Ehitusfoorum

On 1959 a. Maja siis. Seestpoolt krohv, laud, saepuru, laud, ruberoid ja siis laudvooder.Plaanis vana vooder ja ruberoid eemaldada ning asendada uude karkassi 100ne EPS 60silver. Siis distants ja laud vooder. Väidavad, et nii ei tohi teha, peab kõva tuulutus olema toas jne. Mul on avar esimene korrus ja õhk peaks normaalselt ringi käima. Äkki on mõtet mingit paberit penoplasti ja vana laudise vahele panna juhuks kui tekib penolastile kondents?
Kui hea või halb mu plaan on?

Kes väidab nii lolli juttu

Saan aru, et soojustad nii, et lähed kallale väljastpoolt ja uus sein on siin EPS karkassi vahel, õhuvahe ja uus laudvooder. Seespool krohv jääb alles? Nii ongi väga õige teha!!! Niiskus, mis pääseb vahtplastini ja selle materjalikihi läbib, tuuldub välja selles tuulutusvahes vahtplasti ja laudvoodri vahel. Kuna aga vahtplast on võrdlemisi (võrreldes villaga) õhu- ja aurutihe materjal, liigub seda niiskust sinna küllaltki vähe ja tänu õhutihedusele ei ole sul ka eraldi õhutõket vaja. Minul on siiski enda kogemusest üks soovitus. Kui paigaldad, siis kleebi mingi teibiga (näiteks Soudali Window Systemi tuuletõkke teip, müüb Espak) EPS-i ja Epsi ning EPS-i ja puitkarkassi vuugid üle. Ma panin EPS uue karkassi vahele ja on näha, et paari kohas on paari mm praod sees. Seal, kuhu ma enam ligi ei pääse, paigaldasin kõik plaadid Soudali Flexifoam montaazivahuga ja loodetavasti sai õhutihe. Talv sees üle elatud ja probleeme ei täheldanud (välja arvatud siis see sein, mille pean üle teipima katusealuses ehk väljastpoolt, sest pooltoores karkass on kahanenud kuivades).

Kas teil on vaht igalpool epsi ja karkassi vahel? Ma ise mõtlesin, et jätan epsi ja karkassi vahele ümberringi sendise vahe vahule. Üks asi paneb mind natuke muretsema veel on see, et mis hakkab toimuma epsi ja vana ka r kass seina vahel niiskusega. Ma ise arvan, et ei midagi, kuid olen igasuguseid versioone sellest kuulnud. Igaljuhul, kui praegu on välisseinas olnud 50a mingisugune must paber ja sellel otse peal voodrilaud pole täheldanud mingisugust vana ka r kass seina kahjustust.

Kui võimalusel pannakse sissepoole aurutõke siis minul seda võimalust pole. Kas see tähendab seda siis, et niiskus läheb seestpoolt seinakonstruktsioonidesse ja sealt läbi epsi edasi ei pääse? Nii väidetakse vähemasti teoorias.

Tere. See on OBS-teooria, mida ei maksa tõsiselt võtta. Niiskust on kõikjal ja alati, nii karkassi sees kui ka väljas. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

beecool kirjutas:saepuru, laud, ruberoid ja siis laudvooder.

Miks mitte lammutada/eemaldada see kõik ja asendada tõhusamaga? Miks seda saepurukihti sinna enam jätta.

Ma oleks ehitanud siis juba uue maja:-)

Ma juba ootasin mingit sellelaadset kommentaari

beecool kirjutas:Ma oleks ehitanud siis juba uue maja:-)

Hetkel ju ehitadki .... ümber vana maja!

Seda küll, kuidagi lihtsam ja odavam tundub sedamoodi

Ära võta seda vana lammutamist nii puhta kullana ühtegi. Kui kogu see sisemine värk on kõva ja veekahju (pean silmas läbisadavat katust või mõnda seinasisse suunduvat vihmavee toru) pole saanud siis lase tal südamerahuga olla. Saepurutäidisel on ka soojustusomadused olemas. Viletsamad kui EPSil või villal aga täiesti eksisteerivad. Tegelesin sama tööga kuus talve tagasi. Konstrui erinevuseks võrreldes sinuga on voodri, ruberoidi ja laudise asemel on minul krohv ja TEP plaat. Kuulasin siit ja sealt tarku inimesi ja mõni neist tegi rehkenduse ka oma jutu juurde. Kahjuks pole neist rehkendustest midagi alles. Igatahes sisemine pool jäi nii, nagu oli. Välja jäks krohvi peale 50x50 pruss vertikaalselt, sellega peilisin asja siregeks ja teine 50x50 horisontaalselt otsa. prussivahed korralikult villa täis ja tuuletõke kõige peale. Lõpetuseks distantsliist ja vooder ka, et kena välja näeks. Kuna sisse aurutõket ei pannud siis väike pelgus oli, et kuskile hakkab kondentsi koguma. Ptüi, ptüi, nüüd kuus talve olnud ja paarist kohast olen vajaduste tõttu lahti võtnud aga märga ei ole kuskil täheldanud. Miks villaga vallatlesin? Siis kui infot kogusin oli EPS puumaja puhul kuradist. Ükskõik kelle käest ei küsinud, kõik välistasid sellise konstrui puhul EPSi. Teine põhjus selgus töö käigus. Villa karkssiga on vana asja lihtsam sirgeks saada, vähemalt nii, et tuul uue soojustuse ja vana konstruktsiooni vahel ei uitaks. Arvestades sinu maja pisut auväärsemat iga kardan, et ka sina ei kohta 0 kõverusega seina mida ümbritsevad täpselt 90 kraadised nurgad.
Mida oleksin teinud teisiti? Täiesti kindlalt oleks pannud täna esimese villakihi 100mm. 50+50 arvutuslikult oli päris hea aga mitte ideaalne. Muu värgi oleks täpselt samuti teinud.
Mulle soovitati ka, väljast krohv maha, TEP maha, saepuru välja. Igaljuhul tundus selline tegemine mõtetu, lihtsam oleks olnud buldooseriga läbi sõita ja uus ehitada. Aga maja ei koosne ainult seintest ja uue ehitamise tarbeks ei oma lollidemaal rahapuu kasvatajatest tuttavaid. Vahest käib vana kah. Aga jõudu sulle otsustamisel, mis ja kuidas teha. Tegemine on juba puhas lõbu.

Siiamaani enamvähem kõik tuttavad on väitnud, et eps puumaja puhul kuradist. Kui küsin põhjendust siis väidavad, et on kuulnud kuskilt jne.
Sooviks õhukese käest küsida veel, et miks ise epsi kasuks ei otsusta kui võimalus praegu vigadeparandus teha. See ju tuuletõkke eest kah.

Aaa, lugesin valesti, sa jätad saepuru alles. Arvesta sellega, et saepuru on 2 korda kehvem soojustusmaterjal kui EPS/vill. Mina panin esimese kihi EPS nii, et toetasin liistu vastu ja jätsin vuugid, mis lasin vahtu täis. Järgmsied kaks kihti (50 mm mõlemad) läksid uue karkassi vahele ja sinna panin nii, et karkassi vahele tuli EPS sisse suruda, enne lasin plaadi perimeetri ulatuses õhukese triibu vahtu ette, see tihendas ja liimis omakorda. Mina kasutasin EPS-i, sest ei saanud tuuletõket normaalselt paigaldada ja aurutõket oleks saanud vaid enda korteri ulatuses paigaldada. Samuit pelgasin närilisi: kui rott tuuletõkkesse augu teeb, on villa puhul suurem jama, kui see, et näriline veidi EPS-i järab.

Ma ütleks sulle niinii, et kui sa ei jäta saepuru alles ja asendaks selle EPS-ga, siis on sul hea ja ohutu konstruktsioon. Muidu soovitaks ikkagi vist pigem villa, sest kui saepuru alles jääb, ei suuda ma arvata, kuhu kondenseerumine hakkab toimuma. EPS-i eelis on ka see, et vill on kopsudele halvem, villa aga parem ebaühtlastesse kohtadesse panna.

Ma ei hakka jah seda saepuru sealt välja kookima. Vaja kiirelt sisse kolida jne. Pealegi maja seest enamus krohvitud ja viimistletud ja ma arvan et vana karkassi lammutamine sellises ulatuses soodustab igasuguste prigude ja pragude teket viimistletud seinal.
Küsimus siis veel Keemikule, et mis epsi kasutas. Mulle tuttav müügimees k-rautast soovitas eps60 100mm silver. Millised vahud on head või äkki isegi liimvahud?

beecool kirjutas:Siiamaani enamvähem kõik tuttavad on väitnud, et eps puumaja puhul kuradist. Kui küsin põhjendust siis väidavad, et on kuulnud kuskilt jne.
Sooviks õhukese käest küsida veel, et miks ise epsi kasuks ei otsusta kui võimalus praegu vigadeparandus teha. See ju tuuletõkke eest kah.

Seda, et EPS kuradist niisuguse konstrui puhul on selgitati suht põhjalikult. Seda küll aastat 6-7 tagasi. Võibolla on vahepeal seisukohad muutunud või on EPS ise teised omadused külge saanud. Aga põhjendus oli lihtne. Konstruktsioonis peavad kihid minema väljast sissepoole aurutihedamaks. Elik sisse kõige tihedam. Eks standartsel Nuf-Nufi kipsonnil on ju seespool kile suisa kohustuslik. Kipsikummardajad, palun ärge risti lööge, ei ole lihtsalt kipsi usku
Kui päris ausalt öelda siis olen EPSiga ka ühte koma teist teinud aga ei meeldi mulle see sobitamine ja sättimine, mis EPSi puhul vajalik on, et head ja soojapidavat tulemust saada. Tuuletõkkena toimib küll aga kui jätad (ei pea meelega jätma, ta lihtsalt jääb iseenese tarkusest) pisemagi ebatiheduse vahus siis peale laudvoodri paigaldust ulub ebatiheduses tuul. Väikese villa vea kompenseerib korralikult paigaldatud tuuletõke, vähemalt tuul lausa ei ulu.
Keemik: Tean, saepuru kehvemast soojapidavusest. Seepärast kui nüüd uuesti teeks paneks üheks kihiks 100 mm villa, mitte 50 nagu praegu. Teine kiht vigade paranduseks võib 50 jääda.
Aga kas sina tead, et saepuru seob vett kuni 20%, ilma olulist kahju tekitamata? Villa 4% ja EPSi 0% vastu? Ja et suvel see vesi sealt läbi välispiirde taas välja aurab, tegemaks ruumi järgmise talve portsule
Ei ole põrmugi EPSi vastane aga selles konstruis tundub villa lahendus parem. Kas see ka nii on võiks hr. Alar Piirfeld ümber lükata või kinnitada. Muidu jääbki see dietandi arvamiseks.

Seda sees tihedamat-väljas hõredamat reeglit ei saa kuldse tõena võtta.
Tõde oleneb ikka konstruktsioonist. Kui väljas olev tihedam soojustus ületab sisemise hõredama kihi, siis ei juhtu midagi.
Kui palju ja kust maalt hakkab see paksem kiht- selle jätaks juba inseneride kapsamaale.
Kui Teil on 100mm saepuru, siis 100m vahtplasti peaks toimiv lahendus olema. Kindluse mõttes võiks teist 150mm olla.

Ise kalduks kindluse mõttes ja teostuse poole pealt pigem villa poole. Kui just pole kavas see vahtplast seguga seina ajada.
Vahtplast ja karkass koos on üks paras jama. Alati on tihendamis probleemid, jääkidega pole midagi teha ja lõpptulemusena keerab puit ennast kusagilt lahti. Vill on sellises kohas minu meelest lollikindlam.

Segu või vahuga otse seina kleepimisel ja krohvimisel on teine jutt.

Kui palju 100ne eps60 silver 100sest parocist soojapidavam on?

Tere. Karkassi vahele tuulduva süsteemi soojustuseks sobivad mõlemad - EPS ja MW. Mõlemal omad head ja vead. Valik sõltub sellest missuguseid häid omadusi tellija eelistab. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere!

Kasutasin Soudal Flexifoam nimelist toodet, mis jäi vetruv ja kummilaadne. Tavalist montaaživahtu ei oleks kasutanud. Sinu olukorras valiks siiski villa, kuna jätad saepuru alles ja mina ei tea, kus sul see kondenseerumine võib toimuma hakata. See, kui palju materjal vett seob, pole üldse minu jaoks oluline. Kui vett vahtplasti sisse nii vähe pääseb (õhutihe materjal), siis ta ei pea ka seda siduma.

Ärataksin selle teema siin uuesti ellu. Minul selline lugu.
Maja 1960 aastast 150 karkass saepuru täidisega. Seespool 25 laud. Väljapool ka 25 laud ja selle peal tõrvapapp siis püstvooder ülekattega. Mille peale löödud TEP ja viimasena krohv. Vahetasin aknad ja kiskusin maha TEP plaadi.Uurisin selle soojapidavust. Kaks korda kehvem kui saepuru ja 4 korda kehvem kui vill jämedalt öeldes. (või on teisi arvamusi?).Kuna akna asukohad ja mõõtmed muutusid siis nägin ka saepuru seisukorda.Mitte ühtigi vajumise kohta. Kõva nagu penoplast, seisis püsti . Ühesõnaga saega sai saepuru saetud (aknaaugud).Sees paistis olema korralik ports lupja või midagi taolist. Mitte ühtigi roti-hiire käiku ei näinud ja talve jooksul ei kuulnud ka mitte ühtigi krõbinat seina seest. Muide kord ostsin isoveri klaasvilla,mis ühe talve seisis garaasi lakas . Lahti kerides leidsin seest hiirepesa, aga see selleks. Otsus on selline, et jätan saepuru alles. Lisan juude, et põranda täidis on sama (150 saepuru) ja uskuge või mitte, aga see põrand oli soojem kui mul eelmise elamise põrand, kus oli püssiplaadi all 50 klaasvill ja siis 50 beno ja lõpuks tuuletõke vahuga kinni lastud.
Edaspidine mõte selline, et panen seinale 50x50 karkassi kaks korda , seega 50+50 kivivilla, siis tuuletõke ,distants liist ja laudvooder. Või tuleks panna ainult ühekordne karkass ja 100 villa? Laiemaks ei tahaks ajada, sest räästad ja otsaviil jäävad nastuke kitsavõitu siis. Tegin ka juurdeehitudse fibost ja kas sinna tuleks panna vill? peno vist ei sobi, sest peale tuleb laudvooder. Sissepoole tuleb seinte sirgeksajamise eesmärgil 16 mütsprofiil ja see mõne jaoks vihatud kips. Mulle sobib. Aurutõke paber vist ei ole vajalik??? Teisel korrusel kus tuleb ainult 250 villa on ettenähtud igaljuhul distants liistu alla aurutõke.
Kas keegi oskab soovitada kuidas akna ja ükse põsed külgedelt ja pealt teha Kas vooderlauast või tuleks mingist plaadist teha???
Tänud ette soovituse, laitmiste ja kogemuste jagamiste eest.
Aivar

Kas uksed ja aknad on korralikud või plastist ja papist?

vaaranguis kirjutas:Kas uksed ja aknad on korralikud või plastist ja papist?

Aknad sai pandud plastaknad kolmekordse klaasiga, 88 profiil oli vist.

tere,

Küsimus selline: hetkel on puitkarkassmaja soojustatud saepuruga 150mm, väljas silikaattellis tuulutusvahega. Mõte on soojustada seestpoolt 50mm penoga ja peale kipsplaat. Kuhu nihkub sellisel juhul kastepunkt, kas saepuru sisse või jääb tellise seina peale?

Punkt on juba praegu saepuru sees, liigub veelgi sügavamale seina sisse saepurusse.

millega siis soojustada kui ei taha tellist maha lõhkuda? kas vill oleks parem või hoopis hullem?