Viadruse kütmine kummikutega jm sodiga

[Kaimi]

Mõtlen katlamaja ehitamise peale ja uurin siit-sealt katelde kohta.

Palju kiidetakse Viadrus katelt, et see pidavat olema vastupidav ja nn "lollikindel" kus võib ka igasugust prahti, kasvõi kummikuid põletada ja see ei riku Viadrus katelt ära.
Samuti ei pidavat Viadrus puude suhtes nõudlik olema ja võib ka niiskete puudega kütta (ei pigitu nagu teised katlad).
Lisaks on Viadrus soodsama hinnaga ka kui näiteks puugaasikatlad.
Kas võib seda kõike ikka uskuda?
(Ainus miinus pidi olema see, et Viadruse kasutegur on veidi madalam kui puugaasikatlal).

Mõtlesin, et kui ta on nii vastupidav katel, siis tasub ehk ära osta. Kuna mul on palju igasuguseid ehitusjäätmeid, pakendeid jm sodi, siis saaks need kõik ajapikku Viadruses ära kütta. Alati pole ka kuivi puid kohe saada (kuivad on kallimad ka), siis saaks ka odavamalt läbi ja niiskemaid puid kasutada.
Kas see oleks ok?

[Kalvis]

On tavaline söekatel, malmist. Malm on vastupidavam kui teras, millest on tehtud puugaasikatlad. Mõeldud söe põletamiseks. Kui sütt ei põleta, ära osta söekatelt, see kasuteguri vähenemisest saadud kaotusega suudad juba paari küttehooajaga tasa teenida uue katla hinna.

[vaaderman]

no on ikka suhtumine inimestel, põletada igasugu sodi ja sellega seoses keskkonda reostada

[Kaimi]

Kui on mõeldud söe põletamiseks, miks siis reklaamitakse et puiduga saab ka kütta?

On tavaline söekatel, malmist. Malm on vastupidavam kui teras, millest on tehtud puugaasikatlad. Mõeldud söe põletamiseks.

Kui suur on siis kasuteguri vähenemine kui halgudega ja puidujäätmetega kütan?

Kui sütt ei põleta, ära osta söekatelt, see kasuteguri vähenemisest saadud kaotusega suudad juba paari küttehooajaga tasa teenida uue katla hinna.

Kui suur see reostus ikka on?
Eestis Iru elektrijaamas ja ka mujal maailmas põletatakse kõige tavalisemat sodi, mis iga päev konteinereisse rändab. Miks ei või siis oma katlaga seda põletada - hoian prügiveo pealt kokku ja lisaks saab puid ka kokku hoida!

no on ikka suhtumine inimestel, põletada igasugu sodi ja sellega seoses keskkonda reostada

[fgh]

Sest suurtes kateldes on suured kuumused mitte hõõgub sisin. Kodu ahjus ei teki kunagi sellist kuumust, et see saast ära põleks. Enamasti põletatakse gaasiga temperatuuri tõstes prügi. Korstendel olevatest filtritest rääkimata.
Aga kas prügi saatmine veoautodega jaama ja seal hakkimine jne on vähem saastavam kui kohe ahju ajada...seda ei oska kommenteerida, vajaks põhjalikumat uurimist. Korstna keerad igal juhul metsa kui temperatuuri ei hoia kõrgel. Ole hea ja aja vähemalt enne katel kuumaks ja prahiga ohtralt puitu segi, et kõvem leek oleks.

[Küülaline]

Alati pole ka kuivi puid kohe saada (kuivad on kallimad ka), siis saaks ka odavamalt läbi ja niiskemaid puid kasutada.

Soovitan sellist geniaalset ideed, et ostaks märgi (odavamaid) puid aasta varu ette ja siis kütaks ikka kuivadega. Täiesti ilma rahata, muide, kuivavad ära.

[Külaline]

Palju kiidetakse Viadrus katelt, et see pidavat olema vastupidav ja nn "lollikindel" kus võib ka igasugust prahti, kasvõi kummikuid põletada ja see ei riku Viadrus katelt ära.

Katelt võibolla ei riku, aga kas korsten ka seda sodi tahab. Korstnas sees läheb lõpuks põlema nagu rakett lendaks.

[Kalvis]

Kui on mõeldud söe põletamiseks, miks siis reklaamitakse et puiduga saab ka kütta?

Reklaamvoldiku mõte ongi püüda lihtsameelseid, kuid jutt on õige, sa võid tõesti kütta ka sodiga, katel elab selle üle, korsten pigem mitte. Saab ka korstna vastupidavaks teha aga see maksab.

Kui suur on siis kasuteguri vähenemine kui halgudega ja puidujäätmetega kütan?

Kasutajate poolsest nõrgast tagasisidest on tulnud väide , et ca 10% kaotad (võid ka rohkem kaotada). See on üsna tuntav rahakotile. Põhjuseks on väike suitsukäik, kuumad põlemisgaasid ei saagi sooja küttepindadele ära anda vaid lähevad otse korstnasse. süsi annab sooja küttepinnale otse vastu ribi olles ja soojuskiirgusega, mehhanism on täiesti teisene. Praht, sodi ja puit põlevad leegiga - leegi temperatuur on madal ja suht vähe puutub ribiga kokku. Alles siis kui puidust on süsi saanud, tõuseb soojusväljastus enam vähem katlale kohaseks. Kuid praht ja sodi ei tooda sütt.

Kui suur see reostus ikka on?
Eestis Iru elektrijaamas ja ka mujal maailmas põletatakse kõige tavalisemat sodi, mis iga päev konteinereisse rändab. Miks ei või siis oma katlaga seda põletada - hoian prügiveo pealt kokku ja lisaks saab puid ka kokku hoida!

Iru jaamas põletatakse sodi erilises katlas. Et prügipõletamine oleks puhas ja ei saastaks, tuleb kasutada väga kõrget temperatuuri, siis ei haise ega ei saasta (kõik põleb oksiidideks). Lisaks on korstnas terve rodu spetsfiltreid ja sealt kinni püütud saastele oma puhastusjaam. Kodu katlas pole sul prügi eelsoojendust koos kuivatamisega, pole keevkiht põletamist ega arvutiga juhitavat õhu peale andmist (et kõik põleks lõpuni, mitte ei saaks hapnikupuuduses räigelt mürgiseid suitsugaase) ega suitsugaaside järelpuhastust.
Kui aga põletad siis taga, et oleks nii tuline temperatuur kui vähegi saad - sel juhul saastad vähem kui need sussitajad. Just sussitamisel õnnestub muuta prügi eriti mürgisteks suitsugaasideks, kui täielikul põletamisel on saaste pisike.

[keemik]

Sa teemaalgataja oled selline idioot, et süda läheb pahaks ja silme eest mustaks. Silmaring on 10 aastasel poisikesel aga enda arust hullult tark. Kused ka endale toidu sisse või? Et on jube odav, hoiad kanali pealt kokku? Enda õhu rikkumine on sama ju sisuliselt.

Neeme Raua toimetatud saates, mis rääkis prügist kui ressursist, oli välja toodud võrdlus, et kui põletada spestiaalses ahjus 200 000 tonni prügi aastas, tekitab see samapalju dioksiine kui ca paarikümnes ahiküttega majast aastas lendub. Majast, kus köetakse korraliku puuga.

Uuri veidi dioksiinide kohta: http://en.wikipedia.org/wiki/Dioxins_an ... _compounds

Sa võid küll öeda, et suva, paljud põletavad. Samas, ma võin väita, et paljud on pedifiilid ka, see ei täheda, et ise pead ka selline olema. Üks saastaja vähem, järgmine päev jälle keegi loobub põletamast prügi tagaaias, ning lõpuks äkki me ei elagi mürgipilves.

Erik
MSc analüütilises ja füüsikalises keemias.