Tere!
Ostsin elektrilise saeketiteritaja Woodstar. Panin kokku. Saeketi juhtreelingu nurga sain paika, ketistopperi seadistamisest sain kah aru, aga teritamise sügavuse seadistamises pole kindel.
Kuidas peab? Millist keti lõikehamba osa peab lihvima? Kas pealmist või serva, mis jääb lõikehamba sügavuspiiraja ette.Alguses mõtlesin et peab pealmist osa lihvima, aga nüüd pole kindel.
Et siis milline saeketihamba osa lõikab? pealmine või külgmine?
Küsin, et ei peaks saeketti rikkuma.
Proovisin ka youtube järgi vaadata, aga ei ole ikkagi endas kindel.
Asi tuleb aga selgeks teha sest laupäevaks on vaja kett teritatud saada.
Tänud ette kõigile vastajatele...
Saeketiteritaja kasutamine
-
Naabrivana
- Ehitusspets
- Postitusi: 400
- Liitunud: 12 Dets 2011, 06:43
- Asukoht: Lõuna-Eesti
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 7 korda
Re: Saeketiteritaja kasutamine
Lõikab hamba ülemine äär ja nurk. Käiamise sügavus peaks olema piisav, st et vajadusel saab ka viiliga ketti teritada.
Oma ala meister..
Re: Saeketiteritaja kasutamine
Lõikavad ikka mõlemad pealmine ehk põhjatera ja külgmine enk külje lahti lõikamistera.
Paar väljavõtet konspektist:
Saeketi iga höövelhammas on omaette lõikur. Kuna iga höövelhammas koosneb tegelikult kahest lihtlõikurist – külgterast ja põhjaterast – vaatlemegi järgnevalt neid mõlemaid eraldi.
Külgtera ülesandeks on laastu lahtilõikamine saetee servast, põhjatera lõikab laastu lahti saetee põhjast.
Et laastu lõikamisel oleks energiakulu minimaalne, on aja jooksul kujunenud välja höövelhamba terade optimaalsed nurgad. Külgtera taganurga suurus on 2º. See väike nurk välistab külgtera seljaku hõõrdumise vastu saetee seina. Külgtera eesnurga suurus on 30º. Sellise nurga all peab saeketi teritaja hoidma ketiviili saeteega täisnurga all asuvast mõttelisest joonest (joonisel 2.2.1 on see mõtteline joon tähistatud tähega y). Kui teritaja hoiab viili nõutud nurga all, kujuneb külgtera lõikenurgaks 60º (90º miinus eesnurk 30º) ja teritusnurgaks 58º (lõikenurk 60º miinus taganurk 2º).
Põhjatera nurkade suurused erinevad külgtera nurkade suurustest. Kaasaja Lääne saekettide höövelhamba põhjatera taganurga suurus on 7º (Vene saagidel oli 9º). Kui ketiviili mõõt ja asend teritamisel on õiged, kujuneb põhjatera teritusnurgaks 38º. Nii põhjatera eesnurga kui lõikenurga suurused on 45º.
Paar väljavõtet konspektist:
Saeketi iga höövelhammas on omaette lõikur. Kuna iga höövelhammas koosneb tegelikult kahest lihtlõikurist – külgterast ja põhjaterast – vaatlemegi järgnevalt neid mõlemaid eraldi.
Külgtera ülesandeks on laastu lahtilõikamine saetee servast, põhjatera lõikab laastu lahti saetee põhjast.
Et laastu lõikamisel oleks energiakulu minimaalne, on aja jooksul kujunenud välja höövelhamba terade optimaalsed nurgad. Külgtera taganurga suurus on 2º. See väike nurk välistab külgtera seljaku hõõrdumise vastu saetee seina. Külgtera eesnurga suurus on 30º. Sellise nurga all peab saeketi teritaja hoidma ketiviili saeteega täisnurga all asuvast mõttelisest joonest (joonisel 2.2.1 on see mõtteline joon tähistatud tähega y). Kui teritaja hoiab viili nõutud nurga all, kujuneb külgtera lõikenurgaks 60º (90º miinus eesnurk 30º) ja teritusnurgaks 58º (lõikenurk 60º miinus taganurk 2º).
Põhjatera nurkade suurused erinevad külgtera nurkade suurustest. Kaasaja Lääne saekettide höövelhamba põhjatera taganurga suurus on 7º (Vene saagidel oli 9º). Kui ketiviili mõõt ja asend teritamisel on õiged, kujuneb põhjatera teritusnurgaks 38º. Nii põhjatera eesnurga kui lõikenurga suurused on 45º.