Ehitusfoorum

Tere head foorumlased

Olukord lühidalt järgmine:
1950 kanti ehtiatud vana suur maja, jooksvalt renoveeritud ja edasi ehtiatud. Täiskelder (~2m kõrge, põrand maapinnast ehk ~1,5 sügavusel), vudamenti on igasugust - betooni, paekivi ja ma ei tea mida veel. Keldri põrand on enamuses valatud, osalt muld. Maja asub Tallinnas, majal on nii kanalisatsioon (majast väljaviik ~1,5m maapinnast allpool) kui ka sadevee kanalisatsioon (majast väljaviik ~0,5m maapinnast allpool). Tänaval asuv sadevee kanal on umbes 10-15m kaugusel majast ja asub silma järgi umbes 1m sügavusel.

Keldri põrandasse on kaevatud auk ning seal istub sees uputatav pump, mis siis pumpab vahetpidamata vett sadevee kanalisatsiooni. Nii suvel kui talvel - kogu aeg. Vee hulk on hirmutav. Pumba väljalülitades on õhtuga keldris poole meetrine vesi.
Põhjavesi peaks väidetavalt olema siiski 6-7 meetri peal alles.
Arusaamatu on, kust see vesi üldse tuleb.

ps. Kindlasti on teatav mure ka vihmavee ärajuhtimsiega, mis kahjuks osalt lihtsalt maja kõrvale sajab ja sealt ilmselt keldrisse poeb, kuid see on eraldi teema

Küsimus on et, mis on üldse võimalused keldrit kuivaks saada? Hea meelega mingit pumpa pidevalt töös hoida küll ei tahaks. Mida peaks üldse uurima?
Kas drenaaz ümber maja, drenaaz keldri põrandasse, hüdroisolatsioon väljastpoolt, hüdroisolatsioon seestpoolt, veel mingeid mõtteid?

Kuna ma ise selelst tegelikult mitte midagi ei jaga, siis kas on äkki siin kedagi või on soovitada kes oleks pädev kasvõi nõugi andma?

Maja ehitusest üle poole sajandi möödas. Kindlasti on vahepeal ümbritsev maastik tundmatuseni muutunud elik mõni kraav kinni aetud või oja torusse topitud. Sellega pinnavee tase tõusnud. Kui sadevee kanali kõrgused on just niisugused nagu kirjeldad siis on sul kaks võimalust. Kas hoiad pumpa töös, pole veel kuulnud, et peale Kristuse keegi oleks suutnud vee vastu mäge voolama panna või lükkad pumba välja ja teed SPA.

Loodetavasti saad drenaazi teha nii, et vesi voolab kuhugi madalamasse kohta. Piisav on ümber maja ringi tegemisest, eks sõltub ka pinnasest. Võid ka toru sisse igaks juhuks viia (roti metroo - need sigudikud muidugi tulevad hiljem sealtkaudu keldrisse).
Pumpamine on ja jääb kallite ülalpidamiskuludega lahenduseks.

Aga mis siis, kui madalam koht juhtub olema kellegi naaberkrunt (põld, aed, õu..)?

Ei ole teemaalgataja ja omal keldrit pole aga muidu kuskilt lugesin, et vanasti on selliseid keldreid saviga tihedaks tehtud pluss siis vee mujalejuhtimine.

Hea ja asjalik kokkuvõte teemast, Sisemine hüdroisolatsioon, lk 14: http://www.renor.ee/public/files/hoonetehydro.pdf

Oluline on üles leida, kust see vesi täpselt tuleb ja siis tõepoolest majast eemale juhtida, kui tegemist on sadeveega.

Must stsenaarium: põhimõtteliselt on võimalik ka põhjaveetaseme tõus, nt liitus terve linnaosa ühisveevärgiga ja oma kaeve ei kasutata, millest põhjavee tase tõusis. Sel juhul on kuiv kelder kallis lõbu.

Kusjuures hakkan selle viimase kommentaari peale üha enam mõtlema. Tõepooelst on ilmselt viimase kümnendiga enamus oma kaevust ümber tsentraalse veevärgi peale läinud...

ainuke variant ilmselt ongi ümberringi lahti kaevata ja vaadata kas sealt tuleb kuskilt

hambakari, ainus variant peale sisemise hüdroisolatsiooni (ja injekteerimise ja vb on veel miskit). Urmas Männi loengukonspektis lk 44 on joonisel on toodud variandid d) ja e), mis on võimalikud valmis ehitatud vundamendi puhul. See täiendab Tarmatrade'i juhendit joonistega: http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Urma ... mendid.pdf
Injekteerimisest on paar lehekülge eespool pilte.

väljast ikka odavam teha... mingi labidas ja veitse süüa osta...

hambakari kirjutas:väljast ikka odavam teha... mingi labidas ja veitse süüa osta...

Jah, kui tegemist on sadeveega (loodetavasti on). Kui tegemist on kõrge põhjavee tasemega, siis ainult väljast tegemine ei aita.