Ehitusfoorum

Tere,

Küsiks nõu natuke vundamendi kohapealt.
Majale tuleb 2 täiskorrust, õõnespaneelidest lagi ja kivikatus ning müürid 500mm Aeroc.
Vundament tuleb madalvundament lindina ja projekti järgi 670 lai ja 250 kõrge. Plaan panna 16 mm vardad sisse ja kahes reas rangidega (16mm) seotult. Yalla alla 15 cm killupadi tampida. Vundamendi müüri laon Columbia kivist.
Pinnas on vesiliiv. Kas on vundament piisava tugevuse/suurusega?

Tere!

Vundament oleks jah piisava tugevusega, kui sa ehitaksid normaalsele alusele. Vesiliiv all ei ole kandev pind. Kui sa pead silmas 15cm killu tampimise all seda, et lihtsalt viskad sinna maha, siis tõesti.... Kui pead aga tampimise all silmas tihendamist, siis see kujutaks ennast lihtsalt killustiku liivasisse uputamist. Räägi parem sellest ka, kui sügavale see vundament sul sinna läheb ja miks sul seal üldse vesiliiv on? Kas all on mingisugune savikiht, et vesi maasisse ära ei imbu?

Vundament läheb 80 cm sügavusele. Geoloog käis ka kohal ja mõõtis pinnase kandevõimet, ning tema väitis, et sellest piisab, kui kaevata kraav ja liiva peakle kerge killupadi kergelt tihendada ning sinna peale koha lint valada. Endal sisimas lihtsalt kripeldab, et kas on piisav. Savine liiv on pinnaseks. Aga probleemiks pigem kõrge pinnavesi. Hetkel küll veetase madalam kui vundamendi tald, aga suurvete ajal on pinnavesi paarkümmend senti maapinnast allpool. Seega geoloog soovitas ka ilma hüdroisolatsioonita vundamendi müürid laduda. Hüdroisolatsioon tuleks ainult vundamendi müüri ja Aeroc seinamüüri vahele.

Tere!

Nüüd ma saan aru, miks vahel "geoloog"-i sõimusõnana kasutatakse. No see geoloog andis ka sulle ikka "asjalikku" nõu.
Kust sa selle projekti üldse said, kus vundamendi sügavus 2 kordsel maja 80cm?
Kui klotsi nii palju, et 500mm aerocist ehitad kahekorruselise maja õõnespaneelide ja kivikatuse ja juttudega, siis miks mitte teha vundament allapoole külmumispiiri?
Praegu on sul seis selline - ehitad oma maja sinna peale. Esimese talvega külmub sul vundament lõhki - küsid, et miks? Sellepärast, et nagu sa ise väidad on sul niiskuse osakaal pinnases väga suur. Kui see niiskus külmumise hetkel sul seal pinnases sees on ja vundamendis samuti, siis on seis järgmine - pinnases ja columbia müüris olev vesi jäätub seal ära. Jääl on ca 20 külmakraadi juures 1 cm3 kohta 11 tonnine survejõud (see kasvab vastavalt külmakraadidele). Erinevate müürikivide vastupidavusest külmatsüklitele saad lugeda ühest siinsest teemast (viewtopic.php?f=20&t=12904). Põhimõtteliselt aastate pikku, kui mingi ime läbi peaks juhtuma, et külmakerked su majale viga ei tee (mis on üsna ebareaalne, et nad ei tee viga), siis külmatsüklid söövad su majalt vundamendi alt ära.

Minu soovitus:
Tee vundament sügavamale - paar columbia kiviringi ei mõjuta ju hoone hinna kogumaksumust üüratult suurel määral.
Sellise pinnase puhul on hüdrotõke kõige tähtsam asi. Kindlasti tuleb sul seda mujale ka panna kui ainult vundamendimüüri ja seinamüüri vahele.

Kui juhtub nii, et kaevamise ajal tuleb vesi vundamendikraavi, siis kohati, kus kraav on madalam, kaeva 20-30 cm sügavam auk, kuhu vesi kokku jookseks, et selle saaks sealt välja pumbata.

Samas, kui geoloog sulle lubas, et sinupoolt kasutatavate materjalidega midagi ei juhtu, võid ju teda uskuda ka. Küll aga aasta / kahe pärast 2 korruselise kivimaja vundamenti vaevalt ta parandama tuleb.

Nu jah ja keda siis uskuda... :S

Geoloog ütleski, et vette pole mõtet vundamenti ehitada, seega ei tohiks vundamenti sügavamale kaevata, kuna pinnavesi kõrge ning tema mõõtmiste järgi pinnas kannab piisavalt. Hydroisolatsiooni pole mõtet väljapoole teha, kuna kui pinnavesi tõuseb, siis läheb vesi maja alla ja sealt välja ei saa vms.

Vette tõesti pole mõtet ehitada. Kuidas projekt ette näeb? Või projekteerija läks kergema vastupanu teed ja tegi Tellijale mingisuguse eelprojekti, millega saab ehitusloa ära, aga väga spetsiifikat kirjas pole?

Fakt on see, et ilma hüdrotõkketa 80cm sügavuse vundamendi võid teha kuhugi liivamätta otsa Piusa karjääris. Külmakerked ja külmatsüklid tapavad sul selle vundamendi ära. Ilma seda pinnast nägemata on väga keeruline objektiivselt nõu anda, aga niiskus ja 80cm vundament kindlasti kokku ei käi. Eriti kui kasutad seinamaterjalina kivi, mis pmts 6€/tk maksab, siis ei ole mõtet naljatada. Kas projekteerijalt ei ole võimalik miskit uurida? Kas sul mingit lõike joonist ei ole, kus vundamendiosa peal? Kui siia üles laadida ei soovi / saa, võid mulle meili saata, täitsa huvipärast tahaks näha, mida projekteerija sinna mõelnud on ja muidugi pakuks ehk mingeid lahendusi sulle välja.

Vaadates neid materjale, siis ma ei usu, et see hoone sul plaanis kümneks aastaks ehitada on - et päris umb-ropsu ei tasu ikka seda vundamenti maha tampida.

nu projekteerija võttis vundamendi joonise põhimõtteliselt Aeroci kodulehelt.
http://www.aeroc.ee/user_upload/vund_2.1.pdf
JA geoloogiga koostöös sai seda natuke muudetud. vertikaalsoojustuse toob tallani välja ja teeb 100mm.
JA vertikaalset hydrot ei teeks, muidu ei pääse niiskus välja vundamendist.
Horisontaalne soojustus on väga oluline ning maapinda pean tõstma ka u. 25-30 cm.
Seega lõpptulemusena jääb vundament maapinnast 1,1 m sügavusele koos horisontaalsoojustusega, mis peaks välistama vundamendi läbikülmumise.
Lihtsalt veel on küsimärgi all, et milliseid plokke kasutada vundamendi müüri ladumisel. KAs Fibo või Columbia... Kui Columbia, siis kas see ka täis valada...

Sinu antud lingil on ju peno väljas? See ongi põhimõtteliselt samahea, kui teha hüdrotõke. Loodame siis, et projekteerija ei teinud asja "silma" järgi, vaid arvutuslikul teel sai sinna horisontaalne peno ikka paika pandud. Kui suudad horisontaalse soojustusega maa külmumisele piiri panna, siis võib isegi asja saada...

Eskiisprojektid kirjutas:Sinu antud lingil on ju peno väljas? See ongi põhimõtteliselt samahea, kui teha hüdrotõke..... siis võib isegi asja saada...

Projekteerijate sulest tuleb puhast kulda
Peno = Hüdrotõke

Vette tehakse vundament monoliitvalubetoonist (sillad seisavad vees), mitte õõnes- ega savikividest.

horisontaalne soojustuslik on mittearvutuslik. Panen ilmselt varuga....
Täielikult betoonist vundamenti ilmselt teha ei jõua rahakoti poolest. Kuna müür ju vaja teha 500mm lai, siis betoonist sellist mürakat teha on väga kallis lõbu. Ja topeltmüüriga ka ilmselt kõva jändamine.
Aga mida arvate, kas valida Columbia Kivi või vaatasin sellist asja nagu Rae kivitehas, seal toodeksa samu betoonkive nagu Columbia, aga 2x soodsam... Et kas sellest kannataks teha? Ja kas peaks betooni ja rauda täis valama? Kas annab sama hea tulemuse kui raudbetoon vundament?
Hetkel siiski kiirelt vaja otsustada, kas taldmik sobib ja sügavus ning laius, sest nädalavahetusel tuleb kopp peale. Vaja kiirelt otsustada. Geoloog ütles et vaja ilusti kaevata õige sügavus, siis ainult kerge killu kiht tasanduseks, kergelt vibrada ja sinna peale kohe saalungid ja lint valada. Et ei tohiks üldse muud teha pinnaseks, et ei rikuks liiva struktuuri... Et siis säilib kandevõime...

Targad, andke nüüd nõu

pöördu projekteerija poole kui jõuad nii suure maja ehitada siis koonerdada vundamendi projektga no ma ei tea,kõige targem on muidugi geoloog.

Külaline kirjutas:

Eskiisprojektid kirjutas:Sinu antud lingil on ju peno väljas? See ongi põhimõtteliselt samahea, kui teha hüdrotõke..... siis võib isegi asja saada...

Projekteerijate sulest tuleb puhast kulda
Peno = Hüdrotõke

Vette tehakse vundament monoliitvalubetoonist (sillad seisavad vees), mitte õõnes- ega savikividest.

Hea anonüümne külaline.

1) Kirjutasin: "See ongi põhimõtteliselt samahea, kui teha hüdrotõke....." - Need viis punkti olid seal lause lõpus seetõttu, et inimesed, kes loevad mu lauset, mõistaksid et ma ei kirjutanud peno = hüdrotõke. Terve lause "ongi põhimõtteliselt samahea" , ei tähenda seda, et panin peno võrduma hüdrotõkkega. Pean silmas seda, et peno veeimavus on väga väike võrreldes sama mahu pinnasega.

2) "siis võib isegi asja saada" all pidasin seda silmas, et mõtlesin et tal ei olnud enne väljaspool vundamenti soojustust et külm jõuabki kenasti vundamendi alla , mis tema puhul on niiske ja savine pinnas, mis probleemideta sellele vundamendile 1:0 teeb

3) Hakkab jälle tulema see sildade jutt. Kui tihti rajatakse sild sellisesse vette, mis konstantselt paigal seisab ja põhjani talvel kinni jäätub nii, et kogu silla betoonkonstruktsioon on läbi külmunud? Isegi 20m betoonkonstruktsioonidega silla puhul, kui 60m sillast mõlemas suunas on järvel jää nii paks, et võid autodega jäärallit sõita, siis silla alune reeglina ikka kinni ei jäätu.

4) Ma mõistan, et väljendasin ennast natukene ebaselgelt, aga palun ära vääna mu sõnu. Mina sinu sarkasmi mõistan, sina proovi minuoma ka mõista. Samas ma tänan sind, edaspidi loen "eesti keele õpetaja pilguga" oma kirjapandu üle, et ei tekiks teinekord kahetimõistmisi.

5) Vabandan teema algataja ees teema risustamise eest!

Tere. Viimane aeg kiirustada pädeva projekteerija juurde. Geoloog ei ole projekteerija, kuna ta ei näe kogupilti ja ei tunne tehnoloogiaid. Geoloogi info on üks alusinfo projekteerijale. 3 näidet geoloogi ühest lausest. 1) "vaja ilusti kaevata õige sügavus" - see lause ei väljenda mitte midagi 2) "kerge killu kiht tasanduseks" - puudub absoluutne vajadus tasanduseks kui tuleb betoonivalu 3) "kergelt vibrada " - geoloog võiks teada, et vibramise eesmärk on aluskihi tugevdamine ja selleks on vajalik kogu kild aluspinda sisse tampida, mitte kergelt vibrada. Lugupidamsiega. Alar Piirfeld

nu minu enda visioon vundamendist oleks selline:
http://imageshack.us/photo/my-images/442/vundament.jpg/

kommentaare?

Aerocistmaja kirjutas:kommentaare?

Kummi(bituumen)saapal puudub millegipärast tald? Sellisega on ju sama hea vees seista, kui paljajalu.

Aga kas siis betoon ei isoleeri vett? Et peaksin vundamendi talla alla ka pigi rullima enne betooni valamist?

Aerocistmaja kirjutas:nu minu enda visioon vundamendist oleks selline:
http://imageshack.us/photo/my-images/442/vundament.jpg/

kommentaare?

Vundamendil ei ole vajadust "hingata". Horisontaalsoojustus tuleb viia kokku vertikaalsoojustusega. Seda imelikku kivirida väljapool vertikaalsoojustust ei ole vaja, kui just ilu pärast.
Hüdroisolatsioon on vajalik vundamendi ja Aeroci vahele - kapillaarvee tõkkeks. Ja see hüdroisolatsioon peab olema "ühes tükis" edaspidise põrandaaluse hüdroisolatsiooniga. Vundamendi talla alust ei õnnestu niikuinii (mõistliku hinnaga) isoleerida nii piisavalt, et pinnases olev niiskus (vesi) betooni ei imbuks ja selle jaoks puudub ka vajadus.

Mul 1,5 kordne 200-st fibost saun. Pinnasevesi samuti väga kõrge. Vundamendi sügavus kohati 1,4m, olenes paekihist all. Sinna tasanduseks nüüd 25cm kildu tambituna, 30x20 armeeritud betoon lint ja siis fibo 5 viis rida. Fibole väljapoole vedel pigi ning 10cm peno, peale hüdrotõke. Kas on liiga üle pingutatud või jääb nõrgaks? Suurim mure on veetase, mis hooti võib tõusta poolde vundamenti. Kuna pinnas puhas savi siis drenaaz läheks väga kalliks.

Niih, lugupeetud spetsialistid.
Käisin rääkisin erinevate tarkade inimestega ja soovitati mõelda siiski plaatvundamendile.
Tegin joonise. Mida sellest arvate?
http://imageshack.us/photo/my-images/82 ... ament.jpg/

Aerocistmaja kirjutas:Niih, lugupeetud spetsialistid.
Käisin rääkisin erinevate tarkade inimestega ja soovitati mõelda siiski plaatvundamendile.
Tegin joonise. Mida sellest arvate?
http://imageshack.us/photo/my-images/82 ... ament.jpg/

Päris hea.

Tere.

Täitsa ok. Ainult küttetoru pealse betoonikihi paksuses on näpukas sisse lipsanud- 8 mm.

Toomas

Toomas, jah tõesti pidasin seal silömas 8 cm
Aga arvate, et selline lahendus oleks raske kivimaja puhul parim? Geoloog kiitis ka heaks, ütles, et mul on all võrdlemisi hea liiva pinnas ja vesiliiva liikumist ei tohiks tekkida. Et kui korralikult ära tampida uus liivapadi, siis ei tohiks ebaühtlaseid vajumisi tekkida.
Kas geotekstiili peaks panema vana liivakihi ja uue liivapadja vahele või mitte? 200€ oleks tühipaljas lisakulu, Kas on mõtet?

Tere.

No üks võimalus veel seda asja kindlustada- plaadi allpool olevatele ribidele vaiad alla rammida. Siis on asi aamen kirikus.

Toomas

mina ei riskiks 2x kivimajale nii madalat vundamenti teha, see esialgne variant soojustusega oleks ikka toekam

mis eesmärgil see soojustus aeroci all, olematuks muutub?