Ehitusfoorum

Kui kilbist faas välja lülida, siis maja teises otsas kaablis null ja maa vahel on potensiaal ja tekib tekib vool, mis lükkab 30 mA RVK välja. Majas on 3 faasiline vool ja ka mõned 3F tarbijad, kui see võiks kuidagi seletada seda ilmingut.
Kas see on normaalne või peaks põhjuste uurimisega tegelema?

Toomas12 kirjutas:Kui kilbist faas välja lülida ... kaablis null ja maa vahel on potensiaal ja tekib tekib vool

Natuke arusaamatuks jääb see rike. Mis faasi sa välja lülitad ja kuidas saab tekkida vool nulli ja maanduse vahele, kui need juhid peaksid lahus olema. Kui sa neutraali kaitsejuhiga kokku ühendad, peabki ju RVK rakenduma.

Kui RVK on õigesti ja SELLE JÄREL ka kõik õigesti siis ei saa sellist asja tekkida. Üldiselt jääb segaseks jah mis faasi sa välja lülitasid.

Faasi väljalülimise all pean silmas automaati või katkestit, kui on vaja liini otsas tööd teha. Ja kui faas puudub kaablis, siis tundub veidi imelik, et nulli ja neutraali vaheline potentsiaal RVK välja lükkab. Võibolla on asjal mingi seletus, mille peale ise käigupealt ei tule.
Kuid neutraal ja null peaks olema õieti, st. maja kilbis kokku ühendatud ja välise maandus vardaga. Sellest lähtuvalt on raske mõista, mis läbi RVK nulli maha jookseb.

Väga segane värk.
Mina alustaks sellise anomaalia uurimist teiste tarbijate väljalülimisest ja siis ükshaaval tagasilülimisest. Saaks teada, kas on see ühe liini probleem või seotud ka teiste tarbijatega.

Et sa siis ise ühendad töötegemise ajal need N ja PE (nn. nulli, neutraali, maanduse või kuidasiganes sa neid seal nimetad) peale rikkevoolukaitset ilusasti kokku? Siis peabki ju rikkevoolukaitse rakenduma, kuna osa majapidamiseses kulgevat voolu hakkab läbi selle ühenduskoha minema (vähe küll, aga siiski piisavalt).

Toomas12 kirjutas:Võibolla on asjal mingi seletus, mille peale ise käigupealt ei tule

Seletus on väga lihtne - elektri alase hariduse puudumine.
Mõned mehed on seda lausa 5 aastat kõrgkoolis õppinud.

Kui teistes faasides on tarbijaid siis need tekitavad töönullis pingelangu ja tekibki potentsiaalide erinevus kaitsenulliga.

janto kirjutas:töönullis pingelangu ja tekibki potentsiaalide erinevus kaitsenulliga.

Väga südantsoojendav ja nostalgiline on neid aegunud termineid jälle kohata, kuid tekitab siiski kahtluse kindkasti staažika elektrimehe pädevuses.
Aga asja sisu on loomulikult õige.

Ja mismoodi see RVK selle peale peaks erutuma ?

Proovi siis järgi, kui teadmistest puudu jääb.

Onn neljapoolusega RVK. Selle taga igale faasile veel eraldi kaitselüliti. Kui nüüd üks kaitselüliti lülitab faasi lahti, kas siis peab RVK rakenduma ? Kuskohast ta selle voolu võtab mille peale rakenduda ?

Kodanik Toomas12 mure oli see, et kui nulli (neutraali) ja maanduse (kaitsejuhi, PE) kokku paned lööb RVK välja. Aga nii peabki olema.

janto jutu peale küsisin ma seda RVK teemat. See, et peale RVKd nulli ja maa kokkupanek RVKd erutab sai ju juba enne selgeks.

Nojah

dumbuser kirjutas:Ja mismoodi see RVK selle peale peaks erutuma ?

kui teistes faasides koormust ei ole ega siis ei eruta ka kui kokku panna

Küülaline kirjutas:

Toomas12 kirjutas:Võibolla on asjal mingi seletus, mille peale ise käigupealt ei tule

... - elektri alase hariduse puudumine.
Mõned mehed on seda lausa 5 aastat kõrgkoolis õppinud.

See 5 a ei loe igakord, mina olen oma elus kohtanud elektrikke-praktikuid, kel pole seda 5 a, kuid jagavad elektrit ja oleks näiteks kasvõi näiteks selle küsimuse lõdvalt lahendanud.

Ammendav seletus oleks järgmine:

Kui teil on kuskil mingi vool, siis on selle tekitanud pinge.
Ja kui teil on kuskil miski pinge, siis selle on põhjustanud miski vool.

Seega kui N ja PE vahele tekib vool, siis järelikult oli nende vahel pinge.
Ja pinge tekkis sinna sellepärast, et vähemalt ühes (ilmselt N) juhis voolas vool.
Ja see vool ei pea mitte voolama selle uue N ja PE ühenduskoha juures, vaid piisab, kui ta voolab kuskil mujal N juhis - selle uue ühenduskoha ja PEN lahutuskoha vahel.


.

Ja ei olegi midagi keerulist. Täpsemalt arvutamata mõtlesin ka ise juhi takistusest tekkivale pingelangule. kuid jäi kõrvale kuna takistus nii väike, siis palja silmaga vaadates tundus ebareaalne. Kuid nüüd veidi arvutanud peab paika.

Tänud kõigile kaasamõtlejatele.

Ikkagi on sul valesti ühendatud RVK või selle ahelad. Korras võrgu korral RVK ei rakendu kui just ei ole mingid eriti pikad või suure mahtuvusega kaablid või palju filterkondekaga tarbijaid. Siis süsteemi normaalne lekkevool võib ületada 30 mA-d.
Kui aga keegi ei oska öelda kuidas on ahelad ehitatud siis on kõik võimalik

Kalvis kirjutas:Ikkagi on sul valesti ühendatud RVK või selle ahelad. Korras võrgu korral RVK ei rakendu kui just ei ole mingid eriti pikad või suure mahtuvusega kaablid või palju filterkondekaga tarbijaid. Siis süsteemi normaalne lekkevool võib ületada 30 mA-d.
Kui aga keegi ei oska öelda kuidas on ahelad ehitatud siis on kõik võimalik

Õigus, oluline asi jäi märkimata, nimetatud RVK asub liini lõpuosas garaazis aga mitte peakilbis ja liin on läbi keldri, kus liini keskel on ka mingi koormus peal 300-1500W.

Kui arvuseks võtaks 2.5 mm 20 m juhi/kaabli (see on kogupikkus läbi liini lõpus oleva RVK "lühiseni") ja 1000W koormust liini keskel ehk siis 10 meetri peal.
See on 10m kogutakistusega 0.074 Oomi ja koormuse juures 0.32V. Edasi 10 meetrit kaabli lõppu ja sealt 20 meetrit tagasi peakilpi (kaitse maanduseni) see on 0.222 Oomi ja 0.32V annab lihtne oomiseadus voolutugevuseks 1.45 A.
Kuna vool jookseb RVK-st läbi ainult nulli kaudu, siis RVK on tasakaalust väljas ja rakendub.

Kuna juba ammu eriti elektriga ei tegele, siis tundub endalegi mõttekäik veidi keeruline.
Eks parandage, kui midagi on valesti.

Nonäed - viga leitud - nüüd tuleb õieti juhtmed RVK läbi viia. Siis RVK ei tee väärrakendust.

Toomas12 kirjutas:See on 10m kogutakistusega 0.074 Oomi ja koormuse juures 0.32V ... Kuna vool jookseb RVK-st läbi ainult nulli kaudu

Mida te siin sogate ja arvutate, juhtide takistus ei puutu üldse asjasse RVK rakendumise või mitterakendumise puhul. 2,5mm² soone ALALISVOOLU takistus on tõesti 0,0074 Ω/m, aga edasisest ei saa küll aru.
Joonista pigem skeem, mismoodi RVK on ühendatud, st. mismoodi vool ainult läbi nulli jookseb.

Kas niisama huvist katsetad või ega Sa ometi ei tahagi jätta PE ja N kokku peale RVK-d, seda ei tohi teha.
Kui PE on N-st lahku viidud siis nii kuni lõpptarbijani ka peab jääma just sellesama asja tõttu, et N-s tekib töövoolu tõttu pingelang ja potentsiaalide erinevus võrreldes PE juhiga.

Küülalisele, juhi takistus ALALISVOOLUL puuutub küll asjasse rikkevoolu suuruse kujunemisel. Vahelduvvoolu aktiivtakistus on 50Hz juures umbes sama mis alalisvoolu oomiline takistus ja suureneb ainult sageduse suurenamisel pinnaefekti mõjul.

janto kirjutas:Vahelduvvoolu aktiivtakistus on 50Hz juures umbes sama mis alalisvoolu oomiline takistus ja suureneb ainult sageduse suurenamisel pinnaefekti mõjul.

Vahelduvvoolu puhul on teatavasti tegemist reaktiivtakistusega, kuna kaablitel on arvestatav induktiivsus ja mahtuvus. Mingite pinnaefektidega ei ole üldse mingit pistmist, see jääb MHz piirkonda.