Ehitusfoorum

Kui on teada ainult voldid siis kuidas ma saan nendest teisi näitajaid arvutada ampreid kilovatte jne

Kui on teada vaid pinge, ei muud, siis pole võimalik midagi arvutada.
http://et.wikipedia.org/wiki/Ohmi_seadus
 

Aga kui on teada jões vee voolamise kiirus siis kas saab arvutada ka palju sellest saaks elektrit tooota kilowattides.

Ei saa. Määrav on see KUI PALJU seda vett ühes ajaühikus seal jões liigub. Kiirus ei ole primaarne.

Vaja on teada vooluhulka (seesama mida eelnev vastaja ütles) ja kõrguste vahet. Siis juba saab midagi arvutada.

Aga põhimõtteliselt kui kõrguste vahet ei ole siis kui vesiratas paigutada vette siis ta ikka peaks midagi tootma jõe enda voolukiirusega kuigi võrreldes kosega muidugi vähe.

Ei, vaja on ka kõrguste vahet.

Vesiratta kasutamine kõlab nagu härgade ja puuadraga põlluharimine...
aga tasase pinna jõevoolus siiski peitub energia (kineetiline).
See ei ole küll võrreldav sellega, mida annab vesi raskusjõu mõjul langedes turbiinile, kuid on piisava vee massi ja selle voolukiiruse olemasolul kasutatav.
Natuke lugemist sellel teemal.

Imelik (kasutaja)

Aga näiteks kui jõgi läheb minu maa äärest mööda ja ma kaevan jõega rööbiti kraavi kas siis veevoolukiirus on kraavis sama kui jões.

Võib aga ei pruugi. See on nagu elektri puhul rööpühendus. Vool jaguneb, sõltudes takistusest. Kui saavutad oma kraavis väiksema takistuse kui on jões, siis saad suurema voolukiiruse. Tegelikult on see teoreetiline, sul peab olema veekasutusluba ja muu projektdokumentatsioon, et sind jõe kallale lastaks. Üldiselt ei lasta.

Küsimused kirjutas:Kui on teada ainult voldid siis kuidas ma saan nendest teisi näitajaid arvutada ampreid kilovatte jne

U=IxR, P=IxU

Sellest hakatuseks piisab...

Kas on veel küsimusi?

Teeme vastuse loogikaülesandena (jääb paremini meelde ja on ilmselt huvitavam)?

1. Veevoolik, milles voolab vesi. Sellel voolikul on oma ristlõikepindala, veevoolul stabiilne voolukiirus, stabiilne vooluhulk ( ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus- m³/s või l/s). Rõhku me antud juhul ei vaatle.
Veevoolu jagamiseks asetame vooliku otsa jagaja (2-ks), mille mõlemad avad on 2 korda väiksemad vooliku ristlõikepindalast (mõlemad avad kokku on sama ristlõikepindalaga kui on voolikul)

Tulemus 1.
a) Kuidas jaguneb vooluhulk avades?
b) Milline on vee voolukiirus avades võrreldes voolikuga?


2. Algolukord sama kui ülesandes 1.
Veevoolu jagamiseks kasutatakse jagajat, mille mõlemad avad on sama
ristlõikepindalaga kui voolikul ( jagaja avade ristlõikepindala kokku on 2 korda suurem kui voolikul)

Tulemus 2
a) Kuidas jaguneb vooluhulk avades?
b) Milline on vee voolukiirus avades võrreldes jagajaga 1?


3. Algolukord sama kui ülesandes1.
Veevoolu jagamiseks kasutatakse otsikut, mille mõlemad avad on 4 korda väiksema ristlõikepindalaga kui voolikul ( jagaja avade ristlõikepindala kokku on pool vooliku ristlõikepindalast)

Tulemus 3
a) Kuidas jaguneb vooluhulk avades?
b) Milline on vee voolukiirus avades võrreldes ülesandega 1 ja 2?



Milline viga on selles....

Kui saavutad oma kraavis väiksema takistuse kui on jões, siis saad suurema voolukiiruse.

...väites? Palun parandage väide õigeks ja põhjendage.

Lugupidamisega

Imelik (kasutaja)

Veel vastab voolule vooluhulk (Q) ja pingele veesamba kõrgus (H - avaldub kõrguste vahega). Kuid erinevalt elektrist Ohmi seadusega on veel voolamise osas Q ja H vahel ruutsõltuvus või ruutjuursõltuvus. See teeb arvutamise väga tülikaks. Veel on üks halb asi - veel on voolamine kas laminaarne, turbulentne või mõlemad. Ja igaühel oma valemid. Seega arvutada saaks aga kas on mõtet?
Veel on üldtuntud Bernoulli võrrand - so. midagi sama tähtsat kui elektrotehnikas Ohmi seadus või Kirchoffi seadused.

Ma ei saa aru, miks on vaja mõttetult arvutada, kui algne küsija ei tea isegi vooluhulka. Kõrguste vahest rääkimatta. Pole midagi arvutada? Leidku need, nende alusel saaks juba valemeid pakkuda ja esialgse pildi tootmise võimalustest kätte. Võibki osutuda üsna kiiresti, et kogu projekt on mõttetu (teostamatu).

Tere Kalvis. Tore, et Sa kõike eelöeldut tead aga Sinu postituse mõte jääb mulle kahjuks mõistmata. Hüdrodünaamika tutvustamine?
Tuues mängu erinevad rõhud ja veekihtide erineva liikumise jne...., teeb see kõik kokku tulemuseks siiski ühe lihtsalt (katsega) eristatava suuruse. Nimeks on sel "vee mass" , mis läbib teatud ruumipunkti ristlõiget mõõdetava ühiku näol milleks on "kiirus". Rohkem ei ole teemapüstitajal esialgu vaja teada?

Arvutada ei ole vaja ka minu eelmises postituses. Iga inimene, kes on kunagi surunud kokku kummivooliku otsa (voolava veega) ja teeb vahet "tervel", "poolel" ja "kaks korda suuremal/väiksemal"; saab kergelt vastuse küsimusele....

...ma kaevan jõega rööbiti kraavi kas siis veevoolukiirus on kraavis sama kui jões...

Arvad teisiti?

Aga kui on ühefaasine vool 220 siis huvitav palju see ampreid sisaldab.

Idioot olemine pidi kah inimõigus olema.

See kraavi teema läheb siin inimõiguse alla, oskan kommenteerida niipalju, et kui võtta kasvõi arvutatav vooluhulk ja kõrguste vahe, saab kätte ajaühikus võimsuse, pärast kasuteguriga läbikorrutamist tekib nutuvõru. Et kas on mõtet? Arvan, et kui ta leiab kogu oma jõe vooluhulga siis on see ka nutune. Aga ju ta ei tea. Vooluhulkasi on siin seal eesti jõgedel määratud ja lihtsaim viis oleks mõne samaväärse jõe oma võtta. Muidu mõne truubi kohas saaks lihtsalt määrata, teades truubis vee ristlõike pindala (sellega peaks iga põhikooli tegelane hakkama saama, saaks ujuva asjaga kätte kiiruse ja ongi vooluhulk käes).

No aga kui on 220v 800w elektriradikas palju see võib ampreid vajad.

800 : 220 = 3,6A, meil on tegelikult 230V, nii et siis 3,5A.

Küülaline kirjutas:800 : 220 = 3,6A, meil on tegelikult 230V, nii et siis 3,5A.

Aga võimsus 800W on antud reeglina 220V korral. Seeg on võimsus (ja vool) 230V korral suuremad. Takistus jääb ju samaks.
Arvutamiseks juba aeg hiline , aga kõigepealt tuleks leida takistus R (P=800 ja U=220), siis aga uus võimsus ja vool R=??, U=230V.

siimsusi kirjutas:võimsus 800W on antud reeglina 220V korral

Mis reegel see veel on?

"Elementaarne Watson".....

... inimene soovib oma "pärandust" säilitada.
Imelik.

Amprid eliinis kirjutas:Aga kui on ühefaasine vool 220 siis huvitav palju see ampreid sisaldab.

Mnjah. Pinge (mida arv 220 antud juhul eeldatavasti tähendab) väljendab potentsiaalide vahet (ühikuks voldid-V). Vool (ühikuks amprid-A) tekib juhul kui asuda seda pinget "lahendama" (erinevad potentsiaalid elektriliselt ühendada).
Kui palju? - oleneb päris mitmest asjaolust aga eelkõige selle ühenduse elektrilisest takistusest.

Teoreetiliselt- 220V/0,0001 Ω= 2200000A (on seda vähe või palju?-nulle võib vastavalt lisada või ära võtta).
Praktikas on see vool siiski piiratud trafole ja liinidele arvestatud koormustega.

Imelik.

Kalvis kirjutas: See kraavi teema läheb siin inimõiguse alla....

Need on meil kõigil

Kalvis kirjutas: ....kui võtta kasvõi arvutatav vooluhulk ja kõrguste vahe...

Näide. Pärnu jõgi - vooluhulk 64 m³/s, voolikiirus 0,4 m/s (keskmised näitajad).
Piisab? Kui ei siis- millist kõrguste vahet vajad ja miks?

Eelmise "šedöövri" autor olen mina.

Imelik (kasutaja)

Tuhat vabandust!