Ehitusfoorum

Tahaks teadjamate meeste soovitusi (või hoiatusi) kuulda, mida arvata kivikatusele päikesekollektorite paigaldamisest, kui need panna katusekividega ühele tasapinnale, kivide asemele. Pooled katused on katuseaknaid täis, aga päikesekollektorid mida olen katustel vaadanud, on põhiliselt paigaldatud eraldi raami peale. Kui on vaja tõsta kollektori kaldenurka, siis ma saan sellest aru, aga kui katuse kalle on juba piisav, kas siis on mingeid tõsiselt võetavaid argumente, miks ei võiks panna päikesekollektoreid (mõtlen plaatkollektoreid) katusekivide asemele?

Huviline55 kirjutas:Tahaks teadjamate meeste soovitusi (või hoiatusi) kuulda, mida arvata kivikatusele päikesekollektorite paigaldamisest, kui need panna katusekividega ühele tasapinnale, kivide asemele. Pooled katused on katuseaknaid täis, aga päikesekollektorid mida olen katustel vaadanud, on põhiliselt paigaldatud eraldi raami peale. Kui on vaja tõsta kollektori kaldenurka, siis ma saan sellest aru, aga kui katuse kalle on juba piisav, kas siis on mingeid tõsiselt võetavaid argumente, miks ei võiks panna päikesekollektoreid (mõtlen plaatkollektoreid) katusekivide asemele?

Ja palju see kokkuhoid tuleb, kui suurest pinnast käib jutt? Kuidas paneele hiljem puhastada? Mida ütlevad ja garanteerivad paneelimüüjad sellisel juhul?

Kui mõtlesid seda, palju päikesepaneelide asemel kive saab vähem panna, siis kokkuhoid on ca 7 m2 kivide raha, mille pärast keegi arvatavasti kive paneelide vastu vahetama ei hakkaks. Olen Junkersil näinud sellist raami, mida kasutatakse paneelide paigaldamisel kivikatusega ühele tasapinnale. Minu küsimus oli pigem selles, miks põhiliselt kasutatakse katuseraame ja ei panda paneele katusekivide vahele, mis tegelikult jätab viisakama välimuse majale.

Huviline 55 kirjutas:Kui mõtlesid seda, palju päikesepaneelide asemel kive saab vähem panna, siis kokkuhoid on ca 7 m2 kivide raha, mille pärast keegi arvatavasti kive paneelide vastu vahetama ei hakkaks. Olen Junkersil näinud sellist raami, mida kasutatakse paneelide paigaldamisel kivikatusega ühele tasapinnale. Minu küsimus oli pigem selles, miks põhiliselt kasutatakse katuseraame ja ei panda paneele katusekivide vahele, mis tegelikult jätab viisakama välimuse majale.

On vähe maju ja katuseid, mille nurk ja kraad on ideaalne paneelide jaoks. Enamasti on paneelide ja katuse kalded ja nurgad erinevad.

Tere.

Paar aastat tagasi oli Rotol paneelid, mis läksid paika nagu katuseaknad. Aga kuuldavasti pani Roto oma tehased kinni.

Toomas

Kui maja õnnestuks juba nii planeerida, et katus sobiks elektrit tootvatele paneelidele ca 90m2, siis saaks rääkida katusekivi puhul kokkuhoiust. Kas paneelid ka nii hermeetiliselt katuseks võimalik paigaldada, et temperatuuri muutustele liite kohad läbi ei hakkaks laskma, seda oleks huvitav teada.

Täitsa olemas on sellised katusekivid, mis elektrit toodavad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_shingle - sealt jõuab kindlasti ka konkreetse tooteni.

On täitsa olemas paneelid mis käivad katusekattematerjali asemele. Aga sama pindala juures on nende kasutegur natuke väiksem (valmistaja andmetel, temperatuur/jahutus) ja hind ka mõnikümmend protsenti kõrgem.
Näidis kohapeal olemas, oli ka saku hallis messil näha.
OL.

Külaline kirjutas:

Huviline55 kirjutas:Tahaks teadjamate meeste soovitusi (või hoiatusi) kuulda, mida arvata kivikatusele päikesekollektorite paigaldamisest, kui need panna katusekividega ühele tasapinnale, kivide asemele. Pooled katused on katuseaknaid täis, aga päikesekollektorid mida olen katustel vaadanud, on põhiliselt paigaldatud eraldi raami peale. Kui on vaja tõsta kollektori kaldenurka, siis ma saan sellest aru, aga kui katuse kalle on juba piisav, kas siis on mingeid tõsiselt võetavaid argumente, miks ei võiks panna päikesekollektoreid (mõtlen plaatkollektoreid) katusekivide asemele?

Ja palju see kokkuhoid tuleb, kui suurest pinnast käib jutt? Kuidas paneele hiljem puhastada? Mida ütlevad ja garanteerivad paneelimüüjad sellisel juhul?

Selline spetsiaalne katuseraam on täiesti olemas, kasutamiseks alates katuse kaldest 30 kraadi ja plaatkollektoritele antava 10 aastase tehasegarantii puhul ei ole vahet, millise (tootja poolt ettenähtud) katuseraamiga need on paigaldatud, seega pole vahet ka kollektori hinnas. Küll aga võib teatav vahe tootlikuses, sõltuvalt katuse kaldest, sest tootlikuse andmed põhinevad 45 kraadisel kollektori nurgal maapinna suhtes.
Vaata seda lehte http://smartac.eu/tooted/paigaldustarvikud/, sealt leiad ka video http://www.youtube.com/watch?v=Z_e1xlZQ1ag, kus on samm-sammult ära näidatud, kuidas katuseraami ja päikesekollektorite paigaldus katusekivide vahele käib. Kui on on soov paigaldada rohkem kollektoreid (nt 3tk üleval reas ja 3 allpool), saab seda teha spetsiaalsete vaheliistude abil http://www.smartac.eu/F65163-1.jpg

Tõsistel katusematerjaliktootjatel (katusekivi, kiudtsement,kiltkivi) on olemas lahendused kaasaegsete solar-paneelide paigaldamiseks katusematerjali vahele, kuid nende kasutamine eeldab sellega arvestamist juba mkatuse projekteerimise käigus."Tagantjärgi" katusekivide eemaldaminepole ilmselt võimalik, kuna ringi on vaja ehitada ka aluskatus.

tere

On olemas üpris hea hulk erinevate kinnitustega paneelide lahendusi. 1) katusekivi asemele (on katusekivi kujuga mini-paneel), 2) kanduriga , mis läheb katusekivide peale 3) Paneelid mis lähevad katusekividega samasse tasapinda jne jne. Viimane lahendus on ideaalne sellel korral, kui katusekivi on juba paigas ja tekib mõte lisada paneel. Paigaldatakse ta roovitise peale. Ääred võrmistatakse samal põhimõttel kui katuseaken. Lisada mõned läbiviigud ja korras. Kas peaks millegiga arvestama juba projekteerimise käigus? Jah ja ei. Midagi utoopilist seal ju ei ole. Peamised reeglid: katusekalle (paneelide kaldenurk), et kasutegur oleks maksimaalne. 2) läbiviigud ja juhtmestik 3) katlaruum.
Milline lahendus siis valida: Head soovitust pole. Võib valida nii kanduriga katusekivi peale kui katusekiviga samale tasapinnale. Pigem tasub valida see millega on tööd vähem. (Rahanumber siinkohal ei peaks olema prioriteet nr 1). 1 põhjus, miks enamasti on näha olnud kanduriga lahendusi võib olla ka selles, et on ka tootjaid, kes ise katusematerjali ei tooda, küll aga üritavad toota solar-paneele. Võimalik, et nende know-how on solar-paneelide osas esmaklassiline, kuid katuste ja katusekonstruktsioonide osas mitte nii tugev. Seega eelistatakse lahendust kanduri külge, kuna seal ei ole muud, kui kandurite reeglipärane kinnitamine, korralikult läbiviikude vormistamine ja asi on tehtud. Paremat soovitust siit anda ka ei oska.

Tere.

Kanduril ja kanduril on ka vahe sees. Sügisel sai kundele pandud, tehase komplekt, kolm paneeli peal, talvega vajusid läbi. Juba paigalduse käigus tundus kuidadi lahja olevat. Nüüd rõõmu küllaga, katsu sinna kandureid juurde panna. Kisu paneelid maha. Sai juba paigalduse aeg mainitud et kudagi hanejalgadel varjant, ehk paneks mõne kanduri lisaks. Vastus oli, sina pane ja ära prääksu, insenerid on selle välja arvutanud, kelleks sa ennast pead. Nüüd siis las helistab insenerile.

Toomas

rokikas kirjutas:http://www.areaindustrie.it/en/tegolasolare

Uuena ilus, aga kuidas hiljem seda sopilist lahendust regulaarselt puhastada? 10 aasta pärast on tolmu ja lehti täis ja kasutegur all.
Eestis on vähemalt üks ainult paneelidest elumaja katus tehtud, katsun info üles otsida. Sellistel lahendustel on tulevikku, kui juba maja projekteerimise faasis kõik läbi mõelda.

Huvitav kas nad ka peal kõndimist kannatavad?