurusjärgus puiduga (näiteks tavalisel õlivärvil on see üle 20 000-de).

See värviga võrdlus on küll efektne aga targu jätab täpsustamata kui paksu kihti me midagi tavapäraselt kasutame e. kui hea/halva auru tõkestava kihiga on reaalsuses tegemist.

Täpsustame siis - 10mm paksune osb on sama tõhus aurutõke kui 0,1mm paksune õlivärvikiht ja lisaks keerame "vinti juurde" - et osb ja puidu veeaurutakistuskoefitsient on samas suurusjärgus ootan, et keegi tuleks lagedale mõttega sisemisest laudvoodrist aurutõkkena. (Selgituseks - see viimane kuulub iroonia valdkonda)
Minu esimene postitus lähtus ilma igasuguse irooniata siirast huvist, millisele allikale toetudes nimetatakse sisemist osb-d aurutõkkeks. Kahtluseuss närib, et osb-d on tabanud "mummukile" sündroom (aka mummukile hüdroisolatsiooniks)
Ja puht praktikuna - kui töödelda osb-d, on selgelt näha, et tegemist ei ole tihke, homogeense materjaliga, kõik puidukiudude vahed ei ole täidetud vaiguga, esineb tühimikke ja seega oleks ta pigem võrreldav perforeeritud (irw) aurutõkkega.
Aurutõke on mõneti selline hoomamatu mõiste, et kas teda igasse konstruktsiooni ongi vaja ja paigaldamisel ei saa me enne aastate mõõdumist teada, kas ta sai paika nii, nagu vaja, või siis tuli välja "nagu alati"

Kui nüüd see sisemine voodrilaud paksu õlivärviga üle võõbata ....

Mõned ajad tagasi sai elemente tehtud kus OSB-le liimiti EPS ning pidev jama oli et liim tuli läbi plaadi. Nii et tihedus ...

Teinekülaline kirjutas:
Täpsustame siis - 10mm paksune osb on sama tõhus aurutõke kui 0,1mm paksune õlivärvikiht ja lisaks keerame "vinti juurde" - et osb ja puidu veeaurutakistuskoefitsient on samas suurusjärgus ootan, et keegi tuleks lagedale mõttega sisemisest laudvoodrist aurutõkkena. (Selgituseks - see viimane kuulub iroonia valdkonda)
Minu esimene postitus lähtus ilma igasuguse irooniata siirast huvist, millisele allikale toetudes nimetatakse sisemist osb-d aurutõkkeks. Kahtluseuss närib, et osb-d on tabanud "mummukile" sündroom (aka mummukile hüdroisolatsiooniks)
Ja puht praktikuna - kui töödelda osb-d, on selgelt näha, et tegemist ei ole tihke, homogeense materjaliga, kõik puidukiudude vahed ei ole täidetud vaiguga, esineb tühimikke ja seega oleks ta pigem võrreldav perforeeritud (irw) aurutõkkega.

Eelpool on viidatud suurepärasele kronospani materjalile, kordan viidet
LK66 algab auru tõkestamise jutt ja mõned lehed ülalpool on näidatud, kuhu kihti tootja arvates miski toode sobib. Allpool ka hulk seinakonstruktsioone. Järeldus on, et madalenergiamajja tavaline osb aurutõkke/õhutiheduse kihi ühendatud variandina hästi ei sobi, kuna (ei ole mainitud, kui suure piirete pinnaga maja puhul) blower doori kogu tihenduse tulemusest 0,45 n50 [h-1] tuleks puhtalt juba osb enda õhutihedusest või selle puudulikkusest (lk72). Mis jätaks siis igasugustele muudele paratamatustele väga vähe ruumi. Ja selle vastu on kompanii muidugi välja mõelnud osb millel on siis vastav laminaatpind, mis õhutiheduse tagab.
Ma oma majal passiivi standardit ei sihi, aga sundvent ja mõistlik õhutihedus on plaanis küll. Ei teagi nüüd, mis see mõistlik õhutihedus on ja kas peaks selle nimel midagi enamat ette võtma. Samas kile või paberi ja teibi abil õhutiheduse ajas püsimisse uskumiseks ma olen juba natuke liiga vana

Ma tegin endale karkassmaja. Soojustuseks jäi penoplast, sest see oli odavam ja mu meelest ka paremate omadustega, kui vill. Paremate omaduste juures mõtlen läbipuhuvust ja niiskusrežiimi.

Kuid järgmise teeks vist ikkagi kivist. Kivi all ei mõtle mingeid kergplokke vaid ikka massiivset kivi - silikaat tellised või valaks lausa betoonist seinad ja siis väljapoole penoplast. Sissepoole soojustust jääv massiivne kivi toimib hästi soojasalvestina ja helisummutina.

Samas kile või paberi ja teibi abil õhutiheduse ajas püsimisse uskumiseks ma olen juba natuke liiga vana

Õhutihedus saavutatakse eelkõige koostekvaliteediga. Selle ajas püsivus sõltub materjalivalikust, konstruktsioonist ja käidutingimustest.
Saame kokku juba 4 muutujat? Seega materjal üksi ei saa määrav olla?
See arvamus kuulub muidugi tavalisele "tänavatallajale" . Palun seda arvestada ja pöörduda tõsisemateks arutlusteks spetsialisti poole. Juhul muidugi, kui ta ei sarnane minule .

redart kirjutas:OSB müü 220, paksus 0,01 meetrit -> Sd = 2,2

Kui silmi uskuda, siis OSB plaadil on aurutihedad pindmised kihid, siseosa aurutihedus tekitab tõsiseid kahtlusi.
Kas tõesti peab uskuma väidet, et OSB Sd on lineaarses sõltuvuses plaadi paksusest?

Imelik.
Loomulikult sõltub tulemus kõigest mida sa mainisid. Keegi ju ei vaidle sellele vastu. Ja kahtlemata ma üritan jõudu ja tarkust mööda juhtida kõiki tegureid mida ma saan (koostekvaliteedi tagamiseks koostajate valik ja instrueerimine ning kontroll; jne) aga teema ei olnud ju selles. Teema ja arutelu oli ühe teguri, materjali, valikus. Milline on selle postituse panus selle arutelu arengusse?

Külaline.
Keegi ei ole väitnud, et OSB Sd on lineaarne. Kasutasin, võibolla mittekohaselt, lihtsalt arvutusmeetodit, mille tõi ära Imelik oma varasemas postituses. Aga arutleme:
OSB on tõesti kolmekihiline, äärmised kihid liim ja suuremad, piki plaati orienteeritud puiduosad ning keskel väiksemate osakeste mass ja suht liimivaba. Paksem plaat on tugevam, ja ilmselt rohkem paksemate välimiste, liimiga kihtide kui paksema keskmise kihi arvelt (eeldame, et need paksenevad koos plaadiga enamvähem proportsionaalselt). Needsamad liimikihid ilmselt osalevad rohkem ka auru tõkestamises. Seega, mitte täppsiteadus, aga close enough olukorras, kus meil on aurutõkke ja tuuletõkke kihtide soovitavate väärtuste suhtel veel päris mitmekordne varu.

Leidsin ka mujalt maailmast erinevaid diskussioone samal teemal. Iirlaste passivmajaehitaja kasutab osb-d aurutõkkeks ja on alati saavutanud vajaliku õhutihenduse (mõõdetud blower dooriga). Samas on mõnel kogemus, et osad majad jäid natuke hõredaks. Väidetavalt oli konstruktsioon ja tihendamine korralikult tehtud (st, ei leitud lekke konkreetseid allikaid). Ka on üks instituut võtnud vaevaks hulga eri tootjate osb-i õhutihedust võrrelda ja tulemus on suhteliselt juhuslik. Paar linki, kes inglise keelt ei pelga:
http://www.linkedin.com/groups/OSB-is-n ... S.60928033
http://www.greenbuildingforum.co.uk/new ... ionID=9361
Sealt leiab ka mainit viite laboratoorsele uuringule.