Ehitusfoorum

Maja 1,5 kordne, pikkus 23 m, laius 13 m, ehitatud 2006. Valmistatud termoplokkidest, mis on betooni täis valatud.
Pinnas: õhukese mullakihi all lasub savipinnase suletistega veekindel lubjakivipinnas.

Vundament
Projekti kohaselt oli ette nähtud termoplokkidest vundamendisüsteem madalvundament, pinnase soojustamisega ümber perimeetri.
Tegelikult on rajatud vaivundament. Vaiadeks on metalltorud läbimõõduga 11 cm ja seina paksusega 3,5mm. Vaiad on seest tühjad (ilma täiteta). Vaiadel monoliitsest raudbetoonist rostvärk kõrgusega ca 40 cm ja laiusega ca 30 cm. Rostvärgi armeeringu kohta andmed (joonised/pildid) puuduvad. Naabrimehe sõnul taoti ca 3 meetrised vaiad kõigepealt masinaga maa sisse, siis tehti saalingud ümber ja valati betooni täis. Poste oli ikka rohi'kem, kui iga nurga alla üks, kuid täpsed kogust naaber ei mäleta. Vastaskrundi vundamendi ehitusel on näha, et ca 1,2-1,5 m sügavusel tuleb vastu sinine savipinnas, mille kohta sealsed ehitajad ütlesid, et tegemist on hästi tugeva kivistunud saviga, mis ei vajanud isegi täiendavat killustikuga tihendamist ja nad rajasid lintvundamendi (fibo-plokkidest) taldmikku otse õhukesele killustiku kihile. Samas mõned sajad meetrid eemal on paekivi peaaegu ainult ca 50 cm sügavusel. Rostvärk on äärtest soojustatud 50 mm paksuse ja 50 cm kõrguse EPS-ga. EPS-i asub otsapidi pinnases ca 20 cm allapoole rostvärki. Pinnase horisontaalne soojustamine ümber perimeetri puudub.

Probleem
Eelmise omaniku poolt tellitud ehitusekspertiis tuvastas, et garaaži tagumise seina/rostvärgi all vaiad puuduvad. Ekspertiisiakti kohaselt tuleks garaaži seina rostvärgi alla ehitada tsementmördil Fibo-plokkidest lintvundament ja pilu, mis tekib rostvärgi ja plokkide ülemise rea vahele, tuleb kinni mätsida paisuva tsemendiga.

Küsimus
Kuidas sellist lintvundamenti rostvärgi alla rajada, kui rostvärk on vaiadega toestamata. Kui lahti kaevata, siis ju sein vajub tõenäoliselt kokku. Kas peaks hakkama ühest otsast jupi kaupa ehitama? Teab keegi äkki mõnda paremat võimalust sellise vaiadeta rostvärgi tugevdamiseks?

Parimat

Peeter

Küsimusest ei selgu, kas olemasolev vundament on üldse vajunudki ja probleeme põhjustanud?

Kaevad osaliselt lahti, ehitad posti või lõigu linti alla ja kui valmis siis teed uue lõigu. Antud juhtumil siis poste. Põhimõtteliselt saaks (raud)posti maasisse rammida (või kruvida) ja siis posti ja valatud vundamendi peale kiiluna vahetüki löömisega kandmine tekitada.
Veel on mingi mikrovai tehnoloogia ja see vist sobib momendil paremini aga eks mõni teadjam kommenteerib rohkem.

Kalvis kirjutas:Küsimusest ei selgu, kas olemasolev vundament on üldse vajunudki ja probleeme põhjustanud?

Hetkel olemasolev vundament vajunud ei ole. Kuna aga kavas maja perimeeter korralikumalt ära soojustada, nii vertikaalselt, kui ka horisontaalselt, siis on plaan ka seda tiba puudulikku vundamendi osa veidi tugevdada.

plutso kirjutas:Tegelikult on rajatud vaivundament. Vaiadeks on metalltorud läbimõõduga 11 cm ja seina paksusega 3,5mm. Vaiad on seest tühjad (ilma täiteta).

Huvitav, kui mitme aastaga pinnases paiknev 3,5 mm paksune teras läbi roostetab

madis64 kirjutas: Huvitav, kui mitme aastaga pinnases paiknev 3,5 mm paksune teras läbi roostetab

Meenub kunagi kuuldud väide, et "üks mm aastas" on ilma kaitsekihita terase roostetamise kiirus.

maik kirjutas:"üks mm aastas" on ilma kaitsekihita terase roostetamise kiirus

Ei saa võimalik olla. Mul vanad aiapostid ka umbes 3-4mm seinapaksusega torudest on üle 40 aasta seisnud ja seisavad edasi.

Küülaline kirjutas: Ei saa võimalik olla. Mul vanad aiapostid ka umbes 3-4mm seinapaksusega torudest on üle 40 aasta seisnud ja seisavad edasi.

Ei ole minu ala ja ei tea absoluutset tõde aga Googlest otsides, viskab korrosiooni kohta arvatavasti pädevat infot.
Mina sain näiteks teada, et nn. roostet/korrosiooni on erinevat sorti ja intensiivselt korrodeerib detail halbade asjaolude kokkulangemisel (hapnik.niiskus jms. jama).

Samas pole teada, millise terase margi ja töötlusega on tegu...
Teemasse tagasi, siis eksperdi sõna maksab paljugi aga kas seda garaazi osa saab jätta momendil soojustamata, nö jälgimise alla?

andopando kirjutas:Samas pole teada, millise terase margi ja töötlusega on tegu...
Teemasse tagasi, siis eksperdi sõna maksab paljugi aga kas seda garaazi osa saab jätta momendil soojustamata, nö jälgimise alla?

Praegu plaan kohe ühe hooga kogu maja rostvärk ära soojustada. Jupitama ei tahaks hakata, kuna garaaži kõrvale kavas rajada kividega sillutatud autoparkimise koht ja hiljem seda osa uuest lahti võtta suhteliselt kallis ja tüütu.

Kaevasin täna garaaži osas maja perimeetri lahti ja tõesti tagumise sein on vist ilma vaiadeta. Vaiad on küll maha pandud, aga majast ca 10 cm eemale. Samas ega lõplikkult kindel ikka veel ei ole, kuna postid võivad olla rostvärgi all maja äärest vaadates ca 10 cm seespool, aga ei julge rostvärgi alt uuristada, sest kui seal miskit ei ole, siis tuleb vajumine kiire.

Hetkel tundub, et kui täiendav toestus rajada, siis ainult nurga alla, terves seina pikkuses ei ole mõtet. Samas kahe ehitajaga olen rääkinud ja mõlema arvamus oli, et kui maja on ca 7 aastat ilusti seisnud ilma vajumata, siis pole mõtet torkida.

Veel on väike hirm, et kui see lahti kaevatud osa kuivab, kas siis hakkab pudenema. Soojustuse paigaldamisega läheb nädal vähemalt.

plutso kirjutas:
Veel on väike hirm, et kui see lahti kaevatud osa kuivab, kas siis hakkab pudenema. Soojustuse paigaldamisega läheb nädal vähemalt.

Nii nüüd ongi see eelmine hirm käes. Rostvärgi alune pinnas tahab ära pudeneda. Vaja ruttu perimeetri äärne kraav uuesti täis ajada. Küsimus on, et kas panna liiva või kruusa ning kas vibroga tihendamine võib seda pudenemist kiirendada?

Sandor Liive plaanib Jordaanias pudenemise takistamiseks pinnase niisutamist veega, idee järgi peaks aitama.

Kalvis kirjutas:Sandor Liive plaanib Jordaanias pudenemise takistamiseks pinnase niisutamist veega, idee järgi peaks aitama.

Mul pigem vastupidi, pudenemine ja vajumine toimub tänu liigsele veele. Lihtsalt ühel päeval tuli erakordselt tihe vihm, mille tulemusel kraav täitus veega. Sai küll kiiresti enamus vees välja visatud, kuid ikkagi oli vesi juba osa pinnast rostvärgi alt ära uhtunud.

Esimese hooga mõtlesin, et vaja nüüd ruttu kraav tagasi kinni ajada, aga kuna peamine probleem on endiselt lahendamata (ühe seina rostvärgi alla on vaiad paigaldatud ca 10 cm rostvärgist välja poole), siis alustasin täna täiendavate postide rajamist. Idee oli kaevata kuni kõva pinnaseni ja siis selle peale valada betoonist post, kuni rostvärgini. Aga nagu elus ikka, siis tahad parimat, aga läheb nii nagu tavaliselt. Peale mõningast kaevamist täitus auk kiiresti veega ja tundub et sattusin vist miskile veesoonele. Hommik oli muidugi vihmane ka, nii et väike lootus on, et äkki ikkagi homme on vee tase langenud. Sattudes aga väikse paanika mõju alla mõtlesin välja varuplaani, mida nüüd soovikski rahvale näha tuua.

Plaan siis järgmine. Kasutada ära rostvärgi kõrvale rammitud toruvaiasid. Nimelt valada vaiade ümber ja rostvärgi alla betoon selliselt, et vaia otsa moodustuks nagu vasara pea, vt ka joonist ja pilti http://nagi.ee/photos/plutso/sets/374163/ . Mis arvate? Samas vist mõistlik seda näidata ka mõnele spetsialistile, kes oskaks asja ka arvutuslikust küljest vaadata ja anda nõu, kui jäme armatuur, mitu tükki ja mis pidi peaks betooni sisse panema. Aga kus selliseid spetsialiste leida? Ehitusjärelevalve?

Lugesin kogu teema kiiruga läbi. Kuna vajumist/pragusid antud hoone osal märgata ei ole, puudub hetkel vajadus lisatoestuse järgi. Arvestades siiski asjaolu, et hoone vundament soojustusega kaetakse ning hilisem konstruktsiooni tugevdamine tülikaks osutuks, soovitan täiendavalt pöörduda TTÜ ehitusteaduskonnas pinnasemehaanika ja vundamentidega tegelevate isikute poole (Aldur Parts, Valdo Jaaniso, Johannes Pello).

Kuna vundament oli juba lahti kaevatud, siis ikkagi enda rahustuseks valmistasin ka väikse toestuse. Kasutasin ära rostvärgi kõrvale rammitud vaiad. Valasin need vaiad betooni, nii et betooni serv jäi rostvärki kandma. Vt ka http://nagi.ee/photos/plutso/sets/374163/ . Iseasi palju sellest kasu on, aga töörõõmu väheke ikka;).