Ehitusfoorum

Mis on ühe eelis teise materjali ees, miks eelistada ühte ja mitte teist? Tegemist puitkarkass eramajaga. Kumba materjali valida.

no puitkarkassmajale võiks ikka puit fassaad

Voodrilaua taha jäetakse tuulutusvahe, sellega kaitseb voodrikiht soojustust kaldvihma puhul märgumise eest, samuti tuuletõket mehaaniliste vigastuste eest, aga võimaldab seina sattunud niiskusel siiski kuivada. Kivi/betoonseinal sellist tuulutusvahet enamasti vaja ei ole ning võib krohvida otse kivile.

Loomulikult on võimalik ka puitkarkassmajal teha selline tuulutusvahe, katta see mingi plaadiga ning pealt krohvida, aga tundub, et plaadi hind rikub krohvimise majandusliku mõttekuse ära.
Kui juhtub väga odavalt mingit räpakat lauda olema, mida muidu fassaadiks ei passi panna (näiteks vana laastukatuse roovitus, sellel on krohvi paremaks kinnitamiseks juba väikesed naelakesed püsti), siis sellele saab krohvimisega küll viisaka väljanägemise anda, aga otstarbekust tuleb rehkendada. Ja muidugi juhul, kui mõte, et seinas on krohvi all vana inetu laud, tuju ära ei riku.

Aga kui sa jagad täpsemat infot selle kohta, millistest kihtidest olemasolev sein koosneb, siis osatakse vast paremat nõu ka anda. Lisaks pole paha ka teada, kas küsimus on pigem selles, et krohv on odavam või tahetakse puitmajale kivimaja sarnast uhkemat (?) välimust anda.

Kui suur see hinnaklasside vahe tuleks, kui võrrelda puitu ja krohvi? Krohvi eeliseks oleks kindlasti tulekindlus ja ilmselt ka kestvus ajas? Kuid kui suur see ajalise hoolduse vahe oleks, kui võtta võrdluseks värvitud puitfassaad vs toonitud krohv? Palju krohvimisel materjalide ruutmeetri hind oleks ja millised oleks kõige mõistlikumad materjalid mida kasutada? Oskab keegi ka juhatada mõnda lehekülge, kus töövõtete kohta infot jagatakse. Tekkis lihtsalt üks uitmõte ja tahaks ennast pisut harida. Pole sellega kunagi kokku puutunud.

pikk88 kirjutas: 29 Mär 2025, 11:09 Kui suur see hinnaklasside vahe tuleks, kui võrrelda puitu ja krohvi? ...

Kui võrrelda kogukulu (soetus- + hooldusmaksumus) vähemalt 30 aasta perspektiivis, siis mina kasutasin eelmiste laudise ja krohvi asemel viimati Marmoroci.
https://www.marmoroc.ee/?gad_source=1&g ... 4nEALw_wcB
Paigaldusjuhendid on kodulehel olemas ja saab ka üksi panna ilma tööjõudu sisseostmata.
Lõikamiseks panin tavalisele järkamissaele puidust alusplaadi ja vaherõngaga kiviketta.
Kui mõni kivi seinas tulevikus puruneb või määrdub, siis selle saab seinas kergesti käsitsi välja vahetada.

Kaasaegste moodsate keskkonna- ja mikroelusõbralikke pinnakattevahendeid kasutades peaks välistingimustes olevat laudist värvima üle iga 5 aasta tagant ning vahetama laudise välja 20 aasta tagant.
Ka krohvipindu peab perioodiliselt hooldama/värvima.

Suuremateks tulevasteks hooldusteks peab arvestama, et kui kaua jõuab seda ise teha ja kunasest alates tuleb see teenusena sisse osta ning kas enam jõuab sellist teenust osta.

Kevadise kulupõlengu ajal, olen tuulest kantud sädemetes seistes kastnud voolikuga maja laudist ja sellist seiklust ka enam oma valdustes ise läbi elada ei tahaks.

Erinevates kohtades kohtan seda tulekindluse juttu...
Ei saa aru mida taga aetakse???
Kas eeldatakse, et kui puhkeb tulekahju siis nn "tulekindlus" tagab selle, et fassaad jääb puutumata ja asendust / remonti ei vaja???
On olemas tulepüsivuse nõuded - kui need on täidetud siis on kõik korras...
Küsimus taandub ju ainult taastamisele - ja see on ju kindlustuse küsimus...

Kui rääkida hooldusest siis sisulist vahet puidu / õhekrohvi hooldusel ei näe...
Kui rääkida fassaadimaterjalist siis see on ju peale kõige muu ka visuaalne küsimus...
Nt Marmoroc on tõesti hoolduse mõttes hea, samuti asendamise mõttes kuid nt minule visuaalselt vastuvõetamatu...

So fassaadimaterjali valikul on kriteeriume mitmeid ja pole võimalik "anda nõu" mida eelistada - see on täiesti individuaalne küsimus (kui puuduvad konkreetsed nõuded)

EH.INS. kirjutas: 29 Mär 2025, 14:25 ... kuid nt minule visuaalselt vastuvõetamatu...

Pärast naisevõttu on paljud ise kogenud vanasõnade kehtivust, et "Ilu ei sünni patta panna" ja "Ilu on vaataja silmades".

Nähes puitlaudist välisseinas tuleb esmane mõte, et omanik sai odavalt karbi kinni, mõtlemata hoone tulevikule. Üks arhitekt kunagi ütles mulle kui ma ei nõustunud tema pakutud fassaadilaudisega, et osa maju peavadki odavad välja nägema, et naabermajad silmapaistaksid.
(Täpselt samuti nähes eemalt räästasteta maja, mõtlevad paljud, et selle omanikul ei olnud raha korralikus mõõdus katuse ehitamiseks ja ju siis terve see maja on säästurežiimil ehitatud.)

ping kirjutas: 29 Mär 2025, 13:31peaks välistingimustes olevat laudist värvima üle iga 5 aasta tagant ning vahetama laudise välja 20 aasta tagant

Ei ole see asi nii hull. Eks vist oleneb ka lauast ja värvist, aga minu maja saetud lauast püstlaudis sai paika 2002. Lauad kruntisin Pinotex Basega mõlemalt poolt ja värvisin üks kord Villa Akva värviga enne seina löömist. Mõte oli paari aasta pärast värvib üle, paarist aastast sai kaheksa ja 2010 värviti sama värviga üle. Täna veel ülevärvimise vajadust ei paista, väljavahetamisest muidugi rääkimata.

ping kirjutas: 29 Mär 2025, 14:43Nähes puitlaudist välisseinas tuleb esmane mõte, et omanik sai odavalt karbi kinni, mõtlemata hoone tulevikule

See on täielik jama ja kõvatamine.

@ ping - ega ma ju ei väidagi midagi muud

@ Küülaline - Sul on siis vedanud
Isiklikult endale asja üle otsustamisel kindlasti nii optimistlik ei oleks
Kui puitfassaad meeldib siis tuld - isiklikult valiks "teatava puidu ja ka paksuse" - odavusest on asi kaugel...

"krohvitud fassaad" - millise krohviga krohvitud?
Tänapäevased polümeerkrohvitud fassaadid näivad kasvama minema juba paari aasta pärast.
Puitfassaaidl võib ju värv lipendada ja visuaali häirida, kuid lauaga seal all ei juhtu suurt midagi.

Küülaline kirjutas: 29 Mär 2025, 15:27

ping kirjutas: 29 Mär 2025, 13:31
peaks välistingimustes olevat laudist värvima üle iga 5 aasta tagant ning vahetama laudise välja 20 aasta tagant

... minu maja saetud lauast püstlaudis sai paika 2002. Lauad kruntisin Pinotex Basega mõlemalt poolt ja värvisin üks kord Villa Akva värviga enne seina löömist. Mõte oli paari aasta pärast värvib üle, paarist aastast sai kaheksa ja 2010 värviti sama värviga üle. Täna veel ülevärvimise vajadust ei paista, väljavahetamisest muidugi rääkimata. ....

Räägid siin 23 ja 15 aasta tagusest ajast, kui olid kasutusel palju ohtlikumad keemiad, aga juba aastaid on puidu pinnakaitse tooted palju loodusesõbralikumad ja lühema kestvusega.

Olen varem siingi jaganud ettekannet ühelt tehnoloogiasümpoosiumilt, kus ettekande sisu oli et EU loodushoiu nõuetele vastav eesmärk ongi selliste puiduvärvide tootmine.
Et loodussõbralike värvide sideained maitsevad erinevatele mikroorganismidele ja kui need on alumisi värvikihte 20 aastat krõbistanud, et siis ei tohiks seda enam üle värvida vaid tuleks kõik maha puhastada või laudis välja vahetada.

Soome TM'is oli artikkel loodussõbralike värvide promoks, kus väike uus puitsild värviti nende värvidega ja kui ajakirjanikud läksid mõni aasta hiljem sillakest pildistama, siis selgus et see oli nii halvas seisukorras, et vajas kapremonti.

madis64 kirjutas: 29 Mär 2025, 18:43 ...
Tänapäevased polümeerkrohvitud fassaadid näivad kasvama minema juba paari aasta pärast.
Puitfassaaidl võib ju värv lipendada ja visuaali häirida, kuid lauaga seal all ei juhtu suurt midagi.

Kui värvi all, pinna sees hakkavad seened ja vetikad oma elu elama, ega siis värv enam pikalt peal ei seisa, olenemata kas tegu on krohvi või puiduga.
Võib üle värvida, aga kui all olevat elu ei tapa, siis on mõju lühiajaline.

Kas puitfassaadi puhul tõesti muu peale ei tule kui tavapuit / kaitse / värv???

EH.INS. kirjutas: 29 Mär 2025, 22:11 Kas puitfassaadi puhul tõesti muu peale ei tule kui tavapuit / kaitse / värv???

Tavapuit ja kasutatud mootoriõli, vastupidavus 30 aastaks kindlustatud ja mingit elu selle viimistluskihi sisse ega peale ei tule. Saab hakkama 1x katmisega. Selle meetodi ainsaks miinuseks, et vana mootoriõli on saada ainult ühte tooni-must.

EH.INS. mis see teatav puit ja puidu paksus on mis su kriteeriumitele vastab? Endal on võrdluseks silme ees nõukaaegne krohvimati peale lubikrohviga viimistletud fassaad vs muldvärviga viimistletud puit. Puitfassaad millega hetkel võrdlen on varsti ümmarguselt 4 aastat vana. Odavast saelauast vertikaaselt paigaldatud vooder mis sai 2x värvitud ning ei näita praeguseks mitte mingeid väsimise märke. Kuna sokkel on madal ning vihmaveerennid on paigaldamata siis on alumine serv kohati pisut poriseks saanud aga rohkem midagi viga pole.
See 4 aastat pole küll veel mingi vanus, samas nõukaaegsete majade lubikrohv on püsinud ilmselt 40+ aastat ning kui mõningad tühised kohtparandused välja arvata siis üldjuhul pole nagu erilisi vigasid märgata. Mulle on mulje jäänud, et sellistel majadel lüüakse korralik krohv seinast minema, sest tarvis on maja soojustada, mitte seepärast, et krohvi eluiga on täis.

Teatav puit ei ole tavapuit
Kui oleks tavapuit siis ei ole 21mm (Soomlaste soovitus min 26)
Kui oleks tavapuit siis on tehase töötlusega

Aga need ongi isiklikud põhimõtted ja nii tulebki neid võtta...

Teatav puit on säärane ilus ümmargune vastus. Kas tammepuust laudis minimaalselt 26mm paks oleks see mis sinu jaoks sordi alla läheb? Või käib jutt termotöödeldud puidust?

Termotöödeldud...
Kas tamm, saar, vbl ka kuusk / vastupidavusklass: 1 (25+ aastat)
Ja kui on termotöödeldud siis paksusust võib vähendada
PS
Variant on ka "põletatud" puit...

EVely3411 kirjutas: 09 Juun 2013, 17:55 Mis on ühe eelis teise materjali ees, miks eelistada ühte ja mitte teist? Tegemist puitkarkass eramajaga. Kumba materjali valida.

Põhimõtteliselt ei pea kumbagi eelistama, eriti kellegi teise poolt soovitatuna, vali mida tahad.

Ma pole küll kindel, kuid oletan, et krohvitud fassaad vs termotöödeldud väärispuidust fassaad tuleb hinnavahe ruutmeetrisse arvestatuna päris kõvasti krohvi kasuks?

pikk88 kirjutas: 01 Apr 2025, 11:11 Ma pole küll kindel, kuid oletan, et krohvitud fassaad vs termotöödeldud väärispuidust fassaad tuleb hinnavahe ruutmeetrisse arvestatuna päris kõvasti krohvi kasuks?

Jah, nii on...
Sellest ka viide, et odavusest on asi kaugel vastusena ping-i kommentaarile:

Nähes puitlaudist välisseinas tuleb esmane mõte, et omanik sai odavalt karbi kinni, mõtlemata hoone tulevikule.

EH.INS. kirjutas: 01 Apr 2025, 11:15

pikk88 kirjutas: 01 Apr 2025, 11:11 Ma pole küll kindel, kuid oletan, et krohvitud fassaad vs termotöödeldud väärispuidust fassaad tuleb hinnavahe ruutmeetrisse arvestatuna päris kõvasti krohvi kasuks?

Jah, nii on...
Sellest ka viide, et odavusest on asi kaugel vastusena ping-i kommentaarile:

Nähes puitlaudist välisseinas tuleb esmane mõte, et omanik sai odavalt karbi kinni, mõtlemata hoone tulevikule.

Need on ikkagi vägagi erinevad tooted ja spetsialistile kohe näha, et omanik eelistab kallist disaini odavale männilauale.
Omanik võib küll uhkust tunda aga tavalise mööduja emotsioonidele, kes 10m pealt termotamme Pinotexist ei erista, ei pruugi (termotamm) mitte üldse mõjuda.

Olen kohanud näiteks valgest marmorist terrassipõrandat või valgeks värvitud alumiiniumist katust aga need ei ole lahendused, mida tavakodanik oma onnile kasutaks.

Kes on ikkagi huvitatud visuaalselt viisakast fassaadist, see leiab mitmeid erinevaid ajas püsivaid, kestvamaid materjale orgaanika asendamiseks:
https://bestor.ee/tootekategooria/koik- ... diplaadid/
https://www.wienerberger.ee/tooted/fass ... dused.html
https://fixfas.eu/keraamilised-fassaadiplaadid/

@ ping

Nähes puitlaudist välisseinas tuleb esmane mõte, et omanik sai odavalt karbi kinni, mõtlemata hoone tulevikule.

Loe oma kommentaar uuesti läbi...

EH.INS. kirjutas: 01 Apr 2025, 12:42 @ ping

Nähes puitlaudist välisseinas tuleb esmane mõte, et omanik sai odavalt karbi kinni, mõtlemata hoone tulevikule.

Loe oma kommentaar uuesti läbi...

Mis tast korduvalt lugeda, sest ega sellest "esimene mõte" ei muutu?
Nii lihtsalt on.

Täpselt samuti võib ratturil olla ülipeen ja tuhandeid maksev süsinikraamiga jalgratas aga autojuhi jaoks on ta ikkagi järjekordne "kileviiner".

ping kirjutas: 29 Mär 2025, 21:46 Kui värvi all, pinna sees hakkavad seened ja vetikad oma elu elama, ega siis värv enam pikalt peal ei seisa, olenemata kas tegu on krohvi või puiduga.

Minu postitus puudutas orgaanika vohamist tänapäevase "krohvi" pinnal, mitte "värvi all".