Kivisein+tuulutatav fassaad - Fibo/Columbia/Lammin/Betoneks?
Postitatud: 24 Apr 2013, 20:49
Eesmärk on saada nii seest kui ka väljastpoolt tugev ja energiasäästlik sein (kogupaksus alla 600mm ning U arv alla 0.15). Jätame alustuseks materjalide alternatiividest välja puitkarkassi ning Aeroci (need ei ole arvestatavad alternatiivid).
Tavalahendusena lihtsalt krohvitud soojustusmaterjal ei anna ka soovitud tulemust - lumepalliga ehk auku seina ei tee, aga lipuvarda hoidikut EPSi/villa külge ei pane).
Visioon lihtne (materjalid järjekorras)
- siseviimistlus (pahteldus, värv)
- kivisein koos villakinnitustraatidega
- 200mm kivivilla plaat
- 50mm kivivilla tuuletõkkeplaat
- 30mm õhuvahe soklist tuulekastini
- kivifassaad (tavaline puhta vuugiga tellis ei sobi)
- fassaadikrohv
Leidsin 4 varianti, mis hakkasid internetiavarustest silma. Kindlasti on variante veel, aga võib-olla ma lihtsalt ei tea.
Püüdsin kokku koguda enda vaatevinklist nii plusse kui ka miinuseid.
Fibo - oli mu esimene mõte.
+ ünsa kivi laadne. kuigi arvestatav kinnitustugevus on alates 8mm tüüblist
+ valmis sillused olemas
+ ideaalne on paigaldada villa kinnitamiseks traate
+ soojusjuhtivus on kõigest 0,24 (seina U arv tuleb parim). teised on U=1,2 või rohkem.
+ seina ei ole vaja betoneerida
- helitakistus on vähene
- üsna pehme. max 5MPa ja tehtud ikkagi savist
- õõnespaneelide alla tuleb valada betoonvöö või U-plokkide abil vöö. U-plokke alla 200mm ei tehta.
- alla 200mm välisseina ja kahelt poolt paneele toetavat vaheseina ei saa teha. isegi Fibo5 ei aita.
- armatuur jääb mördikihi sisse.
- vertikaalset armatuuri ei ole võimalik teha
- seinapesad, torude avad tuleb pärast seina sisse lõigata
- fassaadi ladumine 100'st on küsitav. saleduse suhe 1/27 (max kuni 2,7m kõrge sein).
- fibo veeimavus on vähene ja mört kuivab aeglaselt. sein võib ujuma hakata.
- fassaadi ladumisel võib mört kukkuda õhuvahesse.
Columbia õõnesplokk
+ materjal kõvem + sisemine betoneerimine annab tugevust juurde
+ valmis sillused olemas (võimalik ehitada ka otse plokkidest sillus)
+ võimalik teha -10 ja -10 õhemad seinad võrreldes Fiboga (190+90).
+ ideaalne on paigaldada villa kinnitamiseks traate
+ mingil määral on võimalik kommunikatsioone seina sisse panna ladumisel
- ilma betoneerimata fiboga võrdne (tugevus, heliisolatsioon)
- armatuur jääb mördikihi sisse.
- 190'se ploki betoneerimine tundub visuaalselt vaadates raketiteadus. tõenäosus, et kõik avad täituvad on, on väike.
- 90mm õõnesplokk on paras pudru, mida columbia ilma krohvimata välisfassaadiks ei soovita (vesi läheb läbi).
- parem oleks panna välisfassaad kas 140-õõnesplokk või 90-mm täisplokk (hinnalt samad). laduda on parem, kui 90 õõnest.
- fassaadi ladumisel võib mört kukkuda õhuvahesse.
Lammin Kivi MH150 + õõnesplokk VSK100
http://www.lamminbetoni.fi/portal/fi/tu ... ivi/mh150/
+ sama kõva kui betoon. suur kandevõime ja helitakistus
+ armeerimiseks spetsiaalsed sooned
+ betoneeritavad kivid laotakse ilma mördita
+ kommunikatsioone saab seina sisse panna ladumisel
+ kui välisfassaad teha ka MH150, siis ei ole välisfassaadil mördi tuulutusvahesse kukkumise probleemi. (kokku 300mm betoonkiviseina).
+ väidetavat mõõtu lihvitud. aga ikkagi on tolerantsid +-3mm igas mõõdus (pikkus, laius, kõrgus)
- sillused tuleb teha plokkidest + armatuur + betoonisaalungid.
- õõneskivi ja betoonikivi kõrgused ei klapi (200mm vs 192mm)
- kuidas panna vahele villa ja fassaadi sidumise traadid?
Betoneks raketiskivi BP-190 + õõnesbetoonplokk VH-90
http://www.betoneks.ee/raketisplokk/ http://www.betoneks.ee/betoonplokid/
+ sama kõva kui betoon. suur kandevõime ja helitakistus
+ armeerimiseks spetsiaalsed sooned
+ kommunikatsioone saab seina sisse panna ladumisel
+ betoneeritavad kivid laotakse ilma mördita
- sillused tuleb teha plokkidest + armatuur + betoonisaalungid.
- kõige õhem variant on 190 mm
- nurgaplokid ei ole nii hea lahendus. Otsaplokil on külje sees lihtsalt auk.
- õõneskivi ja betoonikivi kõrgused ei klapi (200mm vs 190mm)
- kuidas panna vahele villa ja fassaadi sidumise traadid?
- Kõrvalekalle tasapinnalisusest ja täisnurksusest ei ületa 2 mm (suured tolerantsid)
Fibo ja Columbia puhul taandub seina kvaliteet paljuski konkreetsele seina ladujale. Kui ikka silm ei seleta, siis sirget seina on ka palju tahetud. Tuulutusvahe tuksi keeramiseks piisab kah ainult ühest kellutäiest, eriti kui arvestada, et kahekorruselise seina jaoks on vaja üksteise peale panna ca 30 rida.
Palun jagage kogemusi, mis on võimalikud vead või puudused erinevate variantide korral. Pigem on võitja sellises olukorras see, kellel on kõige vähem puudusi või väikseim tõenäosus saada ebaõnnestunud sein...
Tavalahendusena lihtsalt krohvitud soojustusmaterjal ei anna ka soovitud tulemust - lumepalliga ehk auku seina ei tee, aga lipuvarda hoidikut EPSi/villa külge ei pane).
Visioon lihtne (materjalid järjekorras)
- siseviimistlus (pahteldus, värv)
- kivisein koos villakinnitustraatidega
- 200mm kivivilla plaat
- 50mm kivivilla tuuletõkkeplaat
- 30mm õhuvahe soklist tuulekastini
- kivifassaad (tavaline puhta vuugiga tellis ei sobi)
- fassaadikrohv
Leidsin 4 varianti, mis hakkasid internetiavarustest silma. Kindlasti on variante veel, aga võib-olla ma lihtsalt ei tea.
Püüdsin kokku koguda enda vaatevinklist nii plusse kui ka miinuseid.
Fibo - oli mu esimene mõte.
+ ünsa kivi laadne. kuigi arvestatav kinnitustugevus on alates 8mm tüüblist
+ valmis sillused olemas
+ ideaalne on paigaldada villa kinnitamiseks traate
+ soojusjuhtivus on kõigest 0,24 (seina U arv tuleb parim). teised on U=1,2 või rohkem.
+ seina ei ole vaja betoneerida
- helitakistus on vähene
- üsna pehme. max 5MPa ja tehtud ikkagi savist
- õõnespaneelide alla tuleb valada betoonvöö või U-plokkide abil vöö. U-plokke alla 200mm ei tehta.
- alla 200mm välisseina ja kahelt poolt paneele toetavat vaheseina ei saa teha. isegi Fibo5 ei aita.
- armatuur jääb mördikihi sisse.
- vertikaalset armatuuri ei ole võimalik teha
- seinapesad, torude avad tuleb pärast seina sisse lõigata
- fassaadi ladumine 100'st on küsitav. saleduse suhe 1/27 (max kuni 2,7m kõrge sein).
- fibo veeimavus on vähene ja mört kuivab aeglaselt. sein võib ujuma hakata.
- fassaadi ladumisel võib mört kukkuda õhuvahesse.
Columbia õõnesplokk
+ materjal kõvem + sisemine betoneerimine annab tugevust juurde
+ valmis sillused olemas (võimalik ehitada ka otse plokkidest sillus)
+ võimalik teha -10 ja -10 õhemad seinad võrreldes Fiboga (190+90).
+ ideaalne on paigaldada villa kinnitamiseks traate
+ mingil määral on võimalik kommunikatsioone seina sisse panna ladumisel
- ilma betoneerimata fiboga võrdne (tugevus, heliisolatsioon)
- armatuur jääb mördikihi sisse.
- 190'se ploki betoneerimine tundub visuaalselt vaadates raketiteadus. tõenäosus, et kõik avad täituvad on, on väike.
- 90mm õõnesplokk on paras pudru, mida columbia ilma krohvimata välisfassaadiks ei soovita (vesi läheb läbi).
- parem oleks panna välisfassaad kas 140-õõnesplokk või 90-mm täisplokk (hinnalt samad). laduda on parem, kui 90 õõnest.
- fassaadi ladumisel võib mört kukkuda õhuvahesse.
Lammin Kivi MH150 + õõnesplokk VSK100
http://www.lamminbetoni.fi/portal/fi/tu ... ivi/mh150/
+ sama kõva kui betoon. suur kandevõime ja helitakistus
+ armeerimiseks spetsiaalsed sooned
+ betoneeritavad kivid laotakse ilma mördita
+ kommunikatsioone saab seina sisse panna ladumisel
+ kui välisfassaad teha ka MH150, siis ei ole välisfassaadil mördi tuulutusvahesse kukkumise probleemi. (kokku 300mm betoonkiviseina).
+ väidetavat mõõtu lihvitud. aga ikkagi on tolerantsid +-3mm igas mõõdus (pikkus, laius, kõrgus)
- sillused tuleb teha plokkidest + armatuur + betoonisaalungid.
- õõneskivi ja betoonikivi kõrgused ei klapi (200mm vs 192mm)
- kuidas panna vahele villa ja fassaadi sidumise traadid?
Betoneks raketiskivi BP-190 + õõnesbetoonplokk VH-90
http://www.betoneks.ee/raketisplokk/ http://www.betoneks.ee/betoonplokid/
+ sama kõva kui betoon. suur kandevõime ja helitakistus
+ armeerimiseks spetsiaalsed sooned
+ kommunikatsioone saab seina sisse panna ladumisel
+ betoneeritavad kivid laotakse ilma mördita
- sillused tuleb teha plokkidest + armatuur + betoonisaalungid.
- kõige õhem variant on 190 mm
- nurgaplokid ei ole nii hea lahendus. Otsaplokil on külje sees lihtsalt auk.
- õõneskivi ja betoonikivi kõrgused ei klapi (200mm vs 190mm)
- kuidas panna vahele villa ja fassaadi sidumise traadid?
- Kõrvalekalle tasapinnalisusest ja täisnurksusest ei ületa 2 mm (suured tolerantsid)
Fibo ja Columbia puhul taandub seina kvaliteet paljuski konkreetsele seina ladujale. Kui ikka silm ei seleta, siis sirget seina on ka palju tahetud. Tuulutusvahe tuksi keeramiseks piisab kah ainult ühest kellutäiest, eriti kui arvestada, et kahekorruselise seina jaoks on vaja üksteise peale panna ca 30 rida.
Palun jagage kogemusi, mis on võimalikud vead või puudused erinevate variantide korral. Pigem on võitja sellises olukorras see, kellel on kõige vähem puudusi või väikseim tõenäosus saada ebaõnnestunud sein...
Miks peaks/millise eesmärgiga olema fibo müüris vertikaalarmeering ning millised kitsendused seal mördikihi vahel on?
. Kuigi, kas see on ikka vajalik tegelikult? 
.
.
