Ehitusfoorum

Mure selles, et lasime umbes 2 aasta tagasi korterile õhksoojuspumba paigaldada. Nüüd tehakse kortermajale KredExi toetuse abil fassaadi soojustamine ja terve maja küttesüsteemi renoveerimine.

Probleem selles, et nüüd äkki ühistu juhatuse üks liige räägib, et seda õhksoojuspumpa ei tohi tagasi panna. Tõi põhjuseks vibratsiooni ja müra ja et fassaadile pole see hea. Et soojustamise projekti pole seda õhksoojuspumpa sisse arvestatud ning siis ei saa lubada muid küttekehasid välisfassaadile.

Kas kellelgil on kogemusi, kas peale fassaadirenoveerimist on lubatud pump tagasi panna? Kas see võib mingeid kahjustusi tekitada? Informatsiooniks, et pump on töötanud juba meil ju kaks aastat ning mingisuguseid probleeme pole varem olnud.

Kas omal ajal oli saadud kirjalik KÜ luba pumba paigaldamiseks. Kui JAH siis pole probleemi, nõusoleku tõttu peab pump jääma. Kui EI siis on tegu omavolilise ehitustööga ja KÜ on õigus keelata.
Veel saab apelleerida, et KÜ andis suulise loa, kuna renoveerimiseni ta halba sõna ei öelnud ja sul tekkis õigustatud ootus. Aga see käekäik on juristide vaielda...

Ehitustehniliselt on KÜ liikme jutus iva sees. Soojuspump tõesti tekitab vibratsiooni ja müra, kuid neid probleeme saab vähendada ja on võimalik seinale paigaldada nii et kõik on rahul (ei teki kahjustusi). Õige ehitamise korral ei tekita soojuspump mingeid kahjustusi (ei fassaadile ega konstruktsioonile).

Kui majal on rõdu siis pane soojuspump sinna. Seal ei saa KÜ selle vastu midagi ette võtta.

Suur tänu vastuse eest. Eelnevalt oli pump lubatud tõesti. Rõdule kahjuks ei saa panna, sest rõdud tulevad peale renoveerimist kinnised (klaasiga), paigaldaja ütles, et pumbal siis raskem õhku kätte saada.

Aga selle klaasi saab ju alati lahti jätta. See vibrateema aga tundub küll mingi imetud põhjusena.

dumbuser kirjutas:... See vibrateema aga tundub küll mingi imetud põhjusena.

Vaidlen vastu.
Urmas

Milleks õhksoojuspumpa kasutate, kas korteri kütmiseks või suvel jahutamiseks. Kui kütmiseks ,kas peale maja soojustamise see enam vajalik on?
Kütmise puhul peab olema kõigi majas olevate korterite kirjalik luba.

werta kirjutas:... Kütmise puhul peab olema kõigi majas olevate korterite kirjalik luba.

Enamuse nõusolekut on ikka vaja, sest näiteks 150 korteriga maja puhul on kõigilt kirjaliku nõusoleku saamine praktiliselt võimatu ja seepärast ka selline praktika juriidikas.

Kütmise puhul on ju loobumine maja keskküttest kui kasutab õhksoojuspumpa. Selleks peab olema teiste korterite nõusolek , korterist lähevd ka läbi keskkütte torud. Ühistu keskküte radikad on ühiskoridoris, naabrid kütavad nimet. korteriga ühisseinu, põrandat ja lage.
Olen juba sellise olukorra üleelanud, kus korteris talvel ei elatud ja hoiti temperatuuri +10 kraadi. Meie kütsime lae kaudu tema korterit.

Insenerid räägivad et vähemalt 30% tavapärasest küttearvest peaks need ühisest küttesüsteemist eraldunud korterid ühistule tasuma! Pigem isegi tiba rohkem.

KÜ nagu nimigi ütleb on tegu ühistuga ja küttesüsteem kuulub ühistule. Õiges ühistus on küttelahendus ühine ja selle kulud jagatakse ruutmeetri põhiselt. Ühistu püüab küttesüsteemi korrastada nii, et kõik korterid oleksid võrdselt köetud ja nõuab kõigilt liikmetelt kulud välja, kui vaja siis kasvõi kohtu kaudu. Nii on kõige vähem probleeme ja kõige efektiivsem. Vot mitmetes ühistutes on saamatuse tõttu (ei osata tasakaalustada ega juhtida küttesüsteemi) välja kujunenud olukord, kus ühistu ei taha maja küttesüsteemiga tegeleda ning sokutab oma tegematta jäänud töö liikmetele - vaadaku ise kuidas köetud saab. Kes paneb korterisse ahju, kes soojuspumba. Ja kohe ongi probleemid ja süüdistused - sorry - sellised probleemid lahendatakse KÜ juhatuse ja liikmete vahel, kui vaja on otsustada siis on üldkoosolek. Tegelikult foorum ei peaks sellega tegelema, meie võime anda tehnilist nõu, et kuidas oleks parem tehniliselt teha.

rokikas kirjutas:Insenerid räägivad et vähemalt 30% tavapärasest küttearvest peaks need ühisest küttesüsteemist eraldunud korterid ühistule tasuma! Pigem isegi tiba rohkem.

Paraku tuleb ette ka olukordi, et soojuspump pannakse korterisse nigela tsentraakütte tõttu või seepärast, et kütteperiood lõpetatakse kole vara ning pered (eriti väikelastega) ei taha külmetada. Sageli on neis korterites temperatuurid kõrgemad ja nad kütavad läbi seinte-lagede ka naabrite ruume. Kas sellistele peredele tuleks mingit boonust maksta, kui nad pole tsentraalküttest välja lülitatud ja aitavad teisi oma rahakotist?

Korterite alakütmine on klassikaline probleem ja reeglina on selle taga vananenud küttesüsteem ja tasakaalustamatus (paljusi nõuka aegseid küttesüsteeme pole võimalik saadagi, et kõigis korterites oleks võrdne temperatuur). Igatahes on võimalik KÜ küttesüsteemi parandada nii, et kõigis korterites on normaalne temperatuur, kuid see töö teostamine on tavaliselt KÜ juhatuse ja ühistu enda omanike soovimatuse taga. Täna ei ole õigust liikmel küsida boonust ei (oma) kütmisele ega alakütmisele va. üks erijuht, kui KÜ kütab üksikut liiget alla 18 kraadi.

Paigaldamise nõu. Milline võiks olla sisemise osa minimaalne kõrgus laest?

Laur kirjutas:Paigaldamise nõu. Milline võiks olla sisemise osa minimaalne kõrgus laest?

7-10 cm

Tänan. Selline vahe on võimalik, rohkem eriti mitte.