Ehitusfoorum

Tere

Püüan seletada olemasolevat olukorda ja edasist plaani võimalikult arusaadavalt

Hetkel olukord selline: Monoliitvundament 40cm paks, sügavus umbes 1,5meetrit, kohati rohkem . Projekti järgi maja 1,5kordne.

Kuna asub suurvee poolt ohustatud alal, on soov tulevast põrandat tõsta ( vesi pole väljastpoolt vundamendini jõudnud, kuid põhjavee+sademevee rohkuse korral on seespool vett olnud.
Kuna ei näe mõtet tagasitäited nii suurel määral teha on plaanis teha tuulduvapõrandaalusega lahendus.

Kas selline lahendus võiks toimida, et olemasolevale vundamendile laon risti üle ( umbes 1m vahedega) betoonpostid 20x25cm läbimõõduga ( sees on 5 armatuurlatti). Betoonpostide peale paneks 10+10 cm põranda EPS või Finnfoami, selle peale siis armatuurikandurid, võrk 8mmx200 silmaga, põrandakütetorud, betoonivalu, pluss puupõrand ( parkett nt)
EHk sellise lahendusega tuleks tulevane põrand 45cm ( või siis 55cm ) kõrgemale praegusest vundamendi äärest.

Postide vahelised 1m pikkused avad müüriks enam jaolt kinni , kuid jätaks õhuavad nt 25x25cm ja iga 3m tagant . Sein tuleb arvatavasti Fibist-aerocist

Nagu aru olen saanud, et tuulduva põrandaaluse korral tuleks vundamendi sisemine osa ja maapind soojustada ( kergkruus ja seintele eps ) ? Et vältida kondentsi teket suvel ?

Väljapoole siis drenaas ja rullbituumen.

Teine aspekt, miks just selline lahendus, on hind betoonpaneelide ees ( postid on odavalt kättesaadavad). Puit põranda välistaks täielikult.


Palun Teie poolseid mõtteid

Tere!

40 cm paks vundament on äge küll. Hulga betooni sinna visatud.. Oot, need betoonpostid paned siis pikali, vundamendi peale? Nagu talad? Kui pikk on tekkiv sille? Mis postid need on? Traditsiooniline vastus oleks, et konsulteeri inseneriga, sest läbi foorumi ei saa sa ikka korralikke vastuseid.
Kuid kui mõned vanemad raamatud läbi loed, siis võid isegi saada teada, kas olemasolevad postid kvalifitseeruvad taladeks. Või mida sa nende postidega ikka teha täpselt tahtsid..

Lihtsam on kandevseinte kohale teha samuti vundament ja siis valada nende peale betoonplaat, armeerides vastavalt tekkinud silletele. Andmed taaskord vanadest raamatutest või inseneeri käest.

Keldrit ma saan aru, et ei tule. Siis pole mõtet ka seda maa sees olevat betooni soojustada ja hüdroisoleerida.. osta parem korralik raud ja tee hea põrand.

Lõpetuseks, olen vaid ise-hakand ja oma tarbeks ehitama sunnitud diletant.

Edu

Tere

Korralik vundament on jah kunagi tehtud. Betoonpostid oleks mõeldud taladena, mille peale soojustus ja betoonpõrand et ei peaks vahelaepaneele panema.

Ühtlasi kerkiks põrandapind. Hiljem tõstaks maapinda väljapoolt umbes 30 cm, et üleujutuste korral vesi majani ei jõuaks.

Teine, kallim variant oleks: valada olemasolevale vundamendile vöö peale. Vöö sisse jätta teatud maa tagant tuulutus läbiviigud. Vöö äärepeale tõsta vahelaepaneelid, paneelidele samamoodi EPS ja põrandavalu.
Küsimus ongi, et kas on mõeldav see postide variant ? Silde vahemaad on umbes 5meetrit. Postid on kõrgpingeliini postid, korralikust betoonist.

Õnneks ei ole veel poste valmis ostetud ja sellepärast ka ootan argumente.

Rak kirjutas:Tere
Küsimus ongi, et kas on mõeldav see postide variant ? Silde vahemaad on umbes 5meetrit. Postid on kõrgpingeliini postid, korralikust betoonist.

EL-postide sihtotstarve on midagi muud kui sillus.
Postid on mõeldud töötama vertikaalis mitte horisontaalis, kus nad tõenäoliselt mängleva kergusega reonantsi astuks, et nii pikka sillet ületada betooniga, peaks tala kõrgus olema al.500, laius al.200 ja "RAUDA" täis .
Täpsemad numbrid saaks juba projekteerijalt.
Kas just odavam aga sama teeks välja kõik muud variandid.

Ok

Kuna praegune vundament on selliselt tehtud et ei ole kandiline kast, vaid on ruumide alused seinad ka tehtud ( tekivad kinnised kastid) ei oleks võimalik põrandat saalungitega ehitada ( hiljem ei saa ära lõhkuda, juhul kui luuki ei tee iga ruumi põrandasse).

Sel juhul peab tõsiselt kaaluma tagasitäitmist ja plaadi ehitamist ( tagasitäite hulk muidugi meeletu, kuna soov oleks põranda kõrgust võrreldes praeguse maapinnaga tõsta ca. 30cm ja olemasolev auk on üle meetri.

Mis oskate öelda, kui on kõrge plaatvundament, siis kas on drenaasi vaja ( kevadeti on vesi päris kõrgel ja kas üldse toimib, kui isegi pumbata lähedal ei ole kuskile ) ? Et äkki paneks olemasolevale vundamendile eps ümber, tagasitäide ( killustikku pole vast vaja kui drenaasi ei tee ?) vast kinni tambitud kruus oleks parem, kaldega majast eemale.

üks võimalik põranda konstruktsioon on: 1)liivalus,2)r/b plaat (monoliit)150mm,
3)hüdroisolatsioon,4)eps 150 mm, 5)betoon 60-80mm
parima lahenduse saad koostöös mõne projekteerijaga

Ok. Postid siis ei ole käes vaid peab ostma? Siis vist ei ole mõtet nende elektripostidega üldse jännata.

Ma mõtleks küll paneelide peale või ikka kohapeal valamisele. Kui vundamenti on vaja tõsta 30 cm, siis jäta igasse "tuppa" selline "auk" sisse, kustkaudu saad saalungid pärast kätte. Muuseas. Omast kogemusest: puust prussidest saalungite tegemine oli umbes samas hinnas kui rendist võttes. Vahe oli vaid selles, et neid prusse sai hiljem mujale kasutada. Minu saalungid nägid välja sellised: 10x5 prussidest "mets", nende peal risti 10x5 prussidest talad. Talade peal 18 mm OSB plaat (oleks sobinud ka 15 mm). Tekkinud OSB põrandale laotasin 10 cm paksused EPS plaadid, armatuuri. Hiljem saalungid lammutades sain kõik puhtalt kätte ja EPS kenasti laes kinni.

Mis seintega see ehitatav onn tuleb? Vundamendi kõrgemaks tegemisel kasutaks ma 19cm laiuseid columbia kive. Igatahes ei ole vaja 40 cm paksuse betooniga jätkata. Kui keldrit ei tule, siis sokli osa võiks maapinnast miinimum 45..50 cm kõrgemal olla (kui maapinda tõsta, siis sellevõrra veelgi kõrgemal).

Soovitatav kirjandus: A. Maripuu, Kodu oma kätega, A. Veski, Individuaalmajade ehitamine, T. Masso Väikemajad.
Peatükid "vahelagede ehitamine" sest seda see põhimõtteliselt on. Igasugu "ujuvad" põrandad jäta valikutest välja.

Ma ei saanud aru kui palju on vaja olemasolevale vundamenti juurde tõsta? Ja kus kohas ta lõpeb ära - allpool maapinda või ülalpool? Kui ülalpool siis võid väikeplokkidest laduda, allpool aga monoliitbetoonnai valada (või ka segamini - maapinnani betoon, üle selle väikeplokid). Uue vundamendi teeks vaid 20 cm paksu, on ta siis väikeplokid või monoliitbetoon. Postidega jännates näed vaeva rohkem, kui asi väärt, see materjali kokkuhoid ei ole seda mängu väärt.

Aitüma heade mõtete eest!

Hetkel on vundament maapinnast 50cm ja maapind tasase loomuga ( kaldeid pole)
Seestpoolt sügavam ( 100 + cm)

Seinad mõtlesin laduda 250mm fibost/ aerocist - võtan pakkumised, kumb mõistlikum tuleb.

Äkki siis oleks hea teha niimoodi: Laon olemasolevale 400mm monoliidile peale 240mm columbia ploki ( 2 rida), selle pealt siis edasi 250mm seinaplokiga. Seestpoolt soojustan 50 epsiga vundamendi seestpoolt ja täidan niipalju kui kolumbiaploki ülemisekivi poolele maale, siis EPS, armatuur, betoon : vastavalt nagu http://www.aeroc.ee/user_upload/vund_1.2.pdf

Õige see viimane lahendus ei ole, aga nii üldiselt tehakse ja vähemalt läbi põranda ei ole niimoodi võimalik vajuda.

Õnneks pole veel koppa ja täidet tellinud.

Veel jõuab õigeid lahendusi pakkuda .

See Aeroci lehel ongi nn ujuvpõrand. Ise väldiks seda. Kui veel vundamendi auk kah jube suur, siis seda täidet tuleb tõesti palju. Kui täide, masinad jne tuleb ka osta ja kogu see mass ka hoolikalt tihendada, siis võib-olla ei ole see ujuv variant ka kuigi palju odavam korralikust põrandast.

Mul aga on teoreetilisem küsimus, mis ka siinses foorumis kindlasti läbi jahutud. Asi puududtab külmasildasid. Tegin lausa jooniseid.

Tavaliselt tehakse vist nii:


Kuid talupoja loogikat kasutades tuleks teha vist nii:

(kollane - soojustus, kollane/ruuduline - tugevat survet taluv soojustus, hall - betoon, pruun - maa)

Siit küsimus, et missugust soojustust sünnib panna sokli ja sellele toetuva põrandaplaadi vahele (see kollane/ruuduline koht)?
Kui sellele viimasele on praegusest ehitsmaterjalide nomenklatuurist vastus olemas, siis minu kui ehitusega vaid põgusalt kokkupuutund tegelasele tundubki see kõige õigem variant olevat.

Lahenduseks tuleb vist teada maja arvatavat kaalu, jagada see toetuspinnaga ja saadud tulemusi kõrvutada vastava soojustusmaterjali survetugevuse näiduga.

Peno peale majakoormust ei paneks. Üks variant oleks nii

Mu meelest on sinna päris palju soojustust pandud! Kui põrandaaluseid tuulutada, siis ei ole ju ka sellest soojustamisest mingit kasu, kui ehk vaid külmakergete vastu, mis sinu puhul ei ole üldse teemaks - vundamendi tald üle meetri maa all. Siit ka nõue, et vundamendi augu pead siisk täitma vähemalt 1.20 m ulatuses.

Ilma keldrita hoonel ei teeks ma vundamendi soojustamiseks, hüdroisoleerimiseks jms. mitte kui midagi (v.a. horisontaalpind sokli ja maja muude konstruktsioonide vahel). Kõige lollikindlam sokkel, mis üldse olla saab, on valatud betoon. See jääb ka 50 a. samasuguseks valatud betooniks.

Aga ma vist leidsin lausa märksõna, mida uurida - vahtklaas.

Vaahtolasimursketa - vahtklaas killustikku kasutasime soomes keldri seespidiseks kapillaarvee tõkkeks ( eelis on, et ühtlasi töötab soojustusena ja nii on võimalik vana keldri renoveerimisel soojustuse+killustiku arvelt cm kokku hoida).