Ehitusfoorum

Tere.

Otsin võimalusi keldri soojustamiseks. Keldril ei ole hüdrot ning keldri seinad üldiselt niisked. Ümber maja on savi-liiv. Hüdrot ei ole plaanis ka panna. Siin on korduvalt soovitatud jätta korraliku hüdrota kelder soojustamata, sest siis ei saa niiskus vundamendist välja kuivada. Kuidas aga suhtuda Sellesse soojustusmaterjali http://isodran.com/pdf/HuvudfolderB_2013_est.pdf Kuna materjal on xps'st 10 korda parema aurujuhtivusega, kas sellest piisab mõistliku niiskustaseme hoidmiseks vundamendis(keldris)? Panin ka tähele,et kõigel selle plaadiga sooustatud keldritel oli sokkel jäetud soojustamata. Ilmselt siis selleks, et lasta sealt kaudu vundamendil-keldril kuivada? Kas oleks üldse mingeid mõistlikke variante keldri soojustamiseks ilma hüdrota? Näiteks vastu keldri seina mummuga vundamendi kate ja selle peale peno, tagasitäiteks kruus?

Kas maja ümber toimiv drenaaž on?

Drenaaži pole. Vundamenti natuke lahti kaevates avastasin, et kelder valatud ilma välimise saalungita. Seega keldri sein väljaspool väga ebatasane, mis teeb soojustamise veel küsitavamaks. Ainult soklit soojustades läheb vist niiskus vundamendis liiga hulluks? Praegu on plaanitud esimese korruse põranda peno lõppema 5 cm kõrgemal välimise sooojustuse alumisest punktist. Kas oleks mõistlik külmasilla vähendamiseks näiteks 10cm lisaks soklit soojustada ja ülejäänud sokkel jätta kuivamiseks? Praegu tundub sokkel olevat mingise savikrohvi all juba kümmekond aastat ja niiskus pole krohvile liiga teinud.

Aga miks teda üldse soojustada?

GuidZ kirjutas:Aga miks teda üldse soojustada?

Kuna keldrisse tuleb san-sõlm, siis võiks temperatuur talvel olla üle nulli. Keldri trepihall tuleb ka ühendusse 1.korruse esikuga. Keldri trepihalli siseseinad plaanin küll soojustada väljastpoolt teisest ruumist, aga külmasillad siiski jäävad.

Lp A. Piirfeldt. Mis arvad isodräni plaadi paigaldamisest vundamendile, kui vundamendi talla alla hüdrot ei ole võimalik paigaldada? Ilmselt ei anna erilist effekti siis ka vertkaalse hüdro tegemine koos tavasoojustusega. Kas isodrän võiks aidata kapilaarvee väljakuivamist vundamendist ja tagaks ka samas termoisolatsiooni+hüdroisolatsiooni (loomulikult oleks ka drenaaž ja geotekstiil paigaldatud)

Tere. 1) Ei midagi head 2) Ei.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tänud vastuse eest. Mis põhjusel ei toimi see plaat soojustusena ega hüdrona kapilaarse niiskuse vastu? Täpsustan, et probleemi ei ole pinnavee ega põhjaveega?
Toodetakse seda põhjamaades ja tootja on ise oma kodulehel toimemehanismi loogiliselt lahti seletanud. Kindlasti oleks see ju mõistlikum kui panna lihtsalt hüdro ja termotõke kaipaalniiskuse vastu olukorras, kus vundamendi tald on alt tõkestamata.

Tere. Kuulun sellesse koolkonda, kes 1) kui teevad hydro, siis sellise, mis tagab hydrotava kontruktsiooniosa kuivuse 2) kui soojustavad, siis mitte kunagi märga või niisket konstruktsiooni. Miks, see on juba pikem teoreetiline loeng. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ma toetaks ka sellist lähenemist, et teeks korraliku hüdro ja saaks kuiva vundamendi ning siis soojustaks. Paraku on maja 1975 aastal ehitatud niimoodi, et vundamendi talla all hüdrot ei ole ja sealt tõuseb kapilaarniiskus ning vundament ikkagi niiske. Seega on täna see lähtepunkt ja peaks selles olukorras võimalikult hea lahenduse leidma. Tundub, et selles situatsioonis vundamendi katmine väljaspoolt bituumenmastiksiga ja soojustusega teeks olukorra hullemaks, sest niiskus ei kuivaks ju enam välja. Samas isodrän siiski ju pakub võimalust termoisolatsiooniks ja kapilaarniiskuse väljakuvamiseks. Möönan, et see ei ole ideaallahendus aga kas see oleks siiski selles olukorras parem kui panna bituumen koos tavaline peno või jätta üldse soojustamata? Minu jaoks on see küsimus.

Tere. Insener ei tohi visata kulli/kirja. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Miks sa üldse vundamenti soojustada tahad? Soojusta ikka sealt kust sul soojustuspiir jookseb st. põrand-seinad-lagi/katus.

Tere. Mul on maja all täiskelder, mida kavatsen kütma hakata ja kuhu teha olmeruumid. Ilmselt annaksid soojad seinad küttearvetelt kokkuhoiu pikas perspektiivis. Lisaks on võimalus seintel väljapoole kuivada, kuna praegu üksnes niiske savipinnas vastu seina. Isodrän annab nii termoisolatsiooni kui ka dreeniva efekti nii pinnasest tuleva kapilaarniiskuse kui ka seinast tuleva kapilaarniiskuse vastu.

Küsija ajanud sassi kaks asja - üks on keldri soojustamine ja teine on ulmeline idee, et soojustusega õnnestub ka kelder veekindlaks teha.
Kui võtta soojustamise aspektist siis on isiklik kogemus ette näidata - enne soojustamist külmus kelder 3 päevaga üle -15 C kinni. Nüüd peale soojustamist on püsiv pluss temperatuur ka -25 C üle nulli. Eriti kui keldrisse on planeeritud ruumid rohkemate nõudmistega.
Igas mõttes A.P. päri, et lihtlabase soojustusega pole võimalik saavutada keldri niiskuse vähendamist. See on keldriga paratamatu. Küll tasub ehk keldri seinad eelnevalt üle võõbata niiskustõkkega et vähendada kapillaarset vee imendumist aga mingit imetõket pole mõtet rajada. Ja sellesse imeplaadi niiskustõkke imereziimi ei usu üldse.

Tere Kalvis. kas su usk tugineb mingitele, eriti hea kui teaduslikele, argumentidele ka? Lihtsalt suhtumisega, et kõik uus on saatanast ja tuleb ikka teha nii nagu koguaeg on tehtud, on stagnatsioon. Küsija ei ole kuidagi valesti aru saanud kahest asjast- soojustusest ja hüdroisolatsioonist. Küsija lähtub andmetest, mida on esitatud Isodrän plaadi omaduste kohta. See materjal on põhjamaades (Soome, Rootsi Norra jne), kus on väga kõrged nõudmised ehitusmaterjalidele, sertifitseeritud. Kui võrrelda mõlema materjali soojusjuhtivustegureid λ, siis need on XPS-l 0,032 ja Isodränil 0,036! Need näidud on saavutatud katselaboris. Nagu näed, olulist vahet ei ole termoisolatsiooni mõttes. Lisaks aga juhib see materjal ka niiskust paremini. Võrdluseks siinkohal, et tavalisel vahtpolüstüreenil ja XPS-l on veeauru läbilaskevõime 0,2-1,5*10-6 m2/s võrreldes Isodräni 6-15*10-6 m2/s (mis on võrreldav paigalseisva õhuga, mille väärtus on 25*10-6m2/s). Seega on XPS Isodrän-st 10 korda tihedam ehk juhib veeauru kordades halvemini. Ka talupoja mõistus ütleb, et suured poorid ehk õhk elementide vahel võiks nagu niiskust, vett ja auru paremini vundamendist välja juhtida. Igaljuhul efektiivsemalt kui Kalvise moodi soojustades. Selle plaadi peamine mõte ei olegi tohutult takistada niiskuse imbumist vundamenti, vaid see aitab seda sealt välja juhtida. Sellises tehnilise lahenduega nagu minul hetkel on, pole mul mõtet niiskusegavõidelda, sest seda ma pidama ei saa, küll aga saaksin seda effektiivsemalt vundamendist välja juhtida. SEE ON ASJA POINT.
Küsks siis Kalviselt selles olukorras (vundamendi talla alla ei saa hüdrot teha enam), et kas ta soovitaks panna vundamendi välisseinale bituumenmastiksi ja XPS soojustuse. Kui tugineda autoriteedi A.P seisukohtadele, millele sa viitad, siis selline lahendus: NB "täiesti mõtetud, kohati isegi kahjulik".

Seega ei ole mul siin kohaliku iseteadja/katsetaja ehitusmehe usuga midagi peale hakata. Vajalik oleks argumente. Ja täpsustuseks, et A.P on öelnud, et ta kulli ja kirja ei viskaks ehk ta sisuliselt ei tea kas asi toimib või mitte. Kui arvestada, et materjali hind sama ja paigaldus isegi lihtsam ning kui ta niiskuse vastu ei toimigi, siis kindlasti ei tee selle materjali kasutamine olukorda hullemaks võrreldes XPS kasutamisega.

Lell kirjutas:Seega ei ole mul siin kohaliku iseteadja/katsetaja ehitusmehe usuga midagi peale hakata.

Siis pöördu mõnda omale usaldusväärsesse inseneribüroose ja telli eksperthinnang oma plaanitud lahendusele. Avalikus foorumis on kõik vastused "iseteadja/katsetaja ehitusmehe usuga" võrdsustatavad!

Kui nüüd on selgunud selline pisiasi nagu keldrikorruse olemasolu siis arvan et toimiva drenaaži korral on see plaat hea lahendus.
Sarnast, EPS+bituumenlateks, plaate pakutakse ka sellise nime all http://www.malander.fi/fuktisol_salaoji ... mmoneriste http://www.pordran.se/wp-content/uploads/english.pdf

Rokikaga täiesti nõus ja tänud lisaviidete eest. Drenaaz on värskelt rajatud ja eks see toimimine siis selgubki, siis kui asi peaks toimina . Tundub, et põhjamaades on see lahendus jõudsalt leviv. Nägin ühte videot, kus 80-ndate peno eemaldati ja asendati sellise plaadiga. Omaniku intervjuu kohaselt oli effekt märgatav. Tegemist küll paljasõnaliste väidetega aga arvan, et kui erinevad tootjad seda toodavad, siis on tegemist juba nö konkurentsiga ja vaevalt, et selles olukorras asi ei toimiks. iseasi kui effektiivne see lõppkokkuvõttes on. Aga nagu mainitud, siis antud plaatide puhul hind mõistlik ja mingit ülemaksmist ju ei ole.

Palju plaat maksab?

Oo jaa kirjutasin enda arust keldri puhul et tasub soojustada kui soojustamatta jätta ja mingi sell loeb vastupidist välja.
Kui keegi aru ei saanud siis ma mõtlesin, et keldrit tasub soojustada, igaühe maitse asi kas ta kasutab isodrän plaati, tavalist EPS-i või XPS-i. Igaühel omad eelised ja puudused.
Niiskuse kohapealt on õige soovitus pöörduda inseneri büroosse. Keldri seinad ei ole maja maapealsete seintega samaväärses situatsioonis, sest maapeal on niiskusel vaid üks suund - seest välja, kuid keldris imevad seinad kapillaarniiskust otse maapinnast, kondenseerub kondensvesi, samas pressib aur seest välja ja pinnases vesi väljast sisse. Kui üks võte mõjub positiivselt ühele eelpooltoodust siis mõjub just vastupidiselt teisele faktorile. Kokku võid saada isegi halvema seisu aga pappi oled kulutanud oi kui palju.

Eks selle plaadi kasutamise alus on toimiv drenaažitorustik. Kui see alt veab siis läheb asi "hapuks".

Ruutmeetri hind ca 14 euri. Ütlen veel, et loomulikult ei ole ta funsionaalselt ühtepidi ideaalne ega ka teistpidi aga selles situatsioonis, kõike arvestades, tundub hetkel effektiivseim lahendus. Ilmselt 20 a pärast uued tehnoloogiad ja kirutakse neid aga seda ei ole mõtet praegu spekuleerida.

Kui paks plaat selle hinnaga?

100-ne plaat oli vist 1000X750

Ilma drenaažita sa seda seina kuivaks ei saa ja nagu juba öeldi, ei ole seda siis mõtet ka soojustada.

Mina teeksin drenaaži, ja vundamendi ümber valaksin jämedat puistekeramsiiti kuni peaaegu maapinna tasandini, kataksin geotekstiiliga ja kiviplaatidega, klinkertellistega vmt, võimalik oleks paigaldada ka ümber hoone perimeetri pinnasesse horisontaalne EPS120 100mm, et vältida pinnase läbikülmumist hoone ümbruses. Fibo kruus täidab vundamendi pinna ebatasasused ja võimaldab ka teatud määral niiskuse väljaliikumist välisõhku.

Sokli võiks kata lihtsalt EPS-iga, olles eelnevalt pinna tasandanud. (Kui sokliseina ja soojustuse vahel on õhk, on see soojustus mõttetu.)

Nagu eelnevalt lugeda on drenaaž tal täitsa plaanis.
Kergkruusaga saab midagi sarnast teha jah aga siis peaks kasutama silikooniga immutatud kergkruusa. Ja see maksab ...kui keegi teab võiks siiagi teda anda. Teiseks peab teda sama soojapidavuse saavutamiseks paksema kihi sinna panema ehk kokkuvõttes ei pruugi rahalist võitu just tulla.
Sokli soojustamine ... kui üldse siis teeksin - karkass mille vahel vill + tuuletõke + tuulutusvahe + mingi tsementkiudplaat, olgu siis juba tehaseviimistlusega (kivipuru) või krohviks kohapeal.