Ehitusfoorum

kuda oleks kõige parem nõukaaegseid paneele pealtpoolt lühemaks lõigata .laius,paksus: 1,2x0,22. praegu nad mul kolmes hunnikus ja kuue meetrised. tuttav tegi nii: ostis 800eek-ga teemant ketta rellakale ja lõikas kaks soont(nii laialt, et rellakas pärast vahele mahuks) ja lõi meisliga vahelt välja ja siis jälle..

Ja siis arvad, et see paneel kannab samamoodi nagu terve?

Samapalju kui terve ta kindlasti ei kanna, kuid üksjagu ikka. Sõltub üksjagu sellest, kuidas on paneelis raudarmatuur teostatud. Teatud juhtumitel ei vähene kandevõime, teatud juhtudel kindlasti.

arvan, et armatuurvardad on nendel nii või naa sirged, kuda paneel siis nõrgemaks muutub, kui ta lühemaks teha??
lisan veel, et paneelid paarkend aastat kasutusel olnud..

Arvad või tead?
Kui vardad on sirged siis võib julgelt lühemaks teha (kandevõime jääb samaks), kui aga vardad vahetavad poolt siis on kandevõime vähenemine kindel.

aaga kuda siis kindlaks teha, missmoodi need vardad seal on?
selgita kuda paneelidel ned vardad poolt vahetavad..

käisin neid paneele vaatamas ja alumises servas paistsid jämeda armatuuri otsad, ehk arvan et ned on lihtsad sirged armatuurvardad ja paneelide jupitamine kandevõimet ei nõrgesta.? või mida spetsid arvavad..

mul selle lõikamise kohta siuke küsimus et sa soovid aint nagu pealt poolt mingi kihi ma võtta ja alla jääb see originaal pikkus, või soovid sa lihtsalt mingi suuruse võrra lühemaks teha ??

tahan neid lühemaks teha

Sul ei jää muud üle kui praktilise näite varal siia vastus tekitada

Mäletamist mööda jookseb armatuur paindepinge piirkonnas. Enamuses ulatuses on see paneeli põhjas. Vahetult enne kandvat pinda ja kandva pinna peal läheb see paindepinge tsoon aga paneeli pinnale. Kui nüüd rauda säästa (see on kallis) siis isegi nõuka ajal tehti paneele sedasi 9/10 jooksis armatuur paneeli põhjas ja otstes siirdus pinnale. Kui dimensioonitakse raud üle või pannakse raud topelt jooksma nii pinnale kui ka põhja siis pole pinnale tõusmist vaja teha ja neid paneele võib vabalt jupitada kuidas süda lustib, kartmata kandevõime vähenemise pärast.

Mäletamist mööda jookseb armatuur paindepinge piirkonnas. Enamuses ulatuses on see paneeli põhjas. Vahetult enne kandvat pinda ja kandva pinna peal läheb see paindepinge tsoon aga paneeli pinnale. Kui nüüd rauda säästa (see on kallis) siis isegi nõuka ajal tehti paneele sedasi 9/10 jooksis armatuur paneeli põhjas ja otstes siirdus pinnale. Kui dimensioonitakse raud üle või pannakse raud topelt jooksma nii pinnale kui ka põhja siis pole pinnale tõusmist vaja teha ja neid paneele võib vabalt jupitada kuidas süda lustib, kartmata kandevõime vähenemise pärast.

Mida sa mõtled - pealtpoolt lühemaks , all ? Lihtsam oleks aru saada kui , risti või piki paneeli . Või tahad seda õhemaks lõigata ? Mul kunagi kodu lähedal Kiius valati betoonpaneele ja juhtusin nägema kuidas armatuur sees jookseb - seda on seal igate pidi ...

tahan neid lihtsalt lühemaks teha..
aga mida se armatuuri pinnale keeramine seeaeg andis?

see ülemise tsooni armeerimine puudutab jätkuvtala teemat või konsoolina kasutatavat paneeli, kus kahte kõrvuti olevat ava katab üks tala (paneel) või tala (paneeli) üks ots on alt toestamata. sellises situatsioonis tekib keskmise toe juures tõmbepinge tala ülemises osas, konsooli puhul ongi koormatud ülemine tsoon. kui seal armaruuri ei ole tuleb pragu , millele järgneb katastroof. minu teada õõnespaneelis armatuur poolt ei vaheta, kui on projekteeritud konsoolsena töötav paneel, siis lisatakse ülemisse tsooni armatuur, alla jääb see ka alles. pigem on küsimus selles, kas on kasutatud eelpainutatud armatuurvardaid või eelpingestatud trossi. eelpiged arvutatakse vastavalt mõjuvale koormusele ja tala pikkusele.
armatuuri "pinnale keeramine" vahetult enne tuge annab r/b paneelile (jällegi jään kindlaks, et mitte õõnespaneelile) toe poolt tekitatava põikjõu kindluse. toe poolt paneelile mõjuv põikjõud tahab tekitada paneeli (või ka talasse) prao, mis kulgeb toe nurgast ~40 kraadise kalde (vist oli täpsemini 37 kraadi, tingitud maksimaalsetest nihkepingetest plaadi sees) all ava suunas. selle jõu takistamiseks keerataksegi armatuur eeldatava prao tekkimise kohal üles tekitades praoga risti paikneva sidusa elemendi, mis peale prao tekkimist hakkab nakkejõu abil paneeli kandma.

Juba Hooke ajal teati, et igasugust silda, paneeli saab taandada ülesandes konsoolile. tavalist kahel kandepinnal olevat ühte laepaneeli saab alati käsitleda, kui mõlemas osas (toetuspinnal) olevat kahte eraldiseisvat konsooli.
Aga jõudude ja muu asja seletasid väga hästi ära.

skeemi, kus piltlikult on üks tugi keskel ja paneelid mõlemal pool töötavad konsoolina rakendatakse suhteliselt harva, keeruliste projekteerimistingimuste korral. ma siiski pidasin silmas jätkuvtala, kus on ikkagi minimaalselt 3 reaalset kandvat tuge, aga keskmisel toel lastakse talas tekkida plastne šarniir, mille tagajärjel pinged jaotuvad ümber toelt ava katvasse ossa. samade koormuste juures on jätkuvtala versus mitu lihttala oluline materjali kokkuhoid.

Kas on veel praktilist nõuannet vaja?Kui vaja võin pikemalt kirjeltada.
Ise kasutasin paneeli lühemaks tegemiseks raudkangi ja kuvaldat.

Õõnespaneeli võib üldjuhul lühemaks teha küll. Pigem sellega kandevõime suureneb ...
Aga kindlasti ei soovita paneeli "lõikamiseks" kuvaldat ja raudkangi vaid ikka ketaslõikurit.

Aga kui paneelid on ~20-25 aastat kasutusel olnud, siis soovitaks lasta mõnel inseneril ikka aastatega tekkinud kahjustused üle vaadata, et kas antud situatsioonis on need elemendid ikka sobivad.

Uuest peast peaks õõnespaneelide hinnad jääma ~500 eeki/m2 (+km).