Ehitusfoorum

Lugedes kustunud teemast, kui erinevad on viimistleja ja ehitaja, tundus, et üks vaidluspunkt jäänuks vähemaks, kui jõutuks ehitusviimistlejani.

Ehitusala kutsestandardid

Nüüd vähemalt teoreetiliselt asi kirjas, olgu tegeliku elu ja spetsialiseerumistega, kuis on.. Eile kodumaa kingsepp, homme v'lismaa müürsepp, ülehomme lähivälismaa maaler.

Partaku kustunud teemat ei oska lugeda, aga eesti ehitusala kutsestandardid niikaua naljanumber, kui tööliskutsetel puudub praktilise töö eksami nõue.Ehk teoreetiliselt võib eksami sooritada inimene, kes käelise tegevusena ei ole võimeline antud kutsetööd tegema.

Koolidest eksamile jõudjatel on kirjade järgi mingigi eelnev praktikatunniarv aga kas väljastpoolt koole võib eksamile minna siis kestahes ehk inimene tänavalt?
Kuigi miks üldse keegi eksamile minema peaks, kui neid kutseid kellelgi pärast enam vajagi pole..

Kui naljanumber, siis pole ehitajal ka midagi häbeneda, kui tema nime tehtava töö alal kutsetunnistuste registrist ei leia.

Meist paremini toimetulevas ja mitte peamiselt mullitamisel toimivates riikides kutsestandardite süsteem töötab, meil paraku mitte. Seetõttu täna ei anna teoreetilise eksami sooritamine tõesti suurt midagi. Koolis enne eksamit praktilise õppe läbimise kohta võib öelda, et see tasemelt väga erinev erinevates koolides ja eriaaladel, nii et see ei anna ka erilist kindlust, et vabatahtlikult (kutsekoolides ju riigieksamid pole kohustuyslikud-ei tea küll, miks ?) kutseeksami sooritanu ka tõesti sellitasemele vastab.

Olles olnud seotud kutseomistamise ja -standarditega on minu arvamus , et enne meil selles vallas midagi oluliselt ei muutu , kui sellest hakkab otseselt sõltuma ka palk. Sellisel juhul tekib kutsetaotlejal endal ka motivatsioon ning ka kutseomistajal suurem vastutus ja võimalused paremat õpet anda. Nii on näiteks Soomes. kus sinu palk sõltub otseselt omistatud kutsest ( alla sellele vastava tunnipalga ei saa maksta) ja see on kindlasti parim stiimul. Paraku ol
en sunnitud nentima , et siin on ametühingutel kindlasti positiivne roll.

praktik kirjutas:...enne meil selles vallas midagi oluliselt ei muutu , kui sellest hakkab otseselt sõltuma ka palk. ...

Kõik õige, aga siis tuleb ka mõelda sellele, kust tuleb see palgalisa. Olen ise üks nendest, kellel kutsetunnistus on ette näidata. Pole küll veel kohanud kedagi, kes mulle selle eest rohkem maksta sooviks.
Ehk "praktik" teab kedagi?

vuuk kirjutas:

praktik kirjutas:...enne meil selles vallas midagi oluliselt ei muutu , kui sellest hakkab otseselt sõltuma ka palk. ...

Kõik õige, aga siis tuleb ka mõelda sellele, kust tuleb see palgalisa. Olen ise üks nendest, kellel kutsetunnistus on ette näidata. Pole küll veel kohanud kedagi, kes mulle selle eest rohkem maksta sooviks.
Ehk "praktik" teab kedagi?

Kahjuks Eestis ei !

Kas "vuuk" ise küsinud on?

praktik kirjutas:... enne meil selles vallas midagi oluliselt ei muutu , kui sellest hakkab otseselt sõltuma ka palk.

Palk on ju viimane asi, mis sellest sõltuma hakkab (palk on tööprotsessi tulemus, mitte algus) - kui ikka kümme "paberiteta" tegijat teeb sama töö ära, siis milleks üheteistkümnendale "paberite" eest juurde maksta?

Tegelikult peaks nõudlus kutsestandardite järele algama rahastajate s.t. arendajate ja laenuandjate poolelt. Ma ise küll - oma raha oletuslikult mängu pannes - küsiksin, et kui lubada ehitama "suvaline kamp", siis kuidas ma põhimõtteliselt saan lõpptulemuses kindel olla. Loomulikult on olemas rriskikapitalistid ja muu samalaadset vene ruletti harrastav rahastajate seltskond, kuid millegipärast on mul tunne, et enamik rahastajaid sooviks oma "normatiivse tootluse" võimalikult kindllal viisil tagada

praktik kirjutas:Nii on näiteks Soomes. kus sinu palk sõltub otseselt omistatud kutsest ( alla sellele vastava tunnipalga ei saa maksta) ja see on kindlasti parim stiimul.

Ei ole sellega ka seal eriti hõisata. Tõsi ta on et erialasest haridusest tiba sõltub millise kategooria miinimumpalgast http://rakennusliitto.fi/ee/files/2013/ ... nusala.pdf sulle vähem ei või maksta aga ega keegi ei sunni tööandjat sind palkama kui ta näeb et töötulemus ja haridus (palgaklass) ei klapi omavahel.
Tükitöö tasustamise puhul on eriti tähtsusetu see kutsetunnistus.

rokikas kirjutas:Tükitöö tasustamise puhul on eriti tähtsusetu see kutsetunnistus.

Jah, kuid niiskeid ruume sind vist ilme vastava tunnistuse (ei ole vist sama, mis kutsetunnistus) olemasoluta sealkandis lihtsalt ei lubata?

Hüdro paigaldus nõuab seal selle oskamist tõendavat paberit tõesti. Plaatida võib ka ilma paberita.

Paraku tuleb siiski tõdeda , et nii õppebaasi ja õpetajate osas on enamus Soome vastavaid õppeasutusi meie omadest siiski kaugel ees , samuti ka lõpetajate taseme poolest. Kui ikka eestis on tavapäraneet kutseeksamile tuleb inimene , kes ei suuda vastata isegi elementaarsetele küsimustele , põranda möötude järgi laudade koguse arvutamine on täiesti "kosmos" siis millest me räägime. Head spetsialistid on pigem haruldus. Tundub et näiteks puidutööstuse koolides on tase kõrgem , kui jälgida ka rahvusvahelisi selle ala noorte võistlusi. Kindlasti on ka eestis koole ja õpetajaid , kes püüavad oma tööd teha hästi kuid paraku takerdub see tõenäoliselt enamasti õpilaste mutivatsiooni puuduse taha.

Kui tellijad üheskoos hakkaksid töövõtjatelt nõudma kutsetunnistusi, et palgatav ikka omab kasvõi algteadmisi vastavast tööst ja teab kuidas see peab käima, võib-olla ehk midagi muutub. Seniks aga ......

Järjest rohkem tundub, et suuremad ehitusärikad ja kinnisvaraarendajad(mis üks ja sama) pole huvitatud korraliku kutsestndardite süsteemi ülesehitamisest ja toimimisest. Praegu kutsestndardid ise suht hädised ja puudub igasusgune motivatsioon nii töömehel kui firmal 200-300 euro eest eksamit sooritada.Suures äris oluline ilmselt, et igasuguse hinnaga kättesaadud objekti puhul kõige olulisem kasumi tekkimine (s.t.võimalus põllult-metsast sobiva hinnatasemega talupoegi palgata).Kui see nii ei ole, siis on suuremad ehitusettevõtjad ikke päris kitsa vaatega ehk pole aimugi, kuda suuremates riikides ehitussüteem töötab.

Katusepakkuja kirjutas:ehitusärikad ja kinnisvaraarendajad(mis üks ja sama)

Ära päris nii ühe kaikaga ka löö. Kinnisvaraarendus on (võiks olla) täitsa aus ja vajalik tegevusala ning selle eriala professionaalid väärivad samuti tiba respekti.

Kust need standardid siis võeti, et hädised said?
Mehed metsast tegid või mingite kaugete eeskujude põhjal?

Võta ja hakka kirjutama !
Ega see nii lihtne ei olegi kui paistab , puusepad ja müürsepad pole reeglina suuremad kirjutajad , igasugu kõrgema aseme vennad jälle ei jaga alati detaile...
Teiste maade omi ka üle võtta ilma muutusteta ei saa , sest tavad on teised.

Just selle pärast ei võta ega hakka, et tean, ma ei saa hakkama.

Praegu toetub päratu süsteem standarditele, mida töötegijal, tööandjal ega tellijal tarvis pole, kui uurimusi uskuda. No sellisel kujul.

Ma ise oleks kasvõi seda hädist kutset tahtnud aga detailidesse laskumata võtaks kokku, et pole kutset pole probleemi. Koolipingis tapetud ajast kahju ainult.
Kõiki neid kutsestandardeid ma lugenud muidugi polegi.

Oot, aga miks üldse selline hinnang, et "hädine"? Kes siin ütles nii? Katusepakkuja, miks hädised, mille poolest?

Tere,
Midagi peab ju olema , et hinnata oskusi ja taset .Hetkel peab olema nii , et oskused ja tase peavad kogu Euroopas olema sarnased seoses tööjõu vaba liikumisega ja mujal on aluseks samuti kutsestandardid. Kuna standardid suures osas kirjutatud teoreetikute poolt , siis praktikas sageli ka hindamine baseerub enamuses teooriale.

Ma arvan, et oma osa on ka eesti okupeerimisel töölisrahva diktatuuri poolt ca 50 a jooksul. See surmas motivatsiooni, eraomandi, algatusvôime, kvaliteedi jne.
See, et kutsestandardi kûsimustes pole harmoniseeritud ûlejäänud EUga on natuke piinlik.
Mul tuleb meelde kui Eestisse ajutisel tagasipöördumisel väliseestlased hoiatasid, et ÄRA MITTE ôPETA kodueestlasi. Paljudel eestis on hoiak, et mis need väljaspool kogemusi omandanud inimesed nûûd siia tulevad ôpetama. . . Kurb.
samas on palju ka postkommunistlikus ûhiskonnas inimesi, kes teadlikult vôui oma rumalusest takistavad vaba eesti arengut.
Loodan tôesti, et asjad arenevad. . .

Külaline kirjutas:Just selle pärast ei võta ega hakka, et tean, ma ei saa hakkama.

Praegu toetub päratu süsteem standarditele, mida töötegijal, tööandjal ega tellijal tarvis pole, kui uurimusi uskuda. No sellisel kujul.

Ma ise oleks kasvõi seda hädist kutset tahtnud aga detailidesse laskumata võtaks kokku, et pole kutset pole probleemi. Koolipingis tapetud ajast kahju ainult.
Kõiki neid kutsestandardeid ma lugenud muidugi polegi.

Oot, aga miks üldse selline hinnang, et "hädine"? Kes siin ütles nii? Katusepakkuja, miks hädised, mille poolest?

1.Puudub praktilise tööülesande nõue, kobakäpp võib teooria pähetuupida, aga objektile ei tohiks lasta.
2.Väga ebaühtlased ja erinevad osad erineva osakaaluga, mõnda pisidetaili on kirjeldatud ülitäpselt, samas olulised asjad üldse puudu.
3.Paljudel erialadel üldse puudub, või kirjeldatud teise eriala standardis paari sõnaga.
Aga kõige oulisem ikkagi nende ebavajalikkus, ehk standarditaseme omamisest ei sõltu midagi, ei töö saamine, ei töötasu suurus-järelikult sellisel kujul ebavajalikud.

Eesti areng kirjutas:Ma arvan, et oma osa on ka eesti okupeerimisel töölisrahva diktatuuri poolt ca 50 a jooksul. See surmas motivatsiooni, eraomandi, algatusvôime, kvaliteedi jne.
See, et kutsestandardi kûsimustes pole harmoniseeritud ûlejäänud EUga on natuke piinlik.
Mul tuleb meelde kui Eestisse ajutisel tagasipöördumisel väliseestlased hoiatasid, et ÄRA MITTE ôPETA kodueestlasi. Paljudel eestis on hoiak, et mis need väljaspool kogemusi omandanud inimesed nûûd siia tulevad ôpetama. . . Kurb.
samas on palju ka postkommunistlikus ûhiskonnas inimesi, kes teadlikult vôui oma rumalusest takistavad vaba eesti arengut.
Loodan tôesti, et asjad arenevad. . .

Pigem probleem viimased 20 aastat.Nõukaajal kutsestandardite süsteem toimis.Viimased 20 aastat on pseudokapitalismuse sildi all lihtsalt isiklikke äriplaane ellu viidud ning kutsestandardid ilmselt oleksid seganud.
Sama seis kogu ehitusreeglitega, SNIP oli 60.-ndatel lääne parimatest ees.Momendil "müügiesindajad" üritavad kohusetundlikult Brüsselis tuleva 100%-lieslt ellu rakenda, samas sakslased-prantslased-inglased irvitavad ainult ja ei lase oma ära rikkuda.

Huvitav, kas ehitatava objekti süütamisest (eriti veel korduvast) hoidumine:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/1 ... d=66084056

"Esmaspäeva õhtul puhkes tulekahju Vasalemmas, kus põleb lahtise leegiga ehitusjärgus spordihoone katus ja välissein. Hoones oli põleng ka eelmise aasta detsembris.
...
Tegemist polnud esimese põlenguga selles ehitusjärgus hoones, võimla põles ka eelmise aasta lõpus, 5. detsembril"

peaks samuti kutsestandardi osa olema