Ehitusfoorum

Eestiaegset laudvoodriga maja vaja uuesti värvida..
Ilmselt oli teda värvitud ka nõukogude ajal,14 aastat tagasi sai üle tõmmatud Villa primeriga ja selle peale Villa Akva. Alt vesilaua juurest püstvoodri lauaotsad kooruvad rohkem, ülalt praktiliselt mitte.
Kuidas nüüd oleks kõige mõistlikum seda vana kihti enne töödelda? Nõukaaegse õlivärvi voolamiste ja igasusguste mitmekordse värvimisega kaasnevate ebatasasuste silumine?

Põhiküsimus - milliseid tööriistu ja tööviise soovitate selle eeltöö tegemiseks?

Lisaküsimus - millega katta - kas kohe Villa Akvaga?

Kultuuriväärtuste Amet tahab näha linaõlivärvi, aga see nende vanade kihtide peale ilmselt ei sobi?

Tere!

Uuri täpsemalt SRIK-st/Majaohtrist. See, et värv koorub, mida linaõlivärv kunagi tee (ta kriidistub ajapikku elik pind muutub soomusjaks ja seda saab edasi lükata, kandes aegajalt linaõlivärnitsat peale), näitab, et värvikihid ja puit omavahel kokku ei sobi. Liivaprits lõhub kardetavasti liiga palju puitu, soodaprits võib anda parema tulemuse, aga hind on metsik nii suure pinna jaoks ilmselt. Kõige paremini töötavad kaabits ja traathari. Nii palju kui on lahti ja maha tuleb, selle puhastad ära, siis krundid värnitsaga palja puidu pinna ning seejärel katad linaõlivärviga. Natukene peamurdmist valmistab see, kas linaõlivärv sobib selle akrülaat värviga (plastik) kokku. Toonitan, et minu teadmised on pelgalt hetkel teoreetilised (välja arvatud akende taastamise kogemus linaõlivärviga) ja endal ootab Nõmmel see töö äkki tuleval aastal ees.

Pidasin põhiliselt just silmas seda, et kuidas suurt pinda lihtsamalt töödelda, et siledaks saaks. Kaabits ja traathari on puhtalt lihaste jõul liikuvad - kas siis tõesti miskit mootorit ei ole aretatud neile selleks tööks külge?

Püstlaudise alumised otsad on iklmselt 70 aasta jooksul rhkem niiskust saanud ja puit kahjustatud, et värv seal peal püsida ei taha...

Fööni ja pahtlilabidaga saab ka vana kihi kätte aga see nõuab jube head tunnetust ja on ropp vaevanõudev töö.
On ka liivapaberiga lihvijaid (lint ja ketas) kuid ega nende kasutamine kergem pole. Värv oma kihiga kuratlikult tugev samas paljast puud lihvib mõnuga.

Fassaad tuleb pesta survepesuriga. Võib kasutada kuuma vett. Soodaprits võib olla parem aga hinna poolest reeglina jääb ära.
Peale survepesu peab fassaad kuivama.
Siis järgneb kruntvärv - peab olema sama firma toodang mis pealisvärv.Mõistlik oleks krunt toonida.
Kui on mõni koht mis väga silma riivab siis seda võib pahtelda - KINDLASTI spets. pahtliga.
Viimane kiht oleks kaks kihti fassaadivärvi - kindlasti ainult suurte toojate omad, millel on esindus eestis ja garantii tootele ja eelkõige TOONILE.
Ühtegi odavat -töömeest ega materjali ei soovita kasutada. Muidu reeglina tuleb aastapärast töö teha uuesti.

Kuumus - infrapuna või föön
Speedheater
Oleks see vaid sama ladus.. Kui nii elegantset süsteemi nt rendist ei saa, näeb asi välja pigem sedamoodi.

Pahtlilabida tüüpi kaabitsa puhul on oluliselt parem jäik tugev tera, tavalised pahtlilabidad vetruvad ülearu ja kui ka nurki kumeraks enne ei lase, saab laudisesse uusi "mustreid".
Profiilide olemasolu määrab kasutatavate kaabitsate kuju.

Külmalt maha - lõikamine, lihvimine
Masinatest on müügil nt lakifreesi nime all küll midagi aga ise kasutanud pole ja paksu kireva värvikihi alt seinatäit naelapäid terade eest otsida ei tundu innustav. Oleks muidu mõnus küll, kui millegagi saaks nii puhtalt ja kiiresti..

Keemilisi eemaldajaid ma ei linka. Neil võivad olla nii head kui vead aga no hais on nagu keemiarelv.
Kui enne ise teinud pole, ei pruugigi piisavalt puhtaks saada, et head aluspind tuleks.

No vahepeal ilmus ka survepesu postitus..